Ütlusi vol 4…

SĂ€rg:
“TĂ”mbame siit ekvaatori. Nii, mis me siis saame, ida- ja lÀÀnepoolkera.”

Karu:
“Aleksandri kook on nagu vĂ”rratu moreentasandik.”

Ühel pĂ€eval, mis juhtus olema rebastenĂ€dalal, leidsid poisid teise korruse toaleti kraanikausist kala, kellest nad raporteerisid Ă”petaja Karule ning seejĂ€rel seda Ă”nnetut olevust geograafia tunni alguses pÀÀstma suundusid.
Karu: “Noh, pÀÀstekomitee, saite asjad korda?”
Klemet: “Niisiis, lĂ€ksime vetsu, tegime kalast pilti.”
Emil: “Siis lĂ€ksime majandusala juhataja juurde, koos kalaga.”
Klemet: “Enne seda tuli Piret Otsa ja kĂ€skis meil kala Ă€ra visata.”
Emil: “Me siis viskasime, biojÀÀtmetesse.”
Karu: “Alatu elusolendi kohtlemine, ĂŒtleks ma selle peale.”
Henri: “Õpetaja, ma arvan, et see kala oli juba poes surnud.”
Karu: “Noh, ma arvan, et need on need eskimod, kes praegu koolis ringi kĂ€ivad.”
Henri: “Te vĂ”tsite eskimote kala Ă€ra!?”
Klemet: “Oleks vĂ”inud ikka paberi hulka visata…”

Raja:
“Pikalt sisse, nĂŒĂŒd uuesti vĂ€lja, rahu, rahu… No mida, kĂ”rvarĂ”ngad kĂ”distavad vĂ”i?”
“Sa oled nii vĂ€hetĂ€htis tegelane, et ma ei lugenudki su nime.”

Raja: “Kus Mari Helen on?”
Heleene: “LĂ€ks Ă€ra.”
Raja: “Kuhu?”
Heleene: “Reisile.”
Raja: “See kĂ”las nagu hĂŒvastijĂ€tt.”

Raja: “VĂ”tta uus lehekĂŒlg vĂ”i mitte, Ă€kki ei mahu Ă€ra…”
Henri: “Alustame elu puhtalt lehekĂŒljelt.”

Luuk:
“RÀÀgime sellest hiljem, kui su mĂ€lu on taastunud.”