Anton Õunapuu sündis Vändras 7. novembril 1887 talupoja peres. Anton Õunapuu oli Tallinna Reaalkooli võimlemisõpetaja ning Eesti skautluse rajaja.

16-aastaseks saamiseni õppis ta Vändra koolis, kuid siis pidi tööle minema. 1908 asus ta elama Tallinna, kus õppis edasi õhtukursustel ning liitus spordiseltsiga Kalev. Seltsi abil asus ta Soome õppima ning lõpetas Helsingis Võimlemise Instituudi. 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana.

Hea maine saavutas Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest just nendes koolides lõi ta 1917. aastal esimesed skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi Tallinna Skautide Malev.

1917. aasta suvel sai Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva Õppiva Noorsoo Roodu ja andis neile sõjalist algõpetust. Kui algas Eesti Vabadussõda, läks Anton Õunapuu rindele ja võitles Kalevi Maleva koosseisus, mille üks asutaja ta ise oli ning mis alustas tööd 20. detsembri 1918 just Tallinna Reaalkoolis.

Temast innustust saanuna läksid rindele ka mitmed Reaalkooli poisid.

Esimest korda sai ta raskelt haavata 16. jaanuaril 1919 lahingus Virumaal, Järveküla juures ja toodi Tallinnasse ravile. Enne täielikku paranemist läks rindele tagasi ja langes lahingus 2. aprillil 1919 Petserimaal Pitalova küla juures.

Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale kalmistule. 26. mail 1940 avas Skautide Malev tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrguse graniitsamba. Sama aasta lõpus purustasid kommunistid ausamba.