141b

2024. aasta jõuluball ehk järjekordne vägev kogemus, mida nautida ühtse kooli kogukonnana. Sai tantsu, laulu ja süüa! Poiste puusad õõtsusid ja tüdrukute kleidid aina lehvisid. Kõigi riietus nägi lausa imeline välja. Õhtu oli täis möllu ja imelist seltskonda. Imelist muusikat mängis õhtu jooksul Pärnu Noorte Puhkpilliorkester dirigent Rein Vendla juhatamisel. Pusimist oli veidi tantsusammudega, mida sai 8 nädalat ilusti õpitud ja pähe tambitud, kuid kõik laabus ilusti ja keegi häbi klassile ei toonud. Tantsiti südamest ja hingetõmbe pausil kuulasid kõik meie vägeva laululapse Emilie Ruusi etteasteid koos ansambel Revoga. (Jah see on promo, tegemist on ikka 141.b õpilasega). Tantsud ei piirdunud ainult klassikaliste valsisammudega, vaid õhtu lõpus said oma oskused proovile panna ka diskosõbrad. Selleks hetkeks olid paljudel jalad peokingadest väsinud ja nii mõndagi nägi tantsu põrandal sokkis, kuid puuduvad jalanõud ei takistanud kedagi oma aasta parimat aega veetmast.

Jutu kirjutasid Naming Chang ja Kaia Taliaru

Pärast pikka ning keerulist arvestuste nädalat, keset detsembrit, ootas meid lõpuks 15. detsembril ees Reaalkooli jõulupidu. Teemaks olid riigid ning meie klassile loositi välja Iirimaa. Oli vaja kiiresti tegutsema hakata ning kõigil olid käed-jalad tööd täis. Harjutasime palju, igal vabal hetkel, ning samal päeval lisasime veel viimased koreograafilised liigutused. Füüsika, geograafia ning teiste arvestuste õppimiste kõrvalt oli raske neid harjutamishetki muidugi ka leida, kuid see ei olnud midagi, milleks me suutelised ei olnud. Meie kava koosnes mitmest olulisest Iirimaale iseloomulikust detailist: alates poksijatest, räpparitest, Iiritantsijatest, lõpetades muidugi meie oma Niall Horaniga (Söreniga). Andsime kõik endast parima ning lõpptulemus oli minu arust väga lõbus. Kõik teised kavad olid muidugi ka imelised ning viimse detailini läbi mõeldud. Võitjaks osutus see aasta 139.a klass Egiptuse teemaga. See kava pani tõesti lava rappuma ning kõigi silmad särama. Kuid ilmselt meie kõigi jaoks, olles see meie esimene kogemus gümnaasiumi jõulupeol, jäi meelde õpetajate kava. See oli täpselt see tunne, mida pärast pikka ja rasket nädalat vajasime ning muidugi pani nende sooritus ka kõigil puusad liikuma. Vahepausidel saime nautida õhtujuhtide intervjuusid erinevate õpilastega, kes avaldasid rohkelt arvamust. Tagasi vaadates oli väga lõbus ja Reaali vaimu tekitav õhtu. Järgmise korrani!

Jutu kirjutas Eden Aleksandra Käo

Emotsioonid peale meie esimest jõulupidu 🙂

10. november oli pidupäev: meie kallis abituurium sai endale lõpumärgid. Kooli tulime sellel päeval kõik pidulikus rõivas, sest toimus aktus. Aktusel said abituriendid endale koolimärgid, ei puudnud ka muusikalised etteasted. Nii mõnigi pisar sai valatud nii abiturientidel kui ka meil. Kuid sellega ei saanud veel päev läbi. Õhtul kell kuus kogunesime taas aulasse ballikleitides ja ülikondades; oli aeg peoks. Saime praktiseerida tantsukursusel õpitud samme ja ka vabaloomingulisemaid liigutusi. Muusikat tegi meile imeline ansambel, tänu neile liikusid kõigi puusad sellel õhtupoolikul eriti hästi. Pärast paari tundi tantsimist ajati meid abiturientide poolt koolimajast välja, sest oli aeg neil oma lennuga koos aega veeta. Pole kindel, mis seal täpselt toimus, kuid juba kahe aasta pärast saame meiegi teada!

