arh137b
.

Neljapäeval, 15. veebruaril tunnustasid Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev Hopneri majas traditsioonilisel tänuüritusel pealinna tublisid noorsportlasi ja nende treenereid, kes on edukalt esinenud noorte ja juunioride rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.

Teiste seas valiti 2017. aasta tulemuste põhjal Tallinna parimaks noorsportlaseks meie Kertu. Palju õnne!

7. veebruaril võttis Tallinna Reaalkool ERMi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi eestvedamisel osa ajarännakust. Rändasime mitmete Eesti koolidega koos ajas 100 aastat tagasi, aastasse 1918.
Milles see seisnes? Me tulime kõik kooli ajastupõhiste riietega. Ka kool oli ajastule kohaselt kaunistatud; üles oli seatud galerii õpilaste ja õpetajate sugulastest, kes sel ajal elasid ja ka sööklakorrusele oli toodud pink ja tänavalambid.
Esimese asjana koolis oli meile ette nähtud aktus, kus me laulsime ka laulu, mille olime muusikatundides pähe õppinud. Aktus oli meeldejääv ka sellepoolest, et kooliarstil oli väga tihe tööpäev. Nimelt kui üks minestanud õpilane turgutatud sai, tuli otsejoones teist turgutama minna.
Edasi tulid meil tunnid ruumis 413. Nooremad õpilased käisid klassist klassi ajalehti müümas. Meie tunniplaani kuulusid sel päeval nii matemaatika, füüsika, eesti keel/kirjandus kui ka kunst. Usun, et meeldejäävaimaks tunniks oli kunst, sest saime proovida sulepeaga kalligraafiat. Vahetundide ajal toimusid erinevad tegevused nii aulas, võimlas kui ka mõnes klassiruumis. Näiteks 412 klass oli tehtud kinosaaliks.
Päeva tegi erilisemaks ka see, et söökla meile tavapärast koolitoitu ei pakkunud, vaid andis Muhu leiba ja teed. Ülejäänud toidumoona pidid lapsed ise kaasa võtma. Klassijuhatajatunnis saime ka tunnistused.
Klassijuhatajatunnile järgnes õues iseseisvusmanifesti lugemine, mida tegid Erki ja Kevin. Manifesti taha kirjutas iga klass Eestile sünnipäevaks ühe soovi ja need soovid loetakse ette 23. veebruari aktustel. Iseseisvusmanifesti lugemisele järgnes pudireas staadionile minek, kus moodustasime suure maja õpilastega EESTI 100 märgi, millest tegime ka droonifoto. Ilm oli sel päeval fantastiliselt lumine ja kõigi must-kuldsed mütsid olid lumekihi all peidus.

Epp Maria

19. jaanuaril käisime kogu klassiga Kadriorus Peeter I majamuuseumis. Tänu vahvale seltskonnale möödus tee muuseumi kiiresti ning olime peagi kohal.
Muuseumisse sisenedes ootas meid rõõmsameelne giid, kes meid soojalt vastu võttis ning meie ringkäigu sisse juhatas. Alustuseks tutvustati meile lühidalt Peeter I elulugu ning näidati palju maale nii temast endast kui ka temage seotud isikutest. Samuti tutvustati meile Põhjasõda.
Edasi liikusime ehitise endisesse veini-ja moosikeldrisse, kus meile näidati lühikest filmi Põhjasõjast ja hoone ajaloost. Samuti saime tutvuda erinevate Peeter I maja plaanidega ja näha tema isiklikke esemeid. Üles liikudes tutvusime Peeter I eluruumidega. Saime vaadata tema ehtsat kirjutuslauda ja meile tutvustati Peeter I igapäevaelu. Tuli välja, et tsaar magas päevas ainult umbes 4 tundi ning ülejäänud aeg kulus tal riigi valitsemiseks. Samuti oli Peeter suur suitsetaja, sest sellel ajal oli suitsetamine moes ja seda peeti ka tervislikuks. Liikudes edasi magamistuppa nägime voodit, mis tundus väga väike üle 2 meetri pikkuse inimese jaosk, kuid tuli välja, et tsaar magas arstide soovitusel istuli.
Lõpetuseks saime hoone pööningul mängida mängu, kus pidime lugema kõva häälega kaarte ning neid pesunööri peale riputama. Paljudele osutus see raskeks. 🙂
Peale ringkäigu lõppu tormasime kiirelt alla garderoobi, et jõuda kas trenni või huviringi.

