“TEGIME MÄ(A)RGI TÄIS!” ehk teisisõnu toimus kauaoodatud märgipidu
Üks meeldejäävamaid sündmusi 1. perioodil oli kindlasti koolimärkide saamine ja kogu sellega seonduv trall. See oli 11. oktoober, kui oli lõpuks kätte jõudnud meie jaoks üks äärmiselt oluline päev. 10. klassis saime mustkuldsed koolimütsid, 11. klassis Reaali logoga sõrmused. Nüüd oli aeg saada rinda uhked koolimärgid.
Päeva esimeses pooles toimus märgiaktus. Aulas olid abiturientidele kaasa elamas juhtkond, meie armsad klassijuhatajad, rebased, 11. klassi õpilased ja valitud seltskond õpetajaid, keda juubelilend soovis märgiga premeerida. Märgi rinda saamine kulges kõigil veidi erinevalt: osadel läks see nagu valatult pintsaku hõlmast läbi, teistel ei tahtnud aga riie üldse järele anda ja seega kulus vähe rohkem aega. Üks oli aga kindel, ei õpilane ega direktor andnud alla, ja nii jõutigi edukalt lõppeesmärgini. Peale märkide kättesaamist kandis segakoori abiturientidest raskekahurvägi ette märgilaulu. Aktuse lõpus pidas klassijuhatajate nimel kõne meie armas Mirja. Kõne oli niivõrd hea, et isegi õhtusel märgipeol tulid paralleelklassi õpilased B klassi omadele seda kiitma. Need armsad soovid, mis õpetaja Mirja oma kõnes meie poole saatis, jäid kõigile meelde ja läksid hinge. Abiturientidest sai sõna Harriet, kelle julgest ja kaasahaaravast kõnest, said kõik innustust (eriti aga just tüdrukud, jääb vaid loota, et paarikümne aasta pärast seisab Reaali poisi kõrval ka Reaali tüdruk!).
Aktus läbi, oli aeg hakata sättima õhtuseks peoks. Poisid panid selga ülikonnad, tüdrukud otsisid aga kapist välja kõige uhkemad kingad ja kleidid. Märgipeo peremees oli meie Mihkel ja perenaine Saskia A klassist. Esimesed paar peotundi möödusid bändi saatel tantsides. Saal täitus teiste seas nii Uku Suviste “Ohtlik naine” kui ka Marju Kuudi “Kaks kuukiirt mu toas” meloodiatega. Peale seda laulsime nooremad koolikaaslased majast välja. Võtsime seda ülesannet niivõrd tõsiselt, et hiljem läks osal õpilastest isegi hääl ära.
“VÄLJA-VÄLJA KOOLIMAJA SEEST, SEST AEG ON MINNA MAGAMA, KEL MÄRKI POLE EES.”
Siis alustasime märgitseremooniga. Et aga selle toimingu salapära säilitada, siis siinkohal tõmbame n-ö pidurit! Õhtu oli tol hetkel veel noor ja tegusid, mis jäävad veel pikaks ajaks meelde, mahtus sinna hulgaliselt!