Jutu kirjutas Luisa Tamla

Nagu iga õige reaalikas, siis käisime ka meie Särghaual õppelaagris. Päev algas 18. oktoobril kell 8.00 kooli juures. Kotid bussi pandud, kringlid kaasa pakitud ja õpilased üleloetud võis sõit alata. Kuna c klass oli hirmutanud, et seal jääb nälga, siis olid kõikide kotid snäkkidest punnis. Kui sai sõidetud kaks tundi, jõudsimegi oma sihtkohta, Särghauale. Tutvusime elevuses oma tubadega ja läksime esimestesse tundidesse. Esimesel päeval õppisime P. Karu lemmikteema ehk kivide ja puuraukude kohta. Lisaks uurisime, mida mis materjalist valmistatakse ning mõtlesime ka ise huvitavaid tooteid välja. Samal päeval tutvusime ka C.R. Jakobsoni talumuuseumiga. Seal nägime lehmi, põllumajandus leiutisi ja Jakobsoni elu. Lõunatasime ning õhtustasime Kurgjal, kus oli toiduks õiged talutoidud. Õhtu lõpetasime P.Otsa tantsudega ja kringli söömisega. Kindlat öörahu meil õnneks ei olnud, aga kui keegi soovis magada, siis pidi ta seda ka saama. Hommikut alustasime ilusti hommikusöögiga kell 8.15. Menüüs olid võileivad ja puder. Hommikusöök söödud, pidime ruttu asjad kokku pakkima, sest a klass hakkas Tallinnast Särghauale saabuma. Kokkuvõtted tehtud, võtsime suuna Vändra poole. Seal me käisime õpetaja Anton Õunapuu haual, kuhu poetasime ka väikese küünla. Jätkasime sõitu ning peagi jõudsime Järvakandi klaasimuuseumisse, kus meile räägiti klaasi ajaloo ning selle valmistamise kohta. Kui kõhud olid juba piisavalt tühjad, suundusime Järvakandi kohvikusse suppi sööma. Borš söödud saime hakata Tallinna poole liikuma. Bussisõit oli üsnagiuinutav. Kas oli selles süüdi kaks mahukat õppepäeva või hoopis vähesed unetunnid, keegi ei tea. Meie esimene väljasõit uue klassina läks väga lõbusalt ning jääb kindlasti paljudele meelde. 

Sisukama kokkuvõtte leiate meie instagramist @jupitsad 🙂 

Jutu kirjutasid Ingel Kalamees ja Norah Põder

Pärnumaa ilud 🙂

5.oktoobril toimus õpetajate päev. Traditsiooniliselt katavad gümnasistid õpetajate toa laua hea ja paremaga ning kaks viimast tundi annavad õpetajate asemel abituriendid. See aasta õpetasid meie targad hundid meid ajaloo ning matemaatika teemadel. 

Jutu kirjutas Marie Songe

Katsime õpetajate laua maitsvate võileibadega.

29. septembril sai Tallinna Reaalkool 142 aastaseks. 10.b kuulas vilistlase inspireerivat loengut teatri teemal. Pärast seda asusid meie tulevased insenerid ja arstid vapralt teele kooli parklasse, kus direktor pidas kõne ja söödi pidupäeva puhul kooki. Toom oli meile valmistanud imemaitsva tiramisu, mida me hakkame iga tähtpäeva puhul sööma.

Jutu kirjutasid Lennart Nurk ja Ingmar Hunt

Emotsioonid enne koogi söömist 🙂

Gümnaasiumi üks kõige põnevamaid seiklusi sai alguse 18. septembril. MEIE OMA REBASTENÄDAL. Sel ja ka igal teisel päeval pidime koolis olema juba kell 7.20, et õppida oma rebastenädala tantsu. Sel päeval olid kõik juba oma kostüümis vastavalt nende riigile. Riikideks olid Mehhiko, Hiina, UAE, Vana-Rooma, Inglismaa, Imedemaa, Seeneriik, Vieetnam, India, Saareriik, Vatikan ja USA. Iga päev toimusid erinevad ülesanded, mille eest me punkte saime. Esmaspäev toimusid spordimängud, mille võitsid Seeneriik. Teisipäeval toimus viktoriin, kus saime nii mõndagi salajast teada. Viktoriinis tulid võitjateks Vana- Rooma.