Andreas Toomas

Vahetult enne jõuluvaheaega toimus meie kooli aulas 7.-8. klasside jõulupidu.
Meie klassist oli kohal võimsalt umbes 12 inimest, mis oli muidugi ka veidi piinlik (teistes klassides olid kohal enamus klassist), aga eks selle pidi üle elama.
Üritus algas erinevate rahvuste rahvustantsudede ja teiste klasside esinemistega. 7.c klassis oli üksik esineja, aga teistes osalesid siiski enamus kohal olijatest. Mõned lugesid ette luuletusi, teised laulsid ja mõned isegi tantsisid. Meie klass esines vene lauluga “V lesu rodilas elochka”, mida oskab nüüd juba terve klass peast. Esinedes tulid meile appi ka Luukas ja Andreas 8.c klassist, mille me nende klassile hiljem tagastasime, kui nende esinemise ajal koos laulsime.
Vahepeal toimusid ka paljud tutvumismängud ja ka teised vägagi erinevad mängud, kus me kõik koos osalesime. Erki võitis osavalt rõngakeerutamise võistluse.
Hiljem mängisime veidrat kuninga mängu, kus kuningas (Jesse 8.c-st) pidi endale valima n-ö perekonna ja alamad. Abikaasaks valis ta lausa meie klassijuhataja.
Hiljem läksid enamused klassid enda kingitusi avama, kuid meie jäime koos ühe 7. klassiga aulasse, sest meie jõulurahad läksid heategevusele.
Üldiselt oli üritus vägagi korraldamist ja tulemist väärt ning loodan, et järgmisel aastal tuleb meid siiski kohale üle poole klassi.

Andreas

Alati lõbus tegevus 🙂

19. septembril läksime klassiga Rasmus Puuri kirjutatud ooperi “Pilvede värvid” peaproovi vaatama. Ooper käsitleb tõsist ja valusat teemat – kas minna oma kodumaalt, Eestist, ära võõrsile. Kas mujal on parem ja kas mujal saab õnnelikuks. Me olime ennast valmistanud ette selleks, et seal võivad tulla sisse pausid ja olime väga üllatunud, kui meie etendusele mitte ühtegi pausi sisse ei tulnud. Samuti olime arvestanud, et meie etendusel Ita Ever ei esine, seda suurem oli meie üllatus, kui teda laval nägime. Meie tänu oli kuulda ka aplausis. Kes tunneb natukenegi Rasmus Puuri, tundis kindlasti muusikast talle väga omaseid jooni. Ooper oli väga puudutavalt kirjutatud.

Lugedes arvustusi ooperi “Pilvede värvid” kohta räägitakse palju Jaan Kruusvalli 1983. aastal valminud näidendist “Pilvede värvid” ja sellest, kuidas Rasmus Puuril õnnestus väljendada oma muusikaga midagi uudset, erilist ja seda aega hästi kirjeldavat, olgugi, et teda ennast polnud tol ajal veel olemas. Räägitakse palju ka sellest kui tabavad on tegelaskujud, samas piisavalt omapärased, kellega sarnaseid tegelasi pole ooperilaval veel liialt nähtud. Kõik stseenid on hoolikalt läbi mõeldud ja negatiivseid arvamusi paistab mitte leiduvat. Ka meievanustele sobis see ooper hästi, oli arusaadav ja huvitav.

Esietendus toimus 22.septembril. Ooper on kahes vaatuses. Autor Rasmus Puur, dirigent Lauri Sirp, lavastaja Roman Baskin. Lisaks esineb rahvusooper Estonia orkester, koor ja poistekoor. Poistekooris laulavad kaasa ka Joosep, Erki ja Raimond. Ooper valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhuks.

Natali

11.oktoobril oli meil koos muheda 8.c klassiga väljasõit veel muhedamasse Jakobsoni muuseumisse. Käisime jakobsoni elumajakeses, saunas, kus ta elas algselt ja ka suri. Nägime lauta koos vasikatega, aeda koos kalkunite, kanade ja kukkedega ning aiamaad hobustega. Saime ka süüa ja pealelürpimiseks morssi. Bussisõidud olid pikad, aga 8.c sai meele lahutamisega päris hästi hakkama.
Päeva lõpus sõitsime Ugala teatrisse, kus nägime etendust “Tasujad”. Saime uuesti kõhtu kinnitada teatri kohvikus ja mõtteid mõlgutada. Teatris kaasati publikut palju. Koju jõudsime oma uneajast palju hiljem.

