140b

Eile oli meil meedianädala raames võimalus kohtuda Juhan Kilumetsaga, kes rääkis spordiajakirjaniku tööst ERRis, selle ameti võludest ja valudest, ning ühtlasi meenutas ta ka äsja suvel toimunud Pariisi olümpiamänge. Oli väga põnev kuulamine!

Postituse tegid Emili ja Brigitta

16.–20. septembril toimus Reaalkoolis iga-aastane rebaste nädal, mille teemaks oli „Ametid“.

Esmaspäev

Esimesel päeval kogesid Jumalad absoluutset ainuvõimu.

Kuigi eelneval nädalad olid nutikad kümnendikud juba oma teejuhid üles leidnud, vajasid Jumalad veel veidi aega, et senitundmatuvõimuga harjuda. Päeva lõpuks oli kõikidel abiturientidel hoog sees ja rebastel kästi teha kõike ebavajalikku. Üks rebane pidi tooma Jumalale Big Maci eine, teine rebane sai oma tantsuga sotsiaalmeedias kuulsaks. Kolmas rebane levitas saunausku ja neljas õppis garderoobis rebaste nädala kuulamiskava klassikuid.

Schnelli staadionil toimus sportmängude võistlus, kus ausaks jäämine ei olnud kuigi populaarne. Eriti tegid sohki just teiste gruppide rebased.

Teisipäev

Teisel päeval mõtlesid Jumalad käske välja.

Jumalad ülesannetega ei koonerdanud. Kooli aulas toimus rebastele hariduslikel eesmärkidel viktoriin. Eriti tore oli, et pea iga grupp oli välja mõelnud oma kutsungi, mida kuuldes pidid rebased maha viskuma, olgu see Solarise toidupoes või asfaldil.

Kolmapäev

Kolmandal päeval nägid Jumalad, et rebased on head.

Kolmapäev ehk kesknädal ehk rebaste nädala kõige tegusam päev. Hommikul pidid rebased jälle kell 7.00 tantsu harjutama, Jumalad ei koonerdanud ülesannetega, pinget kruvis üles ülelennuline rebasebingo – gaas oli põhjas. 

Pärastlõunal toimus orienteerumine Vanalinna peal. Suurim petuskeem on see, et tegelikult peavad Hundid täpselt samamoodi mööda linna ringi jooksma, et värskeid gümnasiste juhatada ja suunata. Ülesanneteks olid muna keetmine meelepärases toidukohas, euroalustel liikumine ja palju muud. Millised emotsioonid! Õhtul ei tahtnud veel keegi koju minna.

Neljapäev

Neljandal päeval Jumalad puhkasid.

(Rebased mitte, neil oli kell 7.00 mööbliteemaline loeng.)

Reede

Viiendal päeval said Jumalad oma kätetööd imetleda.

Pärast väsitavat nädalat suutsid rebasenirud koguda kokku viimase jõu, et nädal pidulikult lõpetada. Selleaastane flashmob toimus Harju tänaval. Ikka Pitbulli saatel (kahtlaselt korduv muster…). Kõrvalasuva restorani lauad küll vappusid puusahöörituste pärast, kuid tundus, et tants ja trall läks peale nii möödujaskonnale kui ka õpetajatele.

Pärast tunde leidsid aset traditsioonilised ja salapärased toimingud. Küünlavalgel vandusid rebased, et Reaal on parem kui TIK, ja näitasid, et nad on valmis saama täisväärtuslikeks Reaali gümnasistideks. Nii sai koos aunimetuse pälvinutega Club Monumenti sammuda.

Laupäev

Laupäeval toimus maailmakoristuspäev, millest võttis osa ka Reaali pere.

Selgus, et sellel nädalal on hoopis väsitavam Jumal olla, kuid mitmekülgne kasvatus tasus end kindlasti ära. Rebased teavad juba treppidest liikumise käsipuureeglit ning keldrikorruselt võileivaga üles enam ei roni. Siiski püsib väike lootus, et rebased pöörduvad meie poole ka siis, kui tavapärased riided on jälle seljas. Ei paneks üldse pahaks, et veel midagi olulist ära seletada, nõu anda, soovitusi jagada – täpselt nii, nagu seda meile tehti.

Elagu ametikassa & paarislend!

Postituse tegi Johanna

Täna, 4. oktoobril tähistasime koolis õpetajate päeva. 1. ja 2. tunni ajal asendasime õpetajaid meie, abituriendid. Hoopis teistsugune tunne oli klassi ees tundi anda ja materjali päev enne ette valmistada. Puutusime kokku nii nunnupallide kui ka krutskeid täis Tootsidega. 5. vahetunnil oli meie lennul päevakangelastele ette valmistatud ka väike muusikaline tervitus. Esitamisele tulid nii Bruno omalooming kui ka Mel Bonisi trio “Serenade”, mida esitasid Kuldar viiulil, Karoli Maria (140C) flöödil ja Helena (140C) klaveril.

