Casa da Ciência de Braga, Portugal

Jaanika Lukk ja Erki Paasmäe

Kevadisel koolivaheajal oli meil võimalus külastada Planetário Casa da Ciência de Braga teaduskooli. Kontakt kooli koordinaatoriga sai alguse juba 2023. aasta jaanuaris, kui võtsime osa Belgias toimunud STEM-alaselt koolituselt. 

Kool kuulub 22 teaduskeskusest koosnevasse riiklikku võrgustikku ja on pühendatud kõikidele teadusvaldkondadele, edendades teaduse levikut erinevates vanuseastmetes. Kooli õppekava ja metoodika hõlmab tuhandeid teadlasi, õpetajaid, noori ja täiskasvanuid. Bragas asuv teaduskool on oma suuruselt küll veel väike, kuid juurdeehituse plaan on väga ambitsioonikas.

Meie vaatlesime Escola Ciência Viva (ECVB) projekti korraldust, mis võimaldab munitsipaalkoolide õpetajatel oma õpilastega nädalaks teaduskooli õppima rännata. ECVB põhimõte on tutvustada teadust looval ja mängulisel moel. Projekti eesmärk on algklasside õpilastes äratada uudishimu õpilasi ümbritseva maailma vastu ja arendada oskusi erinevates STEAM õppeainetes. Erakoolid projektist osa võtta ei saa.

Esimesel päeval võtsid meid vastu teaduskooli direktor Joao Vieira ja õppetöö koordinaator Pedro Dias. Tutvusime õppehoonega: temaatiliste klassiruumide, kooli hoovi ja planetaariumiga. Saime tuttavaks töötube läbi viivate õpetajatega ning teaduskooli külastavate õpilastega. Vaatlesime töötuba, kus II klassi lapsed õppisid värvide tekkimise ja valguse murdumise seoseid. Hiljem uuriti kooli hoovis oleva tiigi, mis on teaduskooli vanemate õpilaste poolt loodud, elurikkust (putukad, bakterid, taimed). Lisaks külastasime planetaariumi, kus arutleti keskkonnakaitse ja kliimamuutuste teemadel. Põnev oli jälgida, kuidas õpetajad lapsi aruteludesse kaasasid ja õpilasi uute teadmistega intrigeerisid. Meie päeva lõpetas arutelu juhtkonnaga, kus anti ülevaade kooli õppekavast.

Teisel päeval võtsime osa töötoast, kus lapsed õppisid Kuu faase ja Päikesesüsteemi. Olles ise 4. klassi loodusõpetuse õpetaja, oli väga värskendav näha uusi ja põnevaid lähenemisi ning meetodeid antud teemade õpetamiseks. Töötuba oli mänguline ja andis õpilastele võimaluse avastada, katsetada ja meisterdada. Tutvusime ka programmeerimise ja robootika õpiruumidega, kus võisime kogeda suurt äratundmisrõõmu, sest ka ju meie õpetame algklassides juba mitmendat aastat programmeerimist, kasutades selleks mikroarvutit Micro:bit. Päeva teises pooles ootas meid taas planetaariumi külastus, mille fookuses olid sel korral Päikesesüsteem ja taevakehad. Päeva lõpetas koolikülastuse ja töövarjutamise kokkuvõte kooli juhtkonnaga. 

Suur tänu Tallinna Reaalkooli ja Braga teaduskooli juhtkonnale ning loomulikult Erasmusele, tänu kellele saime niivõrd motiveerival õpirändel osaleda ning palju rikastavaid teadmisi ja kogemusi. Õpiränne tõestas taas kuivõrd oluline on üle maailma kontakte luua, sest kunagi ei tea, millal need kasuks võivad tulla!

Koolikülastused Splitis: Horvaatia haridussüsteem, ajalugu ja kultuur

7.- 14. 04, 2024 viibisid Tallinna Reaalkooli inglise keele õpetaja Geili Kütt ja matemaatikaõpetaja Helli Juurma Horvaatias, kus tutvuti Horvaatia haridussüsteemi ning koolieluga. Õpetajad osalesid Europass Teacher Academy poolt korraldatud kursusel School Visits in Split: the Croatian Educational System, History and Culture.

Nädala jooksul külastasime erinevaid koole, osalesime töötubades ja seminaridel. Muuhulgas külastasime ka kutsekeskkoole, mis annavad keskhariduse ja kutseväljaõppe ning teadmised ja oskused töötamiseks ja edasiõppimiseks.

Koolikülastuste käigus saime ülevaate külastatud koolide füüsilisest õpiruumist, tunnikülastuste raames tutvusime kohalike õpetajate õppemeetoditega. Mitmetes klassiruumides olid kaasaegsed nutitahvlid ning suurem osa õpetajatest, kellega kohtusime, olid väga innovatiivsed. Tundides kasutatakse üsna palju digivahendeid, sealhulgas ka erinevaid AI-põhiseid tööriistu. Koolikülastused ja arutelud andsid ideid, kuidas toetada õpilasi, et nad muutuksid iseseisvamateks ja eneseteadlikumateks õppijateks. Külastatud koolides kasutatakse sageli projektipõhist õpet ja osaletakse rahvusvahelistes projektides, mis innustab õpilasi võtma vastutust oma õppeprotsessi eest.

Kursus andis meile palju uusi ideid ja meetodeid, mida oma igapäevatöös rakendada. Näiteks õppisime uusi viise, kuidas mitmekesistada tunde digikeskkondade abil ning kuidas õpilaste loovust toetada.