Pilt:Simone Saar

Lõpuks oli kätte jõudnud kuulus kolmapäev. Tunnid tehtud, suundusime oma korteritesse, et end valmis seada orienteerumiseks vanalinnas. Kokku orienteerusime peaaegu 3 tundi ning peale seda olid kõigil jalad väsinud, kuid tuju kindlasti hea. Võitjateks osutus Vieetnam. Peale orienteerumist sai puhata ning jalavaludele erinevatel viisidel leevendust otsida. Neljapäeva hommikul toimus rebaste massränne läbi vanalinna, et juba kell 7.00 auditooriumis koos teiste väsinud ja segaste rebastega (kuid ainult üksikute huntidega, ei tea mida nad tegid) silmi avavat loengut kuulata.

Pildi tegi: Karl Joosep Onoper

Neljapäeval ei toimunud peale kooli midagi ning kõik läksid koju magama 😉 Tuli valmis sättida oma vaim meie viimaseks päevaks. Reede hommikul lubati meil kooli tulla esimeseks tunniks. Peale tunde tuli gümnaasiumi üks eredamaid mälestusi, mis jääb meile igavesti meelde. Saime päris oma tantsu esitada Viru tänaval kõikide inimeste ees. Publikust võis leida meie kooli direktori, õpetajad, tuttavad ja teised koolikaaslased. Kõigil oli naeratus näol ning uhke tunne rinnus. Peale flashmob’i oli paar tundi pausi ning siis pidid kõik rebased, silmad kinni kaetuna, uuesti kooli ees kogunema. Algas rebaste nädala kulminatsioon ehk ristimine. Tõestasime ennast veel viimast korda, lugesime vande ning kirjutasime oma nime reaali ajalukku ning jagati ka auhind parimale riigile, milleks osutus Vana-Rooma. Õhtu lõpetas mitteametlik lõpupidu. Laupäeval toimus Männiku metsas traditsiooiline ühiskoristus.  Oli lustakas ja meeldejääv nädal. AITÄH 139. LEND! 

Meie flashmob’i video https://youtu.be/-4WfdncG3KM?si=syvC81g5BaHE0Aic

Pildi tegi: Erik Võrklaev

  Pildid tegi: Karl Joosep Onoper

Jutu kirjutasid Ingel Kalamees ja Marie Songe

15. septembri hommik algas meil kõigil Kalevi staadionil. Oli aeg meie klassi esimeseks spordipäevaks. Kell 9 algas meil soojendus ning sellele järgnes 100 m jooks. Jooksud joostud ja higi välja saadud, suundusime muruplatsile, et  hakata võistlema teatejooksus kogu gümnaasiumi vastu. Tulemusega jäime rahule, aga järgmine aasta paneme võistluse kinni! Peale teatejooksu panime vaimu valmis, et joosta 400 ja 800 m. Viimaseks individuaalseks alaks jäi kohapealt kaugushüpe. Lendasime kõik kõrgele ja kaugele. Peale seda ei jäänud muud üle, kui minna jalkaväljaku juurde, et omadele kaasa elada. Kahjuks kaotasime väga napilt mõlemad mängud, kuid ükskord me võidame nii kui nii!

Jutu kirjutas Ingel Kalamees

Meie kiired jooksjad

Meil on uus klass, uus klassijuhataja ning mõnel ka uus kool. Päev algas varakult. Saime traditsiooniliselt kätte meie imeilusad koolimütsid, millel on nüüd ka kuldsed sakid. Mütsid poisi juures kätte saadud, kõndisime pudireas tagasi koolimajja. Algas meie klassijuhataja tund, kus saime teada tähtsat informatsiooni, mis meid sellel õppeaastal ees ootab. Peale seda suundusime aulasse õppeaasta avaaktusele. Aktus peetud, liikusime edasi võimlasse, et kuulata õp Martin Saare ja õp Kersti Veskimetsa loenguid keemia ja bioloogia teemal. Esimene päev selja taga, oli aeg minna koju ja valmistada ennast ette esimeseks õppenädalaks. 

Jutu kirjutas Ingel Kalamees

Welcome to Reaalkooli ajaveebid. This is your first post. Edit or delete it, then start blogging!