Jutud jätkuvad…

 

 

Riina jutt:

 


 

See lugu juhtus vist teises klassis. Ma tulin koolist koju ja nagu ikka hakkasin ma riideid vahetama. Ma ei tea miks see nii juhtus, aga ma panin lühikesed püksid teksade peale ja alles siis hakkasin teksasid ära võtma. Mõtlesin, et kuidas on võimalik pükse nii kaua vahetada. Pusisin selle kallal oma pool tundi. Kõigepealt tegin ma luku lahti ja siis hakkasin ma uuesti pusima. Hakkasin üht püksisäärt ära võtma, aga see ei õnnestunud. Lõpuks tuli mulle meelde, et kõigepealt võetakse ära teksad ja siis pannakse jalga lühikesed püksid.

 
 

 

 

 

Elina jutt:


 

 

 

 

 

Ăśhel ilusal ja kaunil päeval otsustasin minna ja veeta terve päeva õues. Siis tuli mulle pähe, aga mõtte,et ma võiksn õues onni ehitada ja selleks oli ka sobiv aeg! Kui ma juba õues olin,  karhmasin kokku mõned kivikesed ja natukene kuivanud rohtu et see istumise alla panna. Seejärel otsisin nii umbes pool tunndi kuhu ma selle krempli kokku pusin. Seejärel otsustasin teha oma ajus väikese plaani kuidas edasi … see nägi välja järgmiselt:

 

 

1) Hankida mõned puulauad,

2)Sisustada onn,

3)Mõelda mida edasi teha.

 

Seda ma ka tegin… vähemalt ma proovisin. Esiteks nagu juba öeldud pidin ma hankima mõned puulauad samas märkasin kohe puuriita ning võtsin sealt lauad. Hetke pärast märkasin, et viiel laual kuuest olid naelad sees. Ma otsustasin laudade seest naelad välja võtta. KĂĽsisin isa käest näpitsad ja kukkusin naelu välja võtma. Kui ma olin peaaegu,et kõik naelad välja saanud märkasin et laudadel olid suure,suured augud sees, kuid ma otsustasin ikkagi proovida, mis sellest välja tuleb. Kui ma olin proovinud juba laudu ĂĽksteise peale asetada ja, siis jälle kĂĽljetsi kõrvuti panna ja kivid vahele sokudada ja niivisi ennda ĂĽmmber hästi ilusa ja väikese ringi teha mis ei olnud ĂĽldsegi nii madal, kui võis arvata see oli ikkagi päris kõrge. Kui ma proovisin sellest ĂĽle astuda, siis see ei õnnestunud. Kui ma proovisin sellest ĂĽle hĂĽppata, siis see ka ei õnnestunud. Kui ma lõpuks sellest ära tĂĽdinesin, siis ma otsustasin lõpuks hakkat auku laudade alt läbi kaevama. Kui ma olin poolel teel augu lõppu siis varisesid kõik lauad augu sisse nii, et ma sain vabalt ĂĽle astuda, kuigi ma olin ka piisavalt tobu, et laudu eest ära tõstnud. Noh ja kui ka huvitb mis sellest onnist pärst sai, siis selle onniga juhtus edasi nii: kivikesed läksid lillepeendra äärde, kuivanud hein kompostihunnikusse ja lauad koos suurte, suurte aukudega puuriita!

Kristiina jutt:

 

 

 

Sõitsime uude suvilasse. Ilma, et ma oleksin teadnud nõudepesumasina olemas olekust.

Lõpetasime õhtusöögi ning minu hooleks jäi nõudega toimetada, õde pani toiduasjad külmkappi. Kui õde lõpetas läksin mina kööki ja hakkasin nõusid pesema. Muide vahepeal olin ma tualetis. Nõusid pesta oli jube tüütu. Noad, kahvlid said pestud: „Jee, juba veerand on tehtud!“

Mõne aja pärast lõpetasin kruuside pesemise: „Juhuu, juba pool on tehtud. See on päris suur saavutus!“

Kui taldrikute pesemise lõpetasin arvate ise, mis ma hüüdsin, kuid oli veel pesta potid, pannid. See kõige raskem osa. Hüüdsin ema appi. Ta tuli kööki ja jäi mind suu ammuli vaatama: „Tüdruk, kas sa ei tahtnud nõusid nõudepesumasinasse panna???“

 

 

 

Postitatud: Kolmapäev, 12.11.2008 kell 15:11 Kategooria: omalooming. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0