Oli üks ütlemata armas päev, mis jääb meile kui abiturientidele veel aastateks meele!

Postituse tegi Emili

1. oktoobril tähistasime oma armsa Reaalkooli 143. sünnipäeva. Meie jaoks oli see viimane kord, sest järgmisel aastal ootavad meid ees juba uued jahimaad.

Nagu sünnipäeval ikka kombeks, siis 5. tunni ajal pidi meile oma kooliajast rääkima tulema vilistlane. Kuupäevad läksid aga sassi ning juhtus hoopiski nii, et 12B-le muljetas oma kooliteest 132. lennu õpilane Klaus Vändre ööpäev hiljem, 2. oktoobri varahommikul teise ajalootunni ajal.

Tulles tagasi aga 1. oktoobri pidustuste juurde, siis peale 5. tundi suundusime koolimaja ette, kus toimus pidulik koogi söömine, direktor pidas kõnet ning jagas taibukaimatele autasusid. Meie selleaastase magusa vahepala eest hoolitsesid Nõmper ja Brigitta, kes valmistasid imemaitsvaid kaneelirulle ja kirjut koera. Tegu oli ühe ütlemata südamliku ja ilusa päevaga, ka ilmataat hoidis meid!

Postituse tegid Emili ja Tuuli

Nagu traditsiooniks juba kujunenud, siis igal aastal külastavad 11. klassi õpilased, kes äsja lõpetanud “Tõe ja õiguse” maratonlugemise, Tammsaare sünnipaika Vargamäed. Tänavu oli meie kord. Päikesepaistelisel 31. mail suundusime koos paraleelikatega ühele kirjandust täis retkele.

Päeva jooksul saime uusi teadmisi rahvuskirjaniku kohta, matkasime läbi soode ja rabade ning osa karastas end ka jahutavas laukajärves. Hiljem pidasime piknikut ning müritamise ja välgu saatel sõitsime pärastlõunal kooli poole tagasi.

Tänases videoblogis küsime 11.B klassi õpilastelt, kuidas möödus neil uurimistöö kirjutamine, mis läks hästi ja mida uut nad selle käigus õppisid. Head vaatamist!

https://drive.google.com/file/d/1IciDihOobfulrp8G2ZEgs0txV_ufAc49/view?usp=sharing

Video tegid Darja, Manju ja Kätlin:)

Sel õppeaastal oleme saanud meditsiinitundides hulgaliselt uusi teadmisi: septembris tegime algust eri haigusseisundite ja -tunnuste õppimisega, jaanuaris oli meil mitmenädalane vaatlusperiood haiglaosakondades ning nüüd kevadel alustasime erakorralise meditsiini plokiga. Sellega seoses oli pooltel õpilastel võimalus proovida, kuidas teha kipsilahast ja seda patisendile peale panna. Oli äärmiselt huvitav ja praktiline tund. Tänud Tuulile, kes taas kord meie klassi tegemisi jäädvustas!

Ülestähendusi Emili, Brigitta, Viktoria ja Tuuli vaatepunktist

Laupäev, 20.04.2024

– buss läks Reaalkooli juurest kl 3.30

– lumi sadas maha ja õues oli jääkülm

– bussireis möödus nagu mingis Nirvaana seisundis kuni hetkeni, mil bussijuht otsustas külma konditsioneeri täisvõimsusel tööle panna

– Turkish Airlaines andis lennu ajal tasuta süüa (eriti viis keele alla see chocolate mousse)

– maandusime ligi tund aega, sest kord oli puhanguline tuul liiga tugev, siis aga jällegi maandumisrada liiga lühike

– Istanbul üllatas oma järskude tõusude ja langustega ehk tere tulemast küngaste paradiisi

– tõdesime kollektiivselt, et juhilube me Istanbulis ei teeks

Foto autor: Brigitta

Pühapäev, 21.04.2024

– külastasime Dolmabahçe’i paleed (väga uhke hoone, fun fact selle ehituse finantseerimiseks pidid türklased laenu võtma)

– sõitsime trammiga ja saime teada, et Debit kaardiga ei saa makset teha, mistõttu Somelaril tuli osta üle 80 trammipileti

– uitasime kohalikel tänavatel ringi ja avastasime üliarmsa butiikpoe, kus sukeldusime disainesemete paradiisi

