arh133b

Selle veerandi põnevaim ühiüritus leidis aset Nõmme seikluspargis. Ilm oli vihmane, kuid küllaltki soe. Vihm pani muretsema siiski kõiki peale laste endi – nende meelest oli ülimegalahe see, et rada oli märg ja seetõttu ka palju libedam 🙂

Esmalt tuli kõik korralikult kinnitada – et trossid ikka peaks ja kõigil ohutu oleks.

Seejärel kõik ronima!!!

Huvitav oli see, et kuigi mõni laps oli siin juba oma kolm-neli korda käinud, siis taasavastamisrõõmu jagus ikka kõigile.

Väga tore oli ka see, et kogenenumad jagasid alustajatele lahkesti abisõnu ja juhiseid, nii et kõik said oma valitud rajad ilma suuremate raskusteta läbitud.

Ja jällegi veendusime, et ilm ei saa kunagi halb ja paha olla, saab olla ainult vale riietus 🙂

Igal juhul oli meil väga tore. Paljud käisid küsimas, et millal jälle tuleme ja teatasid särasilmselt, et seikluspargis oli ikka palju lahedam küll kui Megazone-is. Selle üle on mul ainult hea meel 🙂

 Suur aitäh ka Mireli emale-isale ja ka Andrease isale, ilma kelleta oleks mõni meist äkki alles puu otsas 🙂

Igal juhul oli teist suur abi!

Klassijuhataja tund pargis – elu ilma vägivallata ja kuidas meie klass sõbralikumaks muuta.

Sügisene lehesadu:)

 

Sügisene klassipilt

Enne pidu esinesid II klassi õpilased oma vanematele õpitud tantsudega. Lapsed tantsisid väga hästi ja andsid endast kõik. Peale seda kursust on nii mõnigi nakatunud tantsupisikusse.

Eelviimasel koolipäeval toimus piknik, kuhu olid oodatud kõiki vanemad ja õed-vennad. Söime äsja ahjust võetud leiba kui ka kaasa võetud maiusi.

Mängisime erinevaid mänge, nii emade kui ka isadega ja esinesime eeskavaga. Eeskavasse mahtus nii laulu, tantsu, näidendit kui ka nalju.

 

Selle aasta klassireis viis meid Viru rabasse. Mõnel oli see esimene kord mööda laudteed kõndida, mõnele aga juba mitmes. Jalutasime läbi raba mitmeid kilomeetreid, avastasime huvitavaid taimi, putukaid, laukaid ja nautisime imeilusat rabamaastiku.

Lõunal pidasime piknikku, kui nosisime leivakottide kallal ja nautisime puhast loodust.

Päev läks väga kiiresti ning enne kui arugi saime, oli vaja juba tagasi linna tulla.

Väga huvitav ja põnev reis oli!

2008 aasta viimane klassiõhtu pöörati täitsa tagurpidi – poisid muutusid tüdrukuteks ja vastupidi. Söime, mängisime, tantsisime ja lõbutsesime mitu tundi.

Meie klass käis Kurtnas ekskursioonil. Me vaatasime seal hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja küülikuid. Pärast saime vaadata, kuidas hobusele vankrit taha pandi ja siis saime ratsutada, nii hobuse kui ka poniga. Siis sõime hernesuppi ja vastlakukleid ning tegime vurre.  

Mida arvas eksursioonist Johann? “Kurtnas oli väga tore ja ma nägin seal väga palju toredaid loomi ja ma arvan, et kõikidele teistele meeldisid loomad ka.” Kasparile meeldis vurri teha ja ratsutada.

Jaagup Kukk 2b

Esmaspäev oli uisupäev :). Kogunesime hommikul kooli, seljas soojad riided, paljudel kaasas isiklikud uisud ja seejärel suundusime Harju tänava uisuplatsi poole. Päris mitmed meist on juba kogenud uisutajad ja said jääl väga hästi hakkama. Aga oli ka neid, kes esmakordselt uisud alla said. Kõik esmakordsed uisutajad olid väga järjekindlad ning usinad ja õige pea vuhisesid mõõda jääd nagu kõik teisedki!

p2180004.JPG

Üldiselt oli kõigil lõbus, ka ilmataat soosis meie tegevust, niipea kui meie aeg jääplatsil läbi sai kadus päike ja hakkas sadama 🙂

 

12.02 oli see päev, mil vanemad nägid esimest korda meie klassi tantsuoskust, nimelt esinesime terve aasta jooksul õpitud tantsudega. Enne esinemist olid lapsed õhinal ja närvis, oli ju vaja tähtsale publikule tõestada, et igal teisipäeval pole vaid nalja tehtud, vaid ikka õpitud kah!

Etendus läks hästi, lapsed olid tublid ja kõik andsid endast parima – neid oli hea vaadata! Loodetavasti meeldis üritus ja laste pingutused ka publikule 🙂

28.01 käisime Martsipanimuuseumis. Seal sai vaadata imelisi martispanist tehtud kujusid, kuid sai ka ise meisterdada. Igal lapsel oli tükike martsipani ja toiduvärve, et teha ise üks kujuke valmis. Laste käest ilmus nii seeni, lilli, hiiri, juustukerasid, päikseid, lumememmesid ja muid huvitavaid “elukaid”. Kuigi oli raske oma martsipan esialgu söömata jätta, sai enamus sellega ikkagi hakkama – oli ju vaja ka kodus midagi näidata 🙂

Vahva ja teistsugune üritus oli!