143a

Sellel õppeaastal oli meie klassi läbivaks projektiks draamaprojekt. Eesti keele tunnis lugesime Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud” ja valisime grupitööna endale ühe jutu. Draamaõpetuse tundides me hakkasime jutt dramatiseerima. Mõned tegid kuuldemängud, teised aga väikese filmi selle kohta.  IT tunnis kujundasime kavalehed. Tehnoloogiaõpetuse tundides tegime oma rühmadega draamaprojekti maketid. . Seal saime kasutada meie õpitud oskusi, näiteks oskasime viltida või puu tööd teha. Seal sai iga üks valida, et millist stseeni ta tahab kujutada. Vaata siit meie põnevaid makette ja muinasjuttude pilte!
Teksti kirjutas Stella

Kuna kogu Eestis olid õpilased taaskord distantsõppel, siis tegime klassis küsitluse distantsõppe kohta. Kokku vastas küsitlusele 28 õpilast

Küsimused ja vastused on järgmised:

Kus sulle meeldib rohkem õppida? Kõige rohkem kodus vastas 12 õpilast, Mõlemas meeldib võrdselt vastas 7 õpilast, pigem kodus vastas 6 õpilast ja pigem koolis vastas ainult 3 õpilast.

Millise ainega oli kodus kõige lihtsam hakkama saada? TOP 3 vastust olid: Kehaline kasvatus  12 õpilast, matemaatika 7 õpilast ja tehnoloogia/käsitöö 3 õpilast. Ülejäänusid õppeaineid valis 2 või vähem õpilast.

Millise ainega oli kodus kõige raskem hakkama saada? TOP 3 vastus olid: tehnoloogia/käsitöö 10 õpilast, inglise keel 5 õpilast ja loodusõpetus samuti 5 õpilast. Ülejäänusid õppeaineid valis 2 või vähem õpilast.

Mis oli kodus õppimise juures kõige lihtsam? Põhilised vastused olid: Ei pidanud kooli tulema, ei pidanud varakult ärkama ja said ise aega planeerida.

Mis oli kodus õppimise juures kõige raskem? Põhilised vastused olid: Internetiprobleemide tõttu ei kuule õpetajat, mõnikord ei saanud asjadest aru ja tähelepanu hajus.

Kas mõnes aines oli sinu arust liiga vähe veebitunde? Peaaegu kõik vastasid, et tunde ei olnud vähe, aga 2 õpilast kirjutasid et tehnoloogias/käsitöös on liiga vähe tunde.

Kas mõnes aines oli sinu arust liiga palju veebitunde?  Taaskord oli põhiline vastus ei, aga 11 õpilast tõid välja, et matemaatikas, eesti keeles või kirjanduses oli liiga palju tunde.

Kas sul oli mõni tehniline probleem? 20 õpilast vastas, et neil oli 1 või mitu probleemi. Probleemid on näha pildil.

Kas iseseisvate tööde kirjeldused olid arusaadavad? Oli 1 õpilane kes vastas et kirjeldused ei olnud arusaadavad. Ülejäänud said kirjeldustest aru.

Kas sulle meeldis rohkem teha iseseisvat tööd või osaleda veebitunnis?

Siin läksid vastused täpselt pooleks. Poolele klassile meeldis rohkem teha iseseisvad tööd ja poolele meeldis rohkem osaleda veebitunnis.

Lõpuks lasime välja tuua mis oli distantsõppe ja kodus olemise juures head. Põhiliselt vastati: Sai kauem magada, sai olla perega  koos,  sai olla rohkem õues ja et sai olla seal kus sa soovisid.

Ja mida oli selle juures halba. Põhiliselt vastati: Ei saanud sõpradega koos olla, pidi palju ekraani taga olema ja et motivatsiooni oli vähem.

Tundub et meie klassile meeldis küll kodus olla, aga paljud tõid välja, et oli puuduseid või probleeme distantsõppe ajal. Lõpuks 17 mail kooli tulles oli kõigil tore uuesti sõpru  näha ja nendega rääkida.