– külastasime esimest korda mošeed

– odava toidukoha leidmine pakkus parasjagu pinget, aga hakkama me saime

– sattusime veidra arhitektuuriga kohalikku ostukeskusesse, mille vetsud paistsid silma kleepuva põranda ning lukkude ja vetsupaberi puudumise poolest

Foto autor: Brigitta

Foto autor: Brigitta

Esmaspäev, 22.04.2024

– külastasime maaaluseid tsisterne, mis olid lihtsalt maagilised

– Hagia Sophia *nimi ise ütleb juba rohkem kui tuhat sõna

– järjekordne mošee, seekord siis sinine

– skoorisime hea hinna eest endile kohalikke meeneid

– sai alguse Dominiku ja Vihuri sügav sõprus

Foto autor: Tuuli

Foto autor: Tuuli

Foto autor: Tuuli

Teisipäev, 23.04.2024

– käisime Süleimani mošees ja sultan Ahmeti pargis (vaade oli lihtsalt lummav)

– päeva highlight oli vürtsiturg

– sa pole Istanbuli näinud, kui sa pole kohalikul turul käinud

– osad allikad väidavad, et teisipäeval kadus Vihur korraks ka ära

Foto autor: Tuuli

Foto autor: Tuuli

Kolmapäev, 24.04.2024

– sel päeval oli meil vaba voli teha, mida tahame, sest Somelar oli töökohustustega hõivatud

– meie läksime kaasaegse kunsti muuseumi

– hiljem seiklesime bussiga Yildize parki (tnx Tuuli), mis andis õige rahvuspargi mõõdu välja

– mõned nipid Istanbuli bussis ellujäämiseks: NR 1 KEHTESTA END NR 2 KEHTESTA END

Omast kogemusest saame öelda, et kui buss on puupüsti rahvast täis, siis ei aita kohalike palumine, sihile viib vaid nahaalne nügimine ja trügimine.

Foto autor: Tuuli

Foto autor: Tuuli

Foto autor: Tuuli

Neljapäev, 25.04.2024

– ees ootas kurikuulus (*loe: oma pileti hinna poolest) Topkapi palee

– Some kauples meile välja 10 korda odavama pileti (NB! olime 15-16aastased noored Erasmuse projekti raames oma sõpruskooli külastamas, dont forget it)

– tegime esimese ühispildi Reaali mütsidega

– käisime Grand Basaaris (ausalt meile meeldis vürtsiturg rohkem, seal ei röövitud nii palju raha, kui seda tehti Grand Basaaris)

– sõime Türgi jäätist (pro tip: ilma jätsishowta tuleb hind odavam)

– käisime ühes kohalikus pereäris tombikut söömas (NB! söögikoht asus pigem sellises getokohas)

– käisime Phosphoruse väinal laevaga sõitmas (osadel andis merehaigus tunda, kuid õhtusel peol unustasid hädalised ka selle)

Foto autor: Tuuli

Foto autor: Tuuli

Reede, 26.04.2024

– appi, viimane päev Istanbulis

– paljud (sh mina) saime aru, et meil on vaja kiiremas korras hakata liire kulutama, sestap seadsime sammud vürtsituru poole

– enne seda seiklesime aga lummava vaatega Pierre Loti teemajja

– õhtul oli aeg hakata pakkima, sest enamikke meist ootas ees kl 2 ärkamine ja pikk teekond lennuki ja bussiga meie armsa Eesti poole

Foto autor: Tuuli

Laupäev, 27.04.2024

– ebanormaalselt varajane äratus

– fiasko transfeeriga, sest ainult üks takso ilmus kohale

– meie olime need õnnelikud, kes selle esimese takso peale said:)

– kõik magasid igal võimalikul hetkel

– bussiga Iklasse jõudes tegime pooletunnise pausi (PS! ma pole vist mitte kunagi nii õnnelik olnud, et keedukartulit (*loe: lõpuks ometi korralikku toitu) süüa)

Ja nii me tagasi Tallinnasse jõudsimegi. Oli imetore!

Postituse tegi Emili, teda abistasid Tuuli, Brigitta ja Viktoria

Tänases videoblogis õpetab Tuuli vene keeles, kuidas pannkooke teha. Head vaatamist!

Tuuli video: https://drive.google.com/file/d/16Vw38exVhRMwa-V-wMeVRuBKEE1weXG4/view?usp=sharing

Meri on, meri jääb, meri olema peab…

Sel aastal korraldasid Thea Turulinn ja Piret Otsa Merepeo. Kalevi spordihalli suur korvpallisaal oli täitunud mereteemalise dekoori ja reaalikatega. Esitamisele tulid lustakad meremeeste laulud kui ka imeilusad ballaadid. Lisaks esinesid nii õpetajad kui ka õpilased tantsuliste vahepaladega.