arh133b

Esmaspäev oli uisupäev :). Kogunesime hommikul kooli, seljas soojad riided, paljudel kaasas isiklikud uisud ja seejärel suundusime Harju tänava uisuplatsi poole. Päris mitmed meist on juba kogenud uisutajad ja said jääl väga hästi hakkama. Aga oli ka neid, kes esmakordselt uisud alla said. Kõik esmakordsed uisutajad olid väga järjekindlad ning usinad ja õige pea vuhisesid mõõda jääd nagu kõik teisedki!

p2180004.JPG

Üldiselt oli kõigil lõbus, ka ilmataat soosis meie tegevust, niipea kui meie aeg jääplatsil läbi sai kadus päike ja hakkas sadama 🙂

 

Sõbranädal sai alguse seega siis kontserdiga oma vanematele. Järgnevatel päevadel võis aga koolivormi koju kappi jätta ja selga panna midagi punast, mida punasem, seda uhkem. Klass oli väga- väga punane, nagu ka eelmisel aastal.

  meenutus eelmisest aastast!

Sõbranädal lõppes klassiõhtuga neljapäeva õhtul. Grupid olid ette valmistanud lauad ja eeskavad – kõik täitsa ise. Zürii käis laudu hindamas, kuid ei suutnudki otsust langetada – kõik lauad olid superilusad! Vaeva oli nähtud palju: südamekujulised koogid, südametega kõrred, lilled laual jne.

Ka eeskavadega nähti palju vaeva: viktoriin, mis pani nii mõnegi nõutult kukalt sügama; meeldiv ja huvitav, isetehtud näidend; tantsuvahepala, Markus ja Johann panid kogu klassi kaasa tantsima; osad noored olid ette valmistanud ka mängud. Muidugi ei saa ära unustada ka vahvaid diskoreid, kes esitasid soovilugusid ja lõid meeleolu värviliste tuledega.

Igal juhul oli väga lõbus ja meie disko viimane lugu ei tahtnud kuidagi viimaseks looks jääda 🙂

Uue klassiõhtuni!

12.02 oli see päev, mil vanemad nägid esimest korda meie klassi tantsuoskust, nimelt esinesime terve aasta jooksul õpitud tantsudega. Enne esinemist olid lapsed õhinal ja närvis, oli ju vaja tähtsale publikule tõestada, et igal teisipäeval pole vaid nalja tehtud, vaid ikka õpitud kah!

Etendus läks hästi, lapsed olid tublid ja kõik andsid endast parima – neid oli hea vaadata! Loodetavasti meeldis üritus ja laste pingutused ka publikule 🙂

28.01 käisime Martsipanimuuseumis. Seal sai vaadata imelisi martispanist tehtud kujusid, kuid sai ka ise meisterdada. Igal lapsel oli tükike martsipani ja toiduvärve, et teha ise üks kujuke valmis. Laste käest ilmus nii seeni, lilli, hiiri, juustukerasid, päikseid, lumememmesid ja muid huvitavaid “elukaid”. Kuigi oli raske oma martsipan esialgu söömata jätta, sai enamus sellega ikkagi hakkama – oli ju vaja ka kodus midagi näidata 🙂

Vahva ja teistsugune üritus oli!