Horvaatia haridussüsteemiga tutvumine aitas paremini mõtestada Eesti haridussüsteemi ning mõista selle tugevusi ja nõrkusi. Sealsete õpetajate meelest on nende õppekava ülekoormatud ning liialt suurt rõhku pannakse hindamisele. Kui Horvaatias alles otsitakse ja katsetatakse tõhusamaid meetmeid haridusvaldkonna parendamiseks, siis Eestis on aja jooksul juba palju ära tehtud ning silme ees on veidi kindlam siht.

Saime aimu sellestki, kuidas toimib Horvaatia koolides kaasav haridus.  Koolides on olemas tugimeeskond ning erivajadusega õpilased õpivad teiste õpilastega koos samas klassiruumis, mitte eraldi väikeklassis. Vajadusel on õpilasel tugiõpetaja tunnis kaasas.

Lisaks tutvusime loomulikult ka Horvaatia ajaloo ja kultuuriga, mis aitab paremini mõista ja hinnata Euroopa kultuurilist mitmekesisust.

Nädal Horvaatias pani mõtlema selle üle, et võimalusel peaks igapäevasesse kooliellu rohkem rahvusvahelisel tasemel koostööd integreerima. Horvaatias koole külastades oli meeldiv märgata, kui palju olid õpilased meie vastuvõtmiseks eelnevalt ettevalmistusi teinud.Kahtlemata soovitame taolist kursust ka kolleegidele. Kohapeal mitmete koolide külastamine annab riigi haridussüsteemist ja selle kvaliteedist realistlikuma pildi.

Kursus ise oli suurepärane näide elukestva õppe võimalusest, kuna olime aktiivselt programmi kaasatud. Meie grupis olid õpetajad erinevatest riikidest, kes jagasid oma kogemusi ja õpikäsitusi. See rahvusvaheline kogemus avardas meie arusaamu haridusest ja inspireeris jätkuvalt õppima ja arenema. Muuhulgas andis kohtumine kolleegidega üle kogu Euroopa võimaluse arutada haridusalaseid väljakutseid ja lahendusi ning pakkus uusi vaatenurki ja teadmisi.

Õpiränne Horvaatias oli väga rikastav kogemus, mis aitas meil saavutada nii isikliku kui ka professionaalse arengu eesmärke ning andis palju uusi teadmisi ja oskusi, mida saame oma õpetajatöös rakendada. Kokkuvõtteks soovime öelda, et see oli väga väärt kogemus ning ootame huviga uute koolide külastamist teistes riikides.

Reaalkooli õpilasesindus Kokkolas

REKi esindus külastas maikuus Soomes Kokkolas asuvat Karleby Svenska gümnaasiumit. 

Tänu Erasmus+ projektile sai sõpruskooli külastusest osa võtta 10 REKi liiget ja 2 Tallinna Reaalkooli õpetajat. Külastuse peamiseks eesmärgiks oli vahetada kogemusi õpilasomavalitsuste ja koolitöö kohta. Muuseas oli reaalikatel võimalus näha, mil moel tulevad õpilased ja õpetajad toime asenduspindadel. Nemad veetsid koolipäevi juba mitmendat aastat kunagise haigla hoonetes. sest uut koolimaja alles ehitati. Ootusärevus värske kooli valmimisele oli suur, kuid ka asenduspindadega  tuldi kenasti toime.

Esimesel päeval tutvuti õpilastega, kelle juures külastuse jooksul ööbiti. Nemad andsid meile ülevaate üldisest koolielust, traditsioonidest ja Kokkolast endast, kus elavad peamiselt hoopis soomerootslased. Karleby Svenska gümnaasiumis ongi õppekeeleks just rootsi keel.

Teisel päeval sai REKi esindus kogeda õpilasvarjuks olemist. Osaleti vabalt valitud tundides ning nauditi üldist kooli meeleolu. Huvitav oli näha söögivahetundide korraldust kitsastes oludes. Pärast tunde tutvuti Kokkola vanalinnaga, selle ajalooga ning veedeti üheskoos mõnusalt aega.

Üllatuseks osutus, et otsest õpilasesindust nende koolil ei olnudki. Selle asemel tegutses linna noortevolikogu, kuhu kuulusid noored erinevatest selle piirkonna koolidest. Nende peamiseks eesmärgiks on olla noorte hääl kohalikus linnavalitsuses ning anda märku, millest nendevanused puudust tunnevad. Kooliürituste korraldamine, mida REK hoolsasti teeb, oli neile harv. 

Õpilased tutvustasid ka oma kooli esinduskogu ja jagasid kogemusi selle töö korraldamisest. Noortevolikogu liikmed olid äärmiselt huvitatud REK-i tegevustest ja kiitsid eriliselt meie töökust. Samuti said meie õpilased ja õpetajad kaasa rääkida teemadel, mis parasjagu sealse noortevolikogu päevakorras olid.  Arutati näiteks, miks peaks noorte häält kuulda võtma või miks on aktiivsete noorte olemasolu vajalik. Olenemata sellest, et meie tegevusalad on erinevad, on meil siiski sarnased huvid Soome noortega – õpilaste huvide eest seismine ja õpilaselu edendamine. Suutsime samastuda ja kogusime üksteiselt palju inspiratsiooni, kuidas oma koolis või kogukonnas veelgi aktiivsemalt kaasa lüüa! 

Kõigi sõpruskooli külastanud REKi liikmete tagasiside oli tohutult positiivne ning saadud kogemusi jagasime ka teiste REKi liikmetega üldkoosolekul. Nüüd jääb alles vaid oktoobrit oodata, mil Karleby Svenska gümnaasiumi õpilased tulevad Eestit avastama.