48 tundi tähistaeva all!
Jaanuaris alanud riigikaitse tunnid on jõudnud suurejoonelisele lõpule nädalavahetusel toimunud riigikaitselaagri näol. 30. mail tulid meile G. Otsa tänavale vastu kolm bussi, mis viisid meid Valtu jahilasketiiru. Silm selge, käsi tugev, kõik lasud tabasid märki.Â
Ă•htul jõudsime Karitsa jahispordi- ja puhkekeskusesse. Seal saime kohe kätte oma vormid ning hakkasime telke pĂĽsti panema. Magasime kõik nagu kilud karbis, aga vähemalt oli soe. Esimesel ööl oli meil juba 3 häiret. Kui kuulsime häire tunnussõna, pidime kõik oma telkidest välja jooksma ja moodustama laagri territooriumi ĂĽmber ringkaitse. Tegelikult ohtu ei olnud, oleksime võinud lihtsalt terve öö magada.Â
Teine päev algas mõnele kell 6 ujuma minekuga. Teised said magada 7.20ni ning kell 8 seisime uhkusega rivistusel ja tegime saabuva rannahooaja puhul mõned ergutavad harjutused. Päev jätkus söömise ja seejärel õppepunktide läbimisega. Saime selgeks Ĺľguti paigaldamise, maas roomamise, maskeerumise, riviliikumise ja palju muud põnevat. Ă•htul said jaoĂĽlemad staabist raadiosaatjad ja juhised öisteks tegevusteks ning kella 00ist hakkaski laagri ĂĽmber pihta vastutegevus. Meile see loomulikult pinget ei pakkunud ja vähem kui kolme tunniga saime kätte kõik vastased. Saime rivistusel selle eest kiita ning lastekaitsepäeva puhul lasti meid ka magama.Â
Järgmisel päeval ootasid meid ees veel mõned tegevused ning jaotelkide pakkimine ja vormide tagastamine. Siis saime koguneda bussidesse, minna koju ning lõpuks puhata (arvestusteks õppida).
Riigikaitselaager pakkus meile katsumusi, millest nüüd on saanud unustamatud mälestused. Kõike seda poleks olnud ilma meie austatud riigikaitseõpetaja kol-ltn Toominguta ning toredate laagri läbiviijateta. Aitäh!


Pildid: erakogu