Gretel

Kolmas projektiga seotud õpilaskohtumine toimus 24.09-01.10 Norras Lillesandis, kus nädala peateemaks oli reklaamvideo tegemine. Seekordsel üritusel osalesid Laura Greta, Lore, Kevin ja Martin ning õpetajad Riin Saar ja Egle Pihlap. Reisiseltskonnaga ühinesid ka Ene Saar ja Tiina Talvi, kes kohtusid kohaliku kooli juhtidega ja tutvusid Norra haridussüsteemiga. Nii nagu Makedoonias ja Saksamaal käinud õpilased, elasid ka seekord õpilased kohalike norrakate
juures peredes.
Pühapäeval viis meie lend meid Tallinnast Oslo poole ja sealt edasi Kristiansandi. Kuigi Kristiansand on Lõuna-Norra suurim linn, siis meie sihtpunktiks sai sellest 40 kilomeetri kaugusel olev 10 000 elanikuga Lillesand. Pühapäev läks reisimise peale ja õhtul õppisime oma võõrustajaid ja nende peresid tundma. Samuti käisime kahe projektis osaleva
norra tüdruku sünnipäeval.
Järgmisel hommikul tehti meile tuur Lillesand Ungdomsskoles. Kooli 400 õpilast õpivad kõik 8.-10. klassis. Norra õpilased käivad kolm klassi ühes koolis ning peavad seejärel kooli vahetama. Kokku käivad nad koolis 13 aastat. Pärast ringkäiku
koolimajas suundusime orienteeruma Lillesandi. Vihmasajus tutvusime linna erinevate vaatamisväärsustega ning tegime nende juures grupipilte. Seejärel oli kohtumine Lillesandi linnapeaga, kes rääkis meile pisut linnast ja selle ajaloost. Söönud raekojas kõhud täis, suundusime sadamasse, kust läksime kooli paadiga väiksele mereretkele. Kes
soovis, võis püüda kala või ajada juttu ning nautida imekaunist loodust. Pikema peatuse tegime saarel nimega Brekkestø, kust avanes imeline vaade ümbruskonna saartele. Enne ärasõitu küpsetasime ja sõime kala, mille ise püüdnud olime. See oli kõige parem kala, mida me kunagi maitsnud olime! Õhtuks jõudsime tagasi Lillesandi, kus vaba aja veetsime uute sõpradega ja puhkasime väsitavast päevast.
Teisipäeva alustasime firmas nimega Libir, mis tegeleb prügi sorteerimise ja selle saatmisega ümbertöötlemisse (sarnaneb Eestis olevate jäätmejaamadega). Meile tehti firma territoorimil tuur, kus räägiti ettevõttest ja näidati selle tegevust. Kui eelmisel päeval konstantselt sadas, siis sellel hommikul oli vihmasadu muutunud juba väga tugevaks. Ringkäik tehtud, suundusime edasi järgmisesse firmasse Returkraft. Returkraft tegeleb prügi
põletamise ning selle käigus elektri- ja soojusenergia tootmisega. Meile tutvustati firma tööpõhimõtteid ja viidi 7 aastat tagasi valminud tehasesse ekskursioonile. Pärastlõunal, kui vihm oli veidike hõrenenud, külastasime Kristiansandi. Vaatasime üle olulisemad vaatamisväärsused ja nautisime vaba aega kohvikus ja poodides.
Kolmapäeva hommikul sõitsime bussiga loomaaeda nimega Dyrepark. Dyrepark on Norra enim külastatav vaba aja veetmise koht. Loomaaed oli väga suur ja uhke, samuti vedas meil ilmaga – esimest korda reisi jooksul ei sadanud. 5-tunnisel ringkäigul nägime mitmeid loomi, keda Tallinna loomaaias ei näe (kaelkirjak, ahm, punane panda, flamingo). Samuti saime näha lõvide, ilveste, ahmide, polaarrebaste ja huntide toitmist. Pärast loomaaias käiku külastasime Sørlandssentereti, mis on Lõuna-Norra suurim kaubanduskeskuste ala.
Neljapäeval alustasime projekti ülesandega – reklaamklipi tegemisega Returkraftile. Töötasime neljastes gruppides, kus igast riigist oli üks esindaja. Töösessioon kestis umbes lõunani, pärast mida osalesime pooletunnises vahetunnis, mida kutsutakse Fysakuks. Fysaku ajal peavad õpilased tegelema ühe spordialaga, mille nad valivad iga kahe nädala tagant. Otsus tuleb teha korvpalli, võrkpalli, jalgpalli ja jalutamise vahel, seejuures jalutamine on õpilaste valikute hulgas väga populaarne. Pärast aktiivset tegevust jätkasime oma klipi tegemist.
Reedel lõpetasime reklaamklipi ning esitlesime oma videot kõigile programmis osalejatele. Peale seda valis žürii välja parima reklaamklipi, mis tuli ka terve kooli ees ettekandele. Õhtul toimus koolis hüvastijätupidu koos projektis osalenud õpilaste ja õpetajatega. Sõime pitsat, valmistasime ise vedela lämmastiku abil jäätist, tegime erinevaid keemilisi katseid ja veetsime mõnusalt aega.
Laupäev oli meil programmivaba ning saime selle ise ühiselt võõrustajatega sisustada. Kes käis bowling’ut mängimas, kes šoppamas, kes magas niisama päeva maha. Küll aga seadis tegevustele piirangu piirkonda tabanud punase kategooria tormihoiatus. Ööpäevaga sadas maha nii palju vihma, et kõikidest pisikestest mägiojadest said suured ja laiad kosed. Õhtupoolikul saime kõik ühe Norra tüdruku juures kokku. Vaatasime koos jalgpalli ja nautisime viimaseid hetki ühises seltskonnas. Õhtu lõppes kurva hüvastijätuga uute sõpradega. Pühapäeva hommikul sõidutati meid lennujaama, kus jätsime oma võõrustajatega hüvasti ja sõitsime tagasi koju.
Nädal Norras möödus kui linnutiivul. See avardas ja muutis meie kõigi maailmapilti. Oleme julgemad, avatumad ja ei karda
inglise keeles suhelda, sealhulgas vigu teha :). Lõppkokkuvõttes oli kurb uutest sõpradest ja tuttavatest lahkuda. Me
täname südamest oma õpetajaid, kes andsid meile võimaluse kogeda midagi nii elulist.

