Selle veerandi pĂ”nevaim ĂŒhiĂŒritus leidis aset NĂ”mme seikluspargis. Ilm oli vihmane, kuid kĂŒllaltki soe. Vihm pani muretsema siiski kĂ”iki peale laste endi – nende meelest oli ĂŒlimegalahe see, et rada oli mĂ€rg ja seetĂ”ttu ka palju libedam đ
Esmalt tuli kĂ”ik korralikult kinnitada – et trossid ikka peaks ja kĂ”igil ohutu oleks.
SeejÀrel kÔik ronima!!!
Huvitav oli see, et kuigi mÔni laps oli siin juba oma kolm-neli korda kÀinud, siis taasavastamisrÔÔmu jagus ikka kÔigile.
VÀga tore oli ka see, et kogenenumad jagasid alustajatele lahkesti abisÔnu ja juhiseid, nii et kÔik said oma valitud rajad ilma suuremate raskusteta lÀbitud.
Ja jĂ€llegi veendusime, et ilm ei saa kunagi halb ja paha olla, saab olla ainult vale riietus đ
Igal juhul oli meil vĂ€ga tore. Paljud kĂ€isid kĂŒsimas, et millal jĂ€lle tuleme ja teatasid sĂ€rasilmselt, et seikluspargis oli ikka palju lahedam kĂŒll kui Megazone-is. Selle ĂŒle on mul ainult hea meel đ
 Suur aitĂ€h ka Mireli emale-isale ja ka Andrease isale, ilma kelleta oleks mĂ”ni meist Ă€kki alles puu otsas đ
Igal juhul oli teist suur abi!