Jutu kirjutas Oliver

Lõpuks ometi saime kooli tagasi ja kohe teisel koolipäeval (18.mai) läksime kogu klassiga Lahemaale õppekäigule. Sõitsime hommikul kooli eest bussiga välja. Lahemaale kohale jõudes tutvusime oma giidiga ja hakkasime koos matkama. Ilm oli küll natukene vihmane, aga see meie tuju ei rikkunud. Matkasime vist kokku umbes 7 km. Saime ronida vanade mahakukkunud puude peal ja saime palju teada loomade ja lindude kohta. Lõpus jõudsime indiaani püstkotta, kus oli väike lõke. Me võisime sinna kadakaoksi panna, et lõke läheks suuremaks. Saime küpsetada lõkke peal vorsti ja sõime ka oma kaasa võetud toitu ning vahetasime muljeid.
Meie klassis on suured matkahuvilised ning me läheks iga kuu rõõmuga matkale.
Teksti kirjutas Stella

Kuna inimeseõpetuses olime jõudnud lõpuks murdeea teemani, siis organiseeris õpetaja meile Tervisehoiumuuseumi õpetajaga tunni “Minu muutuv mina”. Tunnis räägiti milliseid muutusi hakkab tekkima meie kehas ja mõtlemises murdeeas. Ma arvan, et kõik said uusi teadmisi, sest me ei olnud veel paljude teemadega inimeseõpetuse tunnis tegelenud.

Jutu kirjutas Oliver

Meie klassi tüdrukud heegeldasid distanstõppe ajal amigurumi loomakesi. Amigurumid on jaapanipärased väikesed nunnud pehmest lõngast heegeldatud mänguasjad. Jaapani keeles tähendab sõna “ami” – “heegeldatud” ja “nuigurumi” – “täistopitud nukk”.
Me õppisime eelmisel aasta heegeldamise põhitõdesid ja sel aastal saime siis ülesande iseseisvalt mustrit jälgides valmis teha amigurumi. Igaüks sai ise kõigepealt teha kavandi ja joonistada visiooni sellest mänguasjast, mida ta tahaks teha. Siis saime valida ise mustri ja hakata heegeldama. Vahepeal tegime pilte õpetajale sellest, et kuidas meil töö edeneb. Osad vaatasid Youtubest õpetusi ja tegid selle järgi. Teised vaatasid mustrilehti ning heegeldasid mustrilehe järgi. Kui meil oli küsimusi, siis saime videotunni ajal õpetaja Egle Pihlapi käest nõu küsida. Igatahes oli see põnev väljakutse ning näitas, et me saame tõesti iseseisvalt uue oskuse omandamisega hakkama kui meid suunata ja julgustada.
Heegeldasime kasse, jänkusid, mesimumme, draakoneid, koeri, ämblike, mereelukaid, hunte, trolle, rohelisi madusid, mõmmisid.
Teksti kirjutas Stella.

Distantsõppe ajal toimus 7. aprillil meie koolis teaduspäev. See oli väga tore ja põnev vaheldus igapäevastele videotundidele ja iseseisvale tööle. Me saime valida, kas teeme iseseisvalt kodus teaduspäeva raames mõne omavalmistatud pilli või ehitame valmis Goldbergi masina. Goldbergi masin koosneb tavaliselt mitmest elemendist ning oluline on seal ka idee – mis on see lõppülesanne, mida masin teeb. Meie klassis aitas Goldergi masin panna filmi tööle, tõi telekapuldi teiselt korruselt alla, avas koerale puuri ukse, keeras ajakirja lehekülge, pani gloobusel lambi tööle, pani koerale süüa, liigutas arvutihiirt, kastis lilli ja saatis õhupalli õhku.

Päris mitu last tegi ka laheda pilli, mida saab mängida. Näiteks tehti sõrmklaver, veepill,  hambapill, marakapilli.

Teksti kirjutas Stella.

