140a

Kogunemine kell 6.45 traditsiooniliseks lipu heiskamiseks oli sel aastal ebatavaline. Ei saanud seista vana kauni koolimaja ees Estonia puiesteel vaid tuli oodata Harju tänav  11 maja ääres, ilm oli eelnevate aastatega võrreldes soe ja selge ja isegi Piret Otsa saabus õigel ajal. Teekond Toompeale oli samuti lühem, olles vaid 550 meetrit ehk 1804,46194 jalga vabaduse ühikutes. Toompeale jõudes oli rahvast leegionite (4200 jalaväelast ja  300 ratsaväelast) jagu ja meie  tänaseks profesionaalne liputoimkond (Kaspar Annuse juhtimisel) mahtus vaevu lippude rivistusse. Lipp sai ka 7:32 heisatud, kõned peetud ja rahvas ilusti koju sooja. Tervitusi saime ka REKi presidendilt, kes Vabariigi aastapäevaks kaugele lõunasse puhkama oli sõitnud.

Kirjutas Taavi

See aktus oli minu jaoks midagi põnevamat. Koolipäeva keskel, enne aktust oli Piret Otsa mind värvanud kulleriks. Ülesanne oli toimetada õpilaste autasud Toompeale ja selleks oli ka renditud kastiratas, mis oli ääreni täis kingikotte. Kui vaevarikkas see ka polnud, olin ähmides omadega Kuberneri aias. Tahtsin juba ratta seljast lahkuda ja võtta rivvi oma klassiga, ent ei saanud seda sõidukit kuidagi parkida – tuli välja, et rattal puudus rattajalg. Nõnda seadiski Potsa mind kooripoiste, õppealajuhataja ja REKi presidendi kõrvale ratta otsa istuma. Sai kuulata erinevaid kõnesid, millest lemmik oli noorte kõnevõistluse võitja kõne. Kuigi jalgratta iste muutus iga minuti järel aina ebamugavamaks, sai laulda ja plaksutada, vahel isegi kooripoistega juttu puhuda. Ent minu töö polnud ka aktuse lõppuga läbi saanud – ülejäänud kingid oli vaja veel kooli viia ning rattas laenutusse tagastada. Minu jaoks lõppes päev rõõmsalt kastrattaga vanalinna tänavatel kolisedes.

Kirjutas Jarl

6. veebruaril toimus taaskord Paavli Kultuurivabrikus Vaba lava. Eelmise aastaga võrreldes oli üritus palju muusikalisem, naljaesitusi oli vähem ning laule oli palju. Sellel aastal olid žüriis laulja Liisi Koikson, sokkide ja sandaalide boss Oskar Pukk ning füüsikaõpetaja Jüri-Mikk Udam. Ja muidugi said ka sel aastal kõik esinejad ja külastajad juua natuke tasuta San Pellegrinot (vaieldamatult parim osa üritusest). Žürii lemmikuks osutus uus punkbänd Korralagedus ning publiku lemmikuks vaskpuhkpilliansambel Reaalsed Vased (kes vägagi väärisid seda). Meie klassist aga esines ansambel Feller koosseisus Emil, Frank, Lenna ja 140.c klassist Liis.

Kirjutas Lenna

Vahetult enne jõuluvaheaega toimus tavalise koolipäeva asemel projektipäev. Varastel hommikutundidel kogunesime terve lennuga Toomkirikus, kus meile tehti ülevaade kristlaste seisukohtadest perekonna kohta. Seejärel läksime Riigikogu hoonesse, kus EKA rektor Mart Kalm tutvustas meile selle ainulaadset ekspressionistlikku interjööri. Tema jutu lõppedes istusime Riigikogu saalis ning kuulasime veel Tõnis Lukast ja Riina Sikkutit. Peale seda jaotusime gruppidesse erinevate Riigikogu fraktsioonide vahel ning saime nende esindajatelt teada nende seisukohtade ja töö kohta Riigikogus. Meie külastus Riigikokku lõppes Riigikogu esimehe Lauri Hussari etteastega. Projektipäev võimaldas meil siduda eelnevalt ühiskonna- ja perekonnaõpetuses õpitut reaalse eluga. Erinevate erakondade poliitikuid esinemas kuulata oli huvitav ning kindlasti andis meile hea võimaluse poliitikaga lähemalt tutvuda.

