Külaskäik koerte varjupaika.

Mina käisin vaheajaeelse nädala teisipäeval koerte ja kasside varjupaigas. Ma nägin seal armsaid kasse ja koeri. Mõned koerad olid arad mõned jälle kurjad. Kassid olid üldiselt unised, aga üks kass oli nii kuri, et küünistas ühte 4. klassi tüdrukut. Meile näidati kuidas koeri ja kasse püütakse ning milliseid tööriistu selleks kasutatakse. Loomapüüdjal on kaasas püss ja üks lasso moodi metallkepp. See lasso toimis selliselt, et kui panna see koerale kaela siis ei tule ta sulle lähedale, sest üks raud pulk mis on lasso küljes hoiab teda tagasi. Püssi kasutatakse kurjade koerte peal ainult kord kuus. Kurjad koerad tulevad sellest, et neid hoitakse ketis. Kui 6 – 7 aastat ketis hoida siis võib koera kaela ära hõõruda ning kett võib ära kuluda ja koer võib tänavale ära joosta. Lõpuks öeldi, et on väga vähe neid koeri kes vaatavad vasakule ning paremale ja kes lähevad rohelise tulega üle tee. Aga need koerad kes lähevad punasega üle tee võivad jääda auto alla. Peamine õppetund minule oli, et ei maksa endale koera või kassi võtta, kui sul pole aega nendega tegeleda. Selline oli minu päev koerte ja kasside varjupaigas.

Karl-Joel Hussar

Kommenteerimine on keelatud.