19. veebruaril saime kooli tulla rahvuslikes riietes ja villastes kampsunites. See oli viimane koolipäev enne koolivaheajale minemist. Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktus toimus õues. Oli imeilus talvepäev ja me laulsime hümni ja uut Reaalkooli õpilaste kirjutatud regilaulu ning kuulasime põnevusega direktori kõnet. Aktusel jagati ka kiituskirju. Väga huvitav oli see, et saime hoogsalt tantsida kaera-jaani. See oli vahva, et kõik lapsed ja õpetajad hakkasid suure hooga tantsima. Oli väga tore päev enne koolivaheajale minemist! Kui sa ei ole veel meie aktuse videot vaadanud, siis siit Youtube lingil näed seda.

.
Ilusat sünnipäeva, Eesti!

Jutu kirjutas Stella

Terves koolis toimub lõpuks ülilahe stiilinädal. See tähendab seda, et me ei pea kandma sel nädalal koolivormi vaid saame oma loovust rakendada ja riietada end erinevatesse stiilidesse. Seni on meie klassi lemmik olnud “tudupäev”. Isegi õpetajad ütlesid ka meile teisipäeval, et oleme tõesti suured unimütsid.
Esmaspäeval oli sõbrapäeva tähistamine ning saime panna end üleni roosadesse või punastesse riietesse. Enamus tüdrukud kasutasid rõõmuga seda võimalust. Isegi õpetaja Paula Randver oli stiilselt roosades riietes. Poisid vist väga suured sõbrapäeva tähistajad ei ole. Kolmapäeval oli “2 tilka vett” ning paljud olid sarnaste riietega. Neljapäeval olid paljudel eriti põnevad riided. Ootame juba huviga reedest päeva, sest siis on rahvariiete päev ja ka pidulik aktus.

Jutu kirjutas Stella

Meie klassi suusapäev oli 9. veebruaril. Sõitsime kogu klassiga bussiga Kõrvemaale. Kõigepealt suusatasime üheskoos 2 km. See oli meie soojendusring. Igaüks võis ise valida, kas ta sõidab vabatehnikas või klassika tehnikas. Kehalise kasvatuse õpetaja jagas meile häid näpunäiteid suusatehnika kohta. Me võisime ise suusad kaasa võtta aga kellel ei olnud enda suuski, siis nad said Kõrvemaalt laenutada. Peale seda oli meie klassi ja 5b klassi teatevõistlus suusatamises. Meie klassi võistkonnas olid Liisi, Lisbet, Stella, Kaur-Mattias, Martin ja Karl. Sel korral oli edukas võistlus ja me võitsime. Distants oli 6x700m ja meie aeg kokku oli ligi 11 minutit. Peale suusavõistlust saime tuubitada ja siis ka süüa sooja frikadellisuppi ning juua vaarika-piparmündi teed.
Kõrvemaa maastik oli väga ilus. Meie arvates võiks talvel iga kuu käia vähemalt ühe korra klassiga suusatamas.

Jutu kirjutas Stella.

Meie käisime oma klassiga 2. veebruaril Lennusadamat avastamas. Kuna me õpime praegu loodusõpetuse tundides Läänemere teemat, siis oli kõige parem aeg minna Lennusadamasse, sest seal korraldatakse ekskursioone näitusele “Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres”.
Sel korral läksime koos klassijuhataja Heli ja loodusõpetuse õpetaja Kristiinaga. Kohale sõitsime ühistranspordiga. Lennusadamas tehti meie klass kaheks, et hajutada. Siis liikusime kahe erineva grupiga õue ja saime teda, milline on Läänemeri. Kõigile anti üks sõna Läänemere kohta ja me pidime iseloomustama selle sõnaga Läänemerd. Näiteks sõnaga “magus” sai teha lause “Läänemeres on vetikad magusad”.
Pärastpoole liikusime tuppa ja saime neljas grupis huvitavaid ülesandeid lahendada. Näiteks saime teada, kui vana on Läänemeri või ka seda, et millised riigid asuvad Euroopas Läänemere ääres. Kõige naljakamad asjad jäetakse millegi pärast alati ekskursiooni lõppu. Me saime lõpus kala püüdmise mängu mängida. Kuna meil jäi natuke vaba aega, siis uurisime ka teisi asju Lennusadamas.

Oli tore õppekäik Lennusadamasse! Kui te ei ole veel seda näitus vaatamas käinud, siis kuni juuli keskpaigani saate minna seda vaatama.
Jutu kirjutas Stella.