Kirjutas Rain

13. detsembril toimus Tallinna Reaalkooli gümnaasiumi jõulupidu. Ürituse korraldamiseks avas meile lahkelt uksed Tallinna Prantsuse Lütseum, kus jätkus tantsu ja tralli hilisõhtuni! Jõulupeo õhtujutideks olid Holger Rannu (12.b) ja meie enda klassi Krõõt Kudeviita. Selleaastaseks teemaks oli “Kuulsad YouTube’i videod”. Laval oli näha nii Shakirasid, Lady Gagasid, kui ka Nancy Sinatraid. Meie klass sai loosiga Village People- “YMCA”. Muidugi lisas meie esitusele natuke vürtsi juurde antud laulu EKRE versioon. Raske töö ja suur pingutus (päev varem tantsuliigutuste koostamine) tõi meile rahvahääletusega viienda koha! Selleaastase jõulupeo võitis 12.b klass “Gangnam Style’ga”. Mikk Sameli eriauhinna pälvisid õpetajad. Õhtu oli kindlasti meeleolukas ega jätnud kedagi külmaks!

Kirjutas Krõõt K

5. detsembril kogunes gümnaasium juba varahommikul Kalevi spordihalli, et esitleda liikumiskavasid, mille kallal kõik olid mitu nädalat töötanud. Selle aasta üldiseks teemaks oli määratud karneval. Pärast pikka arutelu klassiga otsustasime teha liikumiskava Trumpi ja Harrise vastasseisust valimiskampaania ajal, kus sõnasõjale segab vahele rõõmsameelne karneval. Kava esitamine läks väga hästi, kuid kahjuks esikolmikusse seekord ei mahtunud.

Kirjutas Sigrid

Kell 18.00 on reaali garderoob täis uhketes kleitides ja ülikondades sagistavaid tegelasi. Kätte on jõudnud 140. lennu märgipidu. Ürituse nimi on tegelikult petlik, sest märgid sai abituurium rinda juba mõned tunnid varem aktusel. Märgipidu on selle traditsiooni kultuslikum osa, kus toimub märkide välja lunastamine ning sinna on oodatud vaid valitud seltskond: abituurium, nende rebased ning neile kalleimad õpetajad. Õpetajate välja valimine on iga aasta muidugi väga valulik, kuid õnneks mina selle pärast stressama ei pidanud. Minu ülesanne märgipeo perenaisena oli vaid kutsed väljavalitud inimesteni toimetada, proovides seda teha võimalikult diskreetselt. Tagasi märgipeo juurde tulles, võime liikuda nüüd edasi aulasse, mis oli ansambli saatel täitunud korraliku inimmassiga. Üks huvitavamaid oskuseid, mida reaalkool oma õpilastele pakub on peotants. Ma küll ei tea, kuidas õpivad selle selgeks inimesed, kes ei sattunud ei reaali algklassidesse ega ka tantsukursusele, ent mingil moel oli avavalsil tantsimas siiski enamus õpilaskonnast. Ja isegi kui hilisemad tangod ja jibe’id õpilasi, k.a mind pisut ehmatasid, oli alati võimalik teha väikest kõikumistantsu. Ansambel ise oli omamoodi stiilne – noored inimesed, ent mängivad üsna vanamoodsaid palasid (peotants + džäss) – igatahes väga Helenalik (ent hea!) valik. 

Paar korda sai tantsimisest pause ka võtta, et selle asemel veel hoogsamalt tantsida – nimelt oli kohal P.Otsa, kes oli meile oma arsenalist paar potsa tantsu välja valinud. Nagu alati, osutusid need hittideks ja aula oli pulgil püsti täis crazy mixerit tatsavaid õpilasi. Perenaisena oli minu jaoks aga väga leevendav näha, kuidas isegi ilma Potsa initsiatiivita võis reaalkool lauludega kollektiivselt kaasa minna, moodustades tantsuringe, inimkette, you name it.

