Arhiveeritud - kuu 12.2009

Mina ja minu saavutused

Ma olen otsekohene ning selle pÀrast asungi kohe asja juurde.

Mulle on vanemad alati hinnete osas kuklasse hinganud. Selle tagajĂ€rjena on mul keskmine hinne neljast natukene ĂŒle. Aga ainuke asi, mis mu vanematele vĂ€hem meeldib, on see, kui nad peavad nn. nĂ”iajahti pidama, ja pidevalt minu Ă”ppeedukust kontrollima. Selle pĂ€rast ongi nad jĂ”udnud minuga kokkuleppele, et kui veerandihinnete seas kolmesi ega negatiivsemaid hindeid ei ole, saan ma premeeritud. Ning kuna ma regulaarset taskuraha ei saa, on hea Ă”ppimine minu suurim isiklik “sissetulek”.

Olen vÀga huvitatud ajaloost ning seega poliitikast, erinevate inimeste kommetest ja vÔÔrkeeltest. Kuid kahjuks ei jÔua ma palju reisida, sest sel juhul ei jÔuaks ma koolitöid teha. Vaheaegadel soovin aga toibuda möödunud veerandist ja puhata. Reisimine on aga vÀga energiakulukas ettevÔtmine ning see on pahatihti vÀlistatud.

Olen vĂ€ga uhke oma inglise keele oskuste ĂŒle, mille olen saavutanud vÔÔrkeelse meedia tarbimise kaudu. Olen ka kĂ€inud Inglismaal (kuu aega) oma oskusi tĂ€iendamas. Mind paigutati kĂ”ige edasijĂ”udnumate klassi. Seal olid minust sel hetkel mitmeid aastaid vanemaid Ă”pilasi. Sealhulgas ka kaks eestlast, kelle hulgas oli ka ĂŒks Reaalkooli Ă”pilane, keda on mĂ”nikord siiamaani koolis nĂ€ha. Selles grupis oli kokku kuskil 15-16 inimest. Maailm on vĂ€ike.

Hetkel tegelen hiina keele Ôppega. Seda eesmÀrgil millalgi jÔuda Hiinasse vahetusÔpilaseks ja ka tuleviku kaalutlustel arvestades, et Hiina on peagi maailma majanduslik liider. Hiina keele oskus tooks koos inglise keele oskusega mulle igas olukorras leiva lauale. Olen siis investorite tÔlk vÔi ise investor.

Eelmise Ôppeaasta teisel poolel vÔtsin ka osa vÀitlusklubi tegevustest. Kahjuks see aasta aga vÀitlusklubi ei tegutse.

Spordialased saavutused on mul tagasihoidlikud kui mitte juba puudulikud. Olen mitmetes erinevates trennides kĂ€inud. Olen tegelenud karatega, ujumisega, jalgpalliga ja olen niisama jĂ”usaalis aega veetnud. Kahjuks ei ole ma millegagi sugugi edukas olnud (vĂ€lja arvatud ujumisega, mille oskuste ĂŒle sain kunagi uhke olla). Enam aga ei ole mul aega keeleĂ”pingute ja kooli kĂ”rval spordiga tegeleda, mis on ÀÀrmiselt kahetsusvÀÀrne.

Reaalainete hulgas olen vĂ€ga huvitatud geograafiast ja natuke ka bioloogiast. Selles saan sĂŒĂŒdistada dokumentaalfilme. Kuna dokumentaalfilmid, millega kokku puutun, tehakse peamiselt loodusest ja geograafiast, ajaloost vĂ”i kultuurist, siis vĂ”ikski öelda, et need on vĂ€ga minu huvisid vorminud. Selleks, et vĂ€lismaailmaga kursis olla, loen iga pĂ€ev kooli raamatukogus ajalehti.

Kuigi ma seda eriti vÀlja ei nÀita (vÔi mÔnikord isegi vastupidist nÀitan), meelivad mulle vÀga minu toredad klassikaaslased, mÔistlikud Ôpetajad ja ilus koolimaja.

LĂ”ppkokkuvĂ”tteks ĂŒtleksin lĂŒhidalt, et minu tugevaim omadus on iseseisvus, minu tugevaimad osad akadeemilistest kĂ€ekĂ€igust on keeled, ajalugu, ĂŒhiskonnaĂ”petus ja loodusteadused ning oleksin vĂ€ga Ă”nnelik kui saaksin jĂ€tkata Ă”pinguid Tallinna Reaalkoolis.

Autor: Joonas PÔder

08.12.2009

Sankt-Peterburgi reis

31.mail sĂ”itsime klassiga Peterburgi. Umbes kell kuus sĂ”itsime kooli eest vĂ€lja. Meie reisijuht oli Ervin Ahti Org, kes rÀÀkis meile erinevaid asju Venemaast. Kui olime piirile jĂ”udnud, pidime tĂ€itma migratsioonikaardi. Peterburgi jĂ”udes lĂ€ksime ErmitaaĆŸi. Selle muuseumi ekspositsioon asub ĂŒhtekokku viies hoones. Üks huvitavamaid ekspositsioone oli faasaniga kell. Iga kolmapĂ€ev kell 15.00 pannakse see tööle. Aga lisaks sellele oli seal ekspositsioone antiikajast, Itaaliast, Venemaalt ja veel paljudest riikidest. Õhtul lĂ€ksime tsirkusesse. See oli vĂ€ga huvitav elamus, kuna seal esineti jÀÀl. Esinesid jÀÀkarud, iluuisutajad, nii et vĂ€ga pĂ”nev. Peale seda sĂ”itsime hotelli.

JĂ€rgmisel pĂ€eval peale hommikusööki sĂ”itsime Tsarskoje Selosse. Seal asus ka Katariina palee, kus asub kuulus merevaigutuba. PĂ€rast jalutasime pargis ja tegime ka kevadise klassipildi. Peale seda kĂ€isime Vene muuseumis, siis pidime minema vahakujude muuseumi, aga kuna suurem osa Ă”pilasi tuli varem muuseumist vĂ€lja, pidime ootama teisi ja kĂ”ik heitsid murule pikali. Vahakujude muuseumis olid vĂ€lja pandud erinevate Vene tsaaride vahakujud: Aleksander I, Aleksander II, Nikolai I, Nikolai II. Samuti olid seal Rasputin ja mitmed Vene kirjanikud. Kell kuus istusime paadile ja lĂ€ksime mööda kanaleid sĂ”itma. KĂ”ik klĂ”psisid usinasti pilte ja kui keegi kaldalt paadi poole vaatas, lehvitati usinalt. See tore elamus kestis u. 1,2 tundi. Peale seda sĂ”itsime hotelli, kus olime kella ĂŒheteistkĂŒmneni. Siis vĂ€ljusime hotellist ja sĂ”itsime sildade avanemist vaatama. Sillad hakkasid avanema umbes pool kaksteist. Kaldale oli kogunenud vĂ€ga palju rahvast.

Reisi viimasel pĂ€eval sĂ”itsime Peterhoffi. Seal olid erinevad ilusad purkkaevud. Üks toredamatest oli mĂ€nnipuude kujul: kui astud kindlale kivile, saad mĂ€rjaks. Samuti oli ĂŒks purskkaev, kus koerake ajas parte taga. See purskkaev oli eriline selle pĂ€rast, et see oli hÀÀltega: koerake haukus ja pardid krÀÀksusid teda Ă”rritades. Peale seda hakkasime koju sĂ€ttima. Kindlasti oli see ĂŒks parimatest reisidest.

Autor: Elina PankraĆĄin

06.12.2009