143a

Koolivaheaeg saigi läbi ja oleme taas rõõmsalt koolis. Enne esimese septembri aktust saime kätte oma õpikud ja kohtusime traditsioonilisel õppeaasta alguse piknikul Kaarli hoovis. Iga laps tõi piknikule kaasa midagi söögiks ning nii saigi eriti hea piknikulaud kaetud. Klassivanemad korraldasid meile ka mänge. Kõige toredam oli see, et nägime oma klassikaaslasi, sõpru, õpetajat ning saime palju omavahel rääkida.
Esimesel septembril tulime piduliku koolivormiga kooli ja meil olid ka lilled kaasas meie klassijuhataja Heli jaoks. Hommikul kell 9 oli kohe klassijuhataja tund ja peale seda aktus. Meie koolis on ilus traditsioon pidada õppeaasta avaaktus õues. Direktor pidas kõne, me laulsime ja tervitasime uusi õpetajaid. Meie klassil on ka mitu uut õpetajat. Ootame juba nendega kohtumist ja loodame väga, et nad on väga sõbralikud meie vastu.

Teksti kirjutas Stella

Me käisime klassiga 9. juunil Kihnus. Pidime hommikul kell 6 startima, et
jõuaksime Kihnu praamile. Kihnus ootas meid kastiauto ja giid. Esimesena sõitsime veoautoga Püha
Nikolai kirikusse, kus räägiti Kihnu ajaloost. Järgmisena jalutasime Kihnu muuseumisse ja Kihnu tuletorni. Tuletornis saime minna torni tippu ja saime jalutada ka mere ääres. Peale seda läksime lõunasöögile ja mängisime pallimänge. Varsti tuli veoauto ja viis meid piknikuplatsile. Lõpuks jalutasime sadama lähedale ja need, kes soovisid, said ka ujuda. Viimaks oli aeg minna praamile ja sõita pikk maa tagasi meie kooli juurde. Ma arvan, et kõigile meeldis Kihnus käia, sest me nägime uusi kohti ja tutvusime Kihnu ajaloo ning loodusega.

Teksti kirjutas: Anniliis

Natukene enne suve lõpu saime lõpuks minna Arhitektuurimuuseumi, kuna koroona pärast ei saanud me varem käia. See asub vanas Rotermanni soolalaos. Meie külastasime näitust „Uuri ruumi“, see asus keldris. Ruumi sisse astudes oli põrandal peegelklaas ja näha oli seintel valguse muutumist, mis tegi ruumi veel huvitavamaks. Me kõndisime peeglist üle vaadates alla. Siis räägiti meile natukene selle maja ajalugu ja ka infot mida me teeme. Peale seda kõndisime läbi „lintide metsast“ silmad kinni. Kui see oli läbitud said osad minna ühe kera sisse ja nende ülesanne oli kuulata mis me räägime ja saada hakkama kera sees. Kas sa teadsid, et selle pärast ei ehitata maju kera kujulisi kuna seal oleks raske liikuda ning häält on ka halvasti kuulda. Nüüd saime hakata mõistatama, mis pinnasematerjal on kotide sees. Proovisime ka kõik ühte väiksesse ruumi ära mahtuda ja nuusutasime erinevaid lõhnasid, mis võivad olla toas. Lõpuks ronisime läbi torude vahelt ja rääkisime, mis on „maja vereringe“. Kui näituse osa sai vaadatud saime veel natuke aega muuseumis ringi vaadata ja siis oli koolipäev läbi. Ma usun, et kõik said uusi häid teadmisi, mida võib edaspidi vaja minna.

Jutu kirjutas Oliver

Kuna neljanda klassi lõpus polnud võimalik koolis ööbida, siis tegime seda viienda
klassi lõpus. Kogunesime kell 18 ja panime söögid lauale. Moodustati kuuesed laudkonnad, kes võtsid kaasa süüa ja mõtlesid välja põnevad tegevused tervele klassile. Mõned rühmad tegi kahoote  ja me saime teada oma klassikaaslaste kohta palju põnevat. Mõni rühm korraldas pesapalli mänge, jahimeest ja lippe. Lõpuks kogunesime koolimajja, et mängida päriselu
Among Usi. See meeldis klassile väga ja tegime mitu mängu. Siis oli kell umbes
23:00 öösel ja klass suundus magamistubadesse, poisid ja tüdrukud eraldi. Poiste
toas käis kõva märul. Ise jäin magama umbes kl 4:30 uue päeva vara-vara hommikul. Hommikul koristasime klassid ära ja läksime oma kodudesse magama.