Aga kell 9 sai trall läbi ja äkitselt löödi kaigas abituuriumi ja 10ndike vahele: hakkasime lennukaaslastega üheskoos rebaseid välja laulma. Laulsime käest kinni kogu hingest korralik 10min järjest, kuni ka kõige aeglasem rebane lõpuks koolimajast välja koperdas. Ja nüüd algab siis see salajasem osa. Ilma konfidentsiaalsust rikkumata, võin vaid öelda, et päevakorras olid toostid ja näidendid.

Kirjutas Saskia

4. oktoobril tähistasime kooliga õpetajate päeva, mille raames andsime meie, abituriendid, teistele klassidele tunde. Mina  (Kaspar) ja Hermann andsime ajalootundi 5. klassile ja inglise keele tundi 6. klassile. Olime valmistunud, et lapsed ei pruugi sõna kuulata ja tund võib olla kaootiline, kuid selleks kogemuseks ei osanud me kumbki valmis olla. Siinkohal mainiks, et kuues klass oli palju mõistlikum kui viies. Otsekohe kui Kristo Siig ajaloovideo kinni läks, hakkas klassis lakkamatu lärm, mida oli pea võimatu vaigistada. Hermann kommenteerib kogemust: “5. klass oli peavalu aga muidu väga inspireeriv kogemus.” Pärast kahte tundi olime mõlemad väsinud ja panime imeks, kuidas õpetajad jaksavad pikad päevad läbi lastega tegeleda. Tundide ettevalmistamine oli ka väljakutse ja üllatavalt suur töö: kuidas teha tund lastele huvitavaks nii, et see oleks ka õpetlik ja nad omandaks materjale. Selle päevaga õppisime kindlasti õpetajate tööd palju rohkem väärtustama.

Kirjutas Kaspar

Täna, 1. oktoobril tähistasime oma kooli 143ndat sünnipäeva. Viienda tunni ajal tuli meile jutustama Kaarel Kivisalu (vil. 135). Ta rääkis meile ülikoolist ja ülikoolijärgsest elust. Järgmise, 7nda tunni ajal toimus erakordselt aktus poisi juures (tavaliselt on aktused olnud viisnurksel staadionil või aulas). Nagu ka aktuse asukoht oli aktus ise ka erakordne. Mitte kunagi varem polnud aktus kestnud nii lühikest aga. Lühikesele aktusele järgnes koogi söömine.

Kirjutas Pärtel Kukk

Teisipäeval enne rebaste nädalat kiheles terve kool uudishimust, sest seintele olid ilmunud koomilised pildid huntide gruppidest, teemaks ametid, mis hõlmasid muuhulgas nii koduperenaisi kui ka ülalpeetavaid. Lahti läks ka huntide otsimine, mistõttu oli teine korrus uudishimulikest kümnendikest umbes. Arvatavasti ei leidu ühtegi gümnasisti, kellelt poleks paari järgneva päeva jooksul küsitud: „Ou, mis su number on?“ Lõpuks leidsid kõik siiski oma hundid üles ja nädalavahetuse tutvumisüritused võisid alata. Tutvumisüritusi oli igasuguseid, nii maismaal kui ka mere taga, ent mis seiklusi seal täpsemalt juhtus, peate küsima juba huntidelt-rebastelt endilt.