Lore, Laura Greta, Martin ja Kevin

29. septembril tähistasime me kooli sünnipäeva. Koolipäev algas ajaloo tunniga, kus me arutasime kooli ajalugu ja vaatasime ka Tallinna Reaalkoolist 12 aastat tagasi tehtud filmi. Koolipäev jätkus nagu tavaliselt, kuid kahjuks meile vilistlast sellel päeval tundi ei tulnud, sest vilistlane Rasmus Puur käis meile esmaspäeval rääkimas oma kirjutatud ooperi “Pilvede värvid” loomisloost. Seitsmenda tunni ajal läksime staadionile, kus algas aktus. Aktuse käigus autasustati ka meie klassivenda Raimondit, kes osales kindral Johan Laidoneri mälestuseks korraldataval olümpiateatejooksul, kus põhikooli poisid saavutasid esimese koha. Peale kõnet pöördus kõigi tähelepanu meie kümnele meekoogile, mida hakati hoolega hävitama. Hoolimata sellest, et meil sünnipäevapäeval puudus tund vilistlasega, oli päev siiski huvitav ja möödus kiiresti.

Maarja-Liis ja Brigitta

15. septembril oli meie klassil spordipäev. See koosnes jalgpallist, palliviskest, pendelteatejooksust ja teistest erinevatest jooksudest. Eelmisel aastal ei olnud meie tulemused tiimivõistlustel just kõige paremad (kindlad kohad pole meeles, sest need olid ikka tagaosas), nii et vähemalt oli sel aastal raske tulemusi mitte parandada.

Spordipäeva esimene tegevus oli poiste jalgpall, kus meie klass mängis teiste kaheksandate klasside vastu. Meie tiimis olid Georg, Kevin, Hardi, Armin, Luca (keda kõik väga tänavad, sest ta oli ainsana nõus väravas olema), Robin Alexander,  Mihkel, Andreas Toomas ning mina, Andreas. Esimene mäng oli meil 8.A vastu, kellele me eelmisel aastal haledalt 2:1 kaotasime.

Sel aastal läks meil siiski paremini, aga mäng oli sellegipoolest raske. Värava suutsime lüüa alles viimasel minutil, pigem lausa viimasel sekundil, sest kohe peale seda kõlas lõpuvile. Värava “tegi” Hardi, sest ta söötis mulle ning minul oli ikka väga raske mööda lüüa, sest värav oli minust umbes kolme meetri kaugusel. Järgmine mäng oli meil 8.C vastu, kelle vastu me pole veel mänginud. Mäng algas raskemalt, aga tänu Georgi kahele väravale võitsime me 2:1. Ilmselgelt läks meil sel aastal ikka palju paremini.

Järgmine ala oli pendelteatejooks, mis algas pool tundi hiljem. Meie klassi eest jooksid Andreas Toomas, Georg, Hardi, Kevin, Mihkel, Natali, Gretel, Epp Maria, Laura Maria ja Lore. Jooks oli alguses huvitav, aga me jäime kohe alguses veidi maha ning mina kahjuks tervet jooksu ei näinud, aga oli näha, et esiotsa me väga ei jõudnud.

Hiljem hakkas tüdrukutel pallivise ning poistel 60 ja 800 meetri jooksud, mis olid kohe üksteise järel, nii et polnud just kõige mugavam, kuid elasime selle ikka üle.

Ma arvan, et sel aastal läks spordipäev ikka päris hästi ning nüüd peab seda vaid aasta aega veel ootama.

Andreas