Teksti kirjutas Ako

Sellel õppeaastal oli meie klassi läbivaks projektiks draamaprojekt. Eesti keele tunnis lugesime Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud” ja valisime grupitööna endale ühe jutu. Draamaõpetuse tundides me hakkasime jutt dramatiseerima. Mõned tegid kuuldemängud, teised aga väikese filmi selle kohta.  IT tunnis kujundasime kavalehed. Tehnoloogiaõpetuse tundides tegime oma rühmadega draamaprojekti maketid. . Seal saime kasutada meie õpitud oskusi, näiteks oskasime viltida või puu tööd teha. Seal sai iga üks valida, et millist stseeni ta tahab kujutada. Vaata siit meie põnevaid makette ja muinasjuttude pilte!
Teksti kirjutas Stella

Kuna kogu Eestis olid õpilased taaskord distantsõppel, siis tegime klassis küsitluse distantsõppe kohta. Kokku vastas küsitlusele 28 õpilast

Küsimused ja vastused on järgmised:

Kus sulle meeldib rohkem õppida? Kõige rohkem kodus vastas 12 õpilast, Mõlemas meeldib võrdselt vastas 7 õpilast, pigem kodus vastas 6 õpilast ja pigem koolis vastas ainult 3 õpilast.

Millise ainega oli kodus kõige lihtsam hakkama saada? TOP 3 vastust olid: Kehaline kasvatus  12 õpilast, matemaatika 7 õpilast ja tehnoloogia/käsitöö 3 õpilast. Ülejäänusid õppeaineid valis 2 või vähem õpilast.

Millise ainega oli kodus kõige raskem hakkama saada? TOP 3 vastus olid: tehnoloogia/käsitöö 10 õpilast, inglise keel 5 õpilast ja loodusõpetus samuti 5 õpilast. Ülejäänusid õppeaineid valis 2 või vähem õpilast.

Mis oli kodus õppimise juures kõige lihtsam? Põhilised vastused olid: Ei pidanud kooli tulema, ei pidanud varakult ärkama ja said ise aega planeerida.

Mis oli kodus õppimise juures kõige raskem? Põhilised vastused olid: Internetiprobleemide tõttu ei kuule õpetajat, mõnikord ei saanud asjadest aru ja tähelepanu hajus.

Kas mõnes aines oli sinu arust liiga vähe veebitunde? Peaaegu kõik vastasid, et tunde ei olnud vähe, aga 2 õpilast kirjutasid et tehnoloogias/käsitöös on liiga vähe tunde.

Kas mõnes aines oli sinu arust liiga palju veebitunde?  Taaskord oli põhiline vastus ei, aga 11 õpilast tõid välja, et matemaatikas, eesti keeles või kirjanduses oli liiga palju tunde.

Kas sul oli mõni tehniline probleem? 20 õpilast vastas, et neil oli 1 või mitu probleemi. Probleemid on näha pildil.

Kas iseseisvate tööde kirjeldused olid arusaadavad? Oli 1 õpilane kes vastas et kirjeldused ei olnud arusaadavad. Ülejäänud said kirjeldustest aru.

Kas sulle meeldis rohkem teha iseseisvat tööd või osaleda veebitunnis?

Siin läksid vastused täpselt pooleks. Poolele klassile meeldis rohkem teha iseseisvad tööd ja poolele meeldis rohkem osaleda veebitunnis.

Lõpuks lasime välja tuua mis oli distantsõppe ja kodus olemise juures head. Põhiliselt vastati: Sai kauem magada, sai olla perega  koos,  sai olla rohkem õues ja et sai olla seal kus sa soovisid.

Ja mida oli selle juures halba. Põhiliselt vastati: Ei saanud sõpradega koos olla, pidi palju ekraani taga olema ja et motivatsiooni oli vähem.

Tundub et meie klassile meeldis küll kodus olla, aga paljud tõid välja, et oli puuduseid või probleeme distantsõppe ajal. Lõpuks 17 mail kooli tulles oli kõigil tore uuesti sõpru  näha ja nendega rääkida.

Jutu kirjutas Oliver

Lõpuks ometi saime kooli tagasi ja kohe teisel koolipäeval (18.mai) läksime kogu klassiga Lahemaale õppekäigule. Sõitsime hommikul kooli eest bussiga välja. Lahemaale kohale jõudes tutvusime oma giidiga ja hakkasime koos matkama. Ilm oli küll natukene vihmane, aga see meie tuju ei rikkunud. Matkasime vist kokku umbes 7 km. Saime ronida vanade mahakukkunud puude peal ja saime palju teada loomade ja lindude kohta. Lõpus jõudsime indiaani püstkotta, kus oli väike lõke. Me võisime sinna kadakaoksi panna, et lõke läheks suuremaks. Saime küpsetada lõkke peal vorsti ja sõime ka oma kaasa võetud toitu ning vahetasime muljeid.
Meie klassis on suured matkahuvilised ning me läheks iga kuu rõõmuga matkale.
Teksti kirjutas Stella

Kuna inimeseõpetuses olime jõudnud lõpuks murdeea teemani, siis organiseeris õpetaja meile Tervisehoiumuuseumi õpetajaga tunni “Minu muutuv mina”. Tunnis räägiti milliseid muutusi hakkab tekkima meie kehas ja mõtlemises murdeeas. Ma arvan, et kõik said uusi teadmisi, sest me ei olnud veel paljude teemadega inimeseõpetuse tunnis tegelenud.

Jutu kirjutas Oliver