149a

Emakeele nädala puhul külastas meid Merike raamatukogust ja tutvustas, kuidas sünnivad uued sõnad eesti keelde. Saime teada, et neid saab sõnade liitmisel, laenamisel teistest keeltest või lihtsalt nende välja mõtlemisega.

Meiegi mõtlesime välja mõned sõnad: vahveldaja e vahvlimasin, elku – elukindlustuskaart, tiliseja – äratuskell, trahvel – politsei poolt kirjutatud trahv, plister – pliiatsiteritaja jne.

Inimeseõpetuse tunnis tutvusime töötamisega vabrikutes. Saime teada, et seal tehakse selliseid tooteid, mida saab korraga palju valmis teha. Saime teada ka seda, et vabrikus teeb iga inimene ainult ühte kindlat tööprotsessi.

Mängisime ka mängu “Praak”, kus kogu klass pidi tegema koostööd, et praak ei saaks tööliini segama tulla.

Tutvusime postiteenustega ning kirjade saatmisega. Iga õpilane otsustas, kellele ta soovib kirja kirjutada, uuris välja selle inimese koduse aadressi ning nii me need koos markidega ümbrikule kirjutasime. Mõne lapse jaoks osutus see lausa raketiteaduseks 🙂

Viisime koos kirjad oranži postkasti ja jääme põnevusega ootama …

23. veebruaril tähistasime koolis vabariigi aastapäeva. Me tegelikult juba terve nädal tegelesime sellega: käisime muuseumis ning meile lugesid oma luuletusi 3. lasside õpilased ja esitasid kõnesid 4. klasside õpilased. Nüüd teame, et järgmisel aastal oleme meie need, kes oma luuletustega teistele esinevad. Aktusel esinesid kõik klassid etteastetega. Meie laulsime. Siim sai I koha peastarvutamise võistlusel ning direktor õnnitles teda ja andis autasu.

Meie klassist kandideerisid reaaltalendile 3 rühma ja üks üksiküritaja. Väljavalituks osutusid Siim ja Armin “Macarenaga”. Armin oli klaveril ja Siim tantsupoiss. See oli väga vahva, julge ja äge etteaste. Reele, Melissa ja Nora esinesid hoogsa tantsuga.

Üritus oli tore ning meie klassist päris palju pealtvaatajaid.

Eesti Vabariigi sünnipäeva nädalal käisime Maarjamäel Ajaloomuuseumis tutvumas erinevate lippude ja vappidega. Saime teada, et Eestis on olnud erinevaid lippe ja vappe. Praegune sinimustvage on idee saanud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipust. Meie lipu värve saab tõlgendada mitut moodi. Saime ka teada, et heraldika e vapiteaduse järgi on eesti vapil mitte lõvid vaid pantrid. Meie kutsume neid ikka lõvideks. Esimesel fotol on meie loodud vapp Eestile. Õpetaja meelest näeb see välja nagu reaali logode lumesadu.

Sõbranädal möödus sel aastal väga kiirelt, kuna esmaspäeval oli iseseisva õppimise päev ja teisipäeval käisime matkal. Kolmapäeva teema oli roosa ja punane, neljapäeval olime kaksikud-kolmikud jne ning reedel kuulsad inimesed. Foto on tehtud neljapäevast – kõik 2.a õpilased olid leidnud need, kellega sarnased välja näha. Isegi õpetaja.

Käisime klassiga uurimas, kuidas metsas hästi toime tulla ja oma elu põnevamaks teha. Meie matkajuht rääkis metsloomadest, tutvustas nende jälgi ja teisi tegutsemise märke. Püstkojas räägiti, kuidas valmistuda metsa minekuks, mida kaasa võtta ja kuidas lähedasi teavitada. Näidati, millisest materjalist ja kuidas metsas lõket teha. Saime teada, mida ette võtta, kui vette kukud ja et üksi pole üldse hea metsa minna. Uurisime mäkrade linnakut ning arutasime, mida ette võtta, kui peaksime eksima. Loomulikult kinnitasime keha ning jõime peale metsas keedetud teed vaarikate vartest. See oli ilus punane ja väga hea. Vabatahtlikke ööbijaid hetkel ei leidunud, kuid nüüd oleme teoorias üsna kõvad ja teame, kuidas lihtsat varjualust kuuseokstest ehitada.

TKP 5.e klassi õpilased lavastasid omaloomingulisi muinasjutte ning kutsusid meid neid vaatama. Olid teised päris toredad, naljakad, väga omanäolised ja lühikesed. Meile etendati: “Jõumees Niko”, “Kuningas ja seitse poega” ning “Kuidas aastaid hakati loomadega lugema”.

… on traditsiooniline peast arvutamise võistlus. Meie võistleme sel aastal esimeste klassidega. Võistlus algab sellega, et ette loetakse 20 tehet ning neile tuleb vastused kirjutada. Siis on aega veel 20 min arvutada paberil mitu lehekülge tehteid. Sel korral oli 2. klasside parim meie Siim Marten.