Esmaspäev

Esimesel päeval pidid kõik rebased kogunema kooli kell seitse, et hakata õppima tantsu. Varasemalt on tantsitud staadionil, ent kuna hetkel on staadioni asemel pommiauk, siis pidid rebased tantsu harjutama Kesklinna põhikooli hoovis. Ent loomulikult ei läinud ka see õnneks, nii et lõpuks toimus proov aulas. Pärast esimesi vahetunde oli terve koolimaja täis kirevaid kostüüme. Leidus kõike, alates jeesusest enesest, lõpetades minikleitides maffiapere liikmetega. Vahetundides võis näha rebaseid üksteise külge teibituna treppidel üles-alla koperdamas ning sööklas jäi silma rebaseid söömas kõikide esemetega, mis polnud söögiriistadeks mõeldud. Pärast tunde liiguti lipumarsiga Reaalkooli eest Snelli staadionile, kus toimusid erinevad spordivõistlused. Enamasti võidab see tiim, kes esimesena üle finišijoone jõuab, ent seekord peitus asi siiski ka nutikuses ja ülesande käsklustes lünkade leidmises. Näiteks kasutati õhupalli keha küljes hoidmiseks staatilist elektrit või selle purustamiseks kostüümide detaile. Osad grupid otsustasid reegleid täielikult eirata. Kogu võistlus oli üks karjumist täis segadus, mille võitja valimiseks pidid korraldajad küll kõrgemaid jõude kasutama.

Teisipäev

Päev algas jällegi hommikuse tantsuga, mis toimus olude sunnil taas aulas. Pärast seda said rebased kätte ka bingo. Pilti pidi tegema kõikide tähtsate Reaali tegelastega alates ehitajatest, lõpetades Reaali vaimuga. Samuti tuli teha fotosid erinevate huntidega ja leida üles nüüdseks kadunud saun. Kõrvale ei jäänud ka paaritu lend, keda kohtingutele kutsuti või Kirjut Kiisut osteti. Pärast koolipäeva toimus viktoriin, kus oli küsimusi kõigest Reaaliga seonduvast. Näiteks pidi teadma huntidest sületantsumeistreid ja ka seda, kes on Reaali kaigas. 

Kolmapäev

Jällegi alustati päeva tantsuga, mille osa rebaseid juba päris käppa olid saanud. Koolipäev oli sarnane eelmistele, koridoridest kostus palju prääksumist ning mitmed hundid naasesid söögivahetunnilt Hesburgeri einega. Peale koolipäeva saadeti rebased mööda linna orienteeruma. See valmistas kindlasti segadust vanalinna elanikele, sest järsku oli linn täis tsirkusetegelasi, mereröövleid ja politseinikke, kes üritasid mune praadida, pahaaimamatule kohalikule oma kostüümi selga sokutada, talle roosi maha müüa või teda oma inimpüramiidi tippu tirida. Veel paar tundi peale orienteerumist võis kohata linna peal rebaseid, kes üritasid pähklite, lillede ja muu kraamiga kasumlikke vahetustehinguid teha. Tralli lõppedes vajasid kõik puhkust ja nii liiguti edasi vanalinna korteritesse, et varakult magama minna.

Neljapäev

Vaatamata täisväärtuslikule unele, olid kõik gümnasistid neljapäeva hommikul eriti väsinud, ei tea küll millest… Kell seitse hommikul toimus eriti oluline loeng autoosadest ning uniste rebaste äratamiseks pidi kasutama lausa udupasunat.

Reede

Viimane koolipäev rebastena oligi käes ning lõpuks ometi avanes võimalus harjutada tantsu TKP hoovis – parem hilja, kui mitte kunagi. Koolipäeva lõpus liiguti pundiga Harju tänavale, kus juba ootas ees põnevil rahvahulk, et lõpuks ometi näha rebaste nädalase töö vilja. See vaev oli kuhjaga ära tasunud, sest tantsuliigutused olid tõepoolest kõikidel rebastel selged. Huntide oskuste kohta ei saa küll kahjuks sama öelda. Pärast flashmob’i hakkas pihta rebaste nädala viimane osa – ristimine. Erinevalt huntidest said rebased põlvitada patjadel. Pärast sürreaalset ristimist liiguti juba õhtusesse peopaika, kus kere kütsid kuumaks erinevad artistid ja ka palavusest saunasarnaseks muutunud klubi ise.

Kirjutas Chrisette

Pildistasid Lenna, Manju, Arabella ja Harriet