140b

Ülestähendusi Emili, Brigitta, Viktoria ja Tuuli vaatepunktist

Laupäev, 20.04.2024

– buss läks Reaalkooli juurest kl 3.30

– lumi sadas maha ja õues oli jääkülm

– bussireis möödus nagu mingis Nirvaana seisundis kuni hetkeni, mil bussijuht otsustas külma konditsioneeri täisvõimsusel tööle panna

– Turkish Airlaines andis lennu ajal tasuta süüa (eriti viis keele alla see chocolate mousse)

– maandusime ligi tund aega, sest kord oli puhanguline tuul liiga tugev, siis aga jällegi maandumisrada liiga lühike

– Istanbul üllatas oma järskude tõusude ja langustega ehk tere tulemast küngaste paradiisi

– tõdesime kollektiivselt, et juhilube me Istanbulis ei teeks

Pühapäev, 21.04.2024

– külastasime Dolmabahçe’i paleed (väga uhke hoone, fun fact selle ehituse finantseerimiseks pidid türklased laenu võtma)

– sõitsime trammiga ja saime teada, et Debit kaardiga ei saa makset teha, mistõttu Somelaril tuli osta üle 80 trammipileti

– uitasime kohalikel tänavatel ringi ja avastasime üliarmsa butiikpoe, kus sukeldusime disainesemete paradiisi

– külastasime esimest korda mošeed

– odava toidukoha leidmine pakkus parasjagu pinget, aga hakkama me saime

– sattusime veidra arhitektuuriga kohalikku ostukeskusesse, mille vetsud paistsid silma kleepuva põranda ning lukkude ja vetsupaberi puudumise poolest

Esmaspäev, 22.04.2024

– külastasime maaaluseid tsisterne, mis olid lihtsalt maagilised

– Hagia Sophia *nimi ise ütleb juba rohkem kui tuhat sõna

– järjekordne mošee, seekord siis sinine

– skoorisime hea hinna eest endile kohalikke meeneid

– sai alguse Dominiku ja Vihuri sügav sõprus

Teisipäev, 23.04.2024

– käisime Süleimani mošees ja sultan Ahmeti pargis (vaade oli lihtsalt lummav)

– päeva highlight oli vürtsiturg

– sa pole Istanbuli näinud, kui sa pole kohalikul turul käinud

– osad allikad väidavad, et teisipäeval kadus Vihur korraks ka ära

Kolmapäev, 24.04.2024

– sel päeval oli meil vaba voli teha, mida tahame, sest Somelar oli töökohustustega hõivatud

– meie läksime kaasaegse kunsti muuseumi

– hiljem seiklesime bussiga Yildize parki (tnx Tuuli), mis andis õige rahvuspargi mõõdu välja

– mõned nipid Istanbuli bussis ellujäämiseks: NR 1 KEHTESTA END NR 2 KEHTESTA END

Omast kogemusest saame öelda, et kui buss on puupüsti rahvast täis, siis ei aita kohalike palumine, sihile viib vaid nahaalne nügimine ja trügimine.

Neljapäev, 25.04.2024

– ees ootas kurikuulus (*loe: oma pileti hinna poolest) Topkapi palee

– Some kauples meile välja 10 korda odavama pileti (NB! olime 15-16aastased noored Erasmuse projekti raames oma sõpruskooli külastamas, dont forget it)

– tegime esimese ühispildi Reaali mütsidega

– käisime Grand Basaaris (ausalt meile meeldis vürtsiturg rohkem, seal ei röövitud nii palju raha, kui seda tehti Grand Basaaris)

– sõime Türgi jäätist (pro tip: ilma jätsishowta tuleb hind odavam)

– käisime ühes kohalikus pereäris tombikut söömas (NB! söögikoht asus pigem sellises getokohas)

– käisime Phosphoruse väinal laevaga sõitmas (osadel andis merehaigus tunda, kuid õhtusel peol unustasid hädalised ka selle)

Reede, 26.04.2024

– appi, viimane päev Istanbulis

– paljud (sh mina) saime aru, et meil on vaja kiiremas korras hakata liire kulutama, sestap seadsime sammud vürtsituru poole

– enne seda seiklesime aga lummava vaatega Pierre Loti teemajja

– õhtul oli aeg hakata pakkima, sest enamikke meist ootas ees kl 2 ärkamine ja pikk teekond lennuki ja bussiga meie armsa Eesti poole

Laupäev, 27.04.2024

– ebanormaalselt varajane äratus

– fiasko transfeeriga, sest ainult üks takso ilmus kohale

– meie olime need õnnelikud, kes selle esimese takso peale said:)

– kõik magasid igal võimalikul hetkel

– bussiga Iklasse jõudes tegime pooletunnise pausi (PS! ma pole vist mitte kunagi nii õnnelik olnud, et keedukartulit (*loe: lõpuks ometi korralikku toitu) süüa)

Ja nii me tagasi Tallinnasse jõudsimegi. Oli imetore!

 

Postituse tegi Emili, teda abistasid Tuuli, Brigitta ja Viktoria

Postitatud: Reede, 03.05.2024 kell 01:50 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0