149a

Neljas klass algas lihtsamalt kui eelmised: enam ei saatnud õpetaja nimekirju kunstitarvetest, vihikutest jm kooliasjadest – nüüd me juba teame, kuidas asjad käivad ja koolikaubad poes pole jänesed, mis eest ära jooksevad. Pigem ahvatlevad allahindlused, et saaks rohkem asju osta 🙂

Meie klassiga liitusid 4 õpilast meie e paralleelist. Loodame, et neil saab olema rahulik sisseelamine meie rõõmsasse seltskonda, sest koos ühes koolis oleme käinud juba 3 aastat.

Nagu fotodelt näha, siis klassikaaslastega on tore taaskohtuda ja koolielu rutiin jõuab päris kiirelt kohale. Aktuski kulges nii nagu tavaliselt: direktori tervitus, mõned autasud, “Kaera Jaan”, pum-tÅ¡iga-pumm koos lendavate koolimütsidega, “Ãœks kõikide …” ja pudirida.

Nagu pealkirjas öeldud, alustasime kooliaastat rattamatkaga Aegviidust Valgehobusemäele ja tagasi. Tegelikult algas matk Tallinnast, Balti jaama juurest rataste laadimisega autodesse.

Läbisime kokku u 20 km. Valgehobusemäel ootas meid toekas lõunasöök. Karastunumad käisid ujumas, vapramad ronisid torni vaadet nautima ja vastupidavamad tiirutasid ratastega rolleri rajal mitu ringi. Turnimisväljakust ei möödunud ükski laps ükskõikselt.

Vedas ilmaga – ei olnud liiga kuum, külm ega märg – kõike oli parasjagu.

Eriti suured tänud lapsevanematele, kes laadisid ja vedasid meie rattaid, remontisid ja pumpasid rehve, lappisid plaastriga ville ning tagasid ohutu ja turvalise olemise terveks päevaks!

Käisime klassiga Loomaaias putukatega tutvumas. Teame, et putukaid on maailmas rohkem, kui muid loomi kokku. Saime teada, et putukatel on 6, ämblikulaadsetel 8 jalga – see on põhiline, kuidas nende vahel vahet teha. Putukaid elab kõikjal: õhus, mullas, vees ja isegi meie patjades. Neid erineva suuruse ja kujuga. Mõni soovib, et teda märgataks ning ära ei söödaks, teised on märkamatud ja sulanduvad välimusega keskkonda.

Pärast jalutasime veel Loomaaias ringi ning sõime ka jäätist.

Oli pikk ja vahva kontsert, sest meie kooli õpilased on õppinud mängima väga paljudel erinevatel pillidel. Meie klassist esinesid Kärt Lisett viiulil, Bianka flöödil ja Armin ning Kristelle “klaveril”.

Õues harjutasime rühmatööna etteütluse kirjutamist. Üks õpilane jättis lause meelde ja dikteeris teistele, ülejäänud kirjutasid. Kui mälu lühikeseks jäi, tuli joosta mitu korda. Ka kontrollida oma õigekirja sai ühe lause haaval. See polnud lihtne, kuid oli lõbus.

Algklasside aktuseks kirjutasime luuleprojektide raames luuletused eesti sünnipäevaks. Luuletusi oli igat masti, kuid aktusele teistele ette lugema said oma luuletusi Tuuli ja Reesi ning Uku esitas Kregori luuletust.

Pärast kogunesime kogu kooliga Kuberneri aeda ja vaatamata natuke vesisele ilmale tähistasime kogu kooli oma kodumaa sünnipäeva. Oli natuke ülev tunne ja teistmoodi kui tavaliselt oma kooli aulas.

MÕK tunnis veeretasime ja lasksime pallil kukkuda, et teada, kui kiiresti pall läbib 3 m. No siililegi selge, et kukkudes läbib pall 3m teepikkuse kiiremini kui veeredes. Aga kas ikka on nii?

Stiilinädal, millesse mahub tavaliselt ka sõbrapäev, oli kirju nagu tavaliselt. Iga päev on uus dresskood, mille järgi end kooli tulles sättida. meie klassi lapsed olid vaeva näinud ning õpetajal klassi ees, kes on harjunud sinise koolivormiga, võttis silme eest kirjuks lausa nii hullusti, et mõnda õpilast ei leidnud klassist üles ja märkis puudujaks.

Peastarvutamise võistlusel Roosikrantsi saalis tuli rinda pista kõhuli põrandal süvenemisega. Õnneks oleme harjunud igasugustes olukordades hakkama saama ja nii ka seekord.

Meie klassi parim on Romet 127 punktiga.

Nagu ikka, suusapäev toimus Kõrvemaal. Sel aastal vedas meil ilmaga ei olnud liiga külm ega liiga soe. Nagu tavaliselt, saime kõigepealt väikese koolituse. No koolitati neid, kes tavaliselt suusatamisega ei tegele, “päris suusatajad” suundusid kohe pikka, 1 km, ringi sõitma. Ãœlejäänud piirdusid laskumise õppimise, mäest üles ronimise ja väikese, 200 m ringiga.

Pikale ringile läinud võisid osaleda ka võistlusel. Tüdrukutest saavutas esikoha Reesi ja teiseks tuli Kärt Lisett. Poistest tõi kastanid tulest Harri, kes poistest saavutas teise koha.

Seejärel kelgutasime, kuigi kelgutamiseks, meie laskumisviise mäest jälgides, oli seda raske nimetada.

Loomulikult sõime lõpuks sooja suppi ja kojusõit võiski taas alata.