arh137b
.

15. mail käisime botaanikaaias õppekäigul. Tegelesime mullaga – tutvusime erinevate muldadega ning töötoas tegime erinevaid katseid.

Ãœheksanda klassi lõpureisiks valisime sellel aastal Prangli saare külastamise. 13. mai hommikul sõitsime Leppneeme sadamasse ning asusime Prangli poole teele. Kohale jõudes saime oma esimese elamuse ja ületasime ootused ühe kastiauto mahutavuse osas – kõik 30 õpilast ja giid mahtusid kenasti ühte autokasti. Tegime selle autoga mööda saart sõites tutvust ning igas peatuskohas rääkis meie giid Mikk erinevaid lugusid. Kõige eredamalt jäid meelde koolimaja, kus sel päeval õppis 2-3 last, ja gaasitoru, mille meie giid põlema pani.
Ööbimiskoht oli erakordselt ilus – otse mere ääres. Käisime õhtul saunas ning meres, mis oli ka omaette kogemus. Grillime, saunatamine ja lõkke ääres istumine oli tore. Hilja õhtul käisime tüdrukutega veel päikeseloojangut vaatamas.
Kui esimesel päeval meil ilmaga eriti ei vedanud, siis teisel päeval paistis päike ja ilm oli soojem. Teel tagasi mandrile istusime isegi õues, mängisime kaarte ja püüdsime vaheldumisi tugeva tuulega minemalennanud kaarte kinni.
Kokkuvõttes oli see üks vahva klassireis ning tuleb tõdeda, et meie klassiga ei hakka kunagi igav.

Epp, Epp Maria, Maarja-Liis

Ajarännakul, 2. mail rändasime 150 aastat ajas tagasi ehk aastasse 1869, mil toimus 1. laulupidu. Õpilased ja õpetajad kandsid vastava ajastu riideid (põhiliselt rahvariideid) ning ka koolitunnid toimusid vastava aja stiilis. Tunnid olid päris huvitavad, sest toimusid vastava ajastu stiilis ning andsid hea ülevaate 19. saj tundidest. Päev algas õpetajate näidendiga laulupeo laulude valimise kohta ning ühislaulmisega. Vahetunnid olid pikemad ning sel ajal sai Piret Otsa juhendamisel aulas tantsu keerutada ning ajalehepoisid müüsid eriväljaannet Reaali Postipoiss. Söögivahetunnil sõime mulgiputru ning rammusat kama, mis olid üllatavalt head. Järgnes kogu kooli moodustatud aastaarv kooli staadionil, kus me moodustasime aastaarvu 1869. Järgnes väga lõbus rongkäik omavalmistatud lipuga Kalevi spordihalli. Rongkäigu miinuseks oli see, et kahjuks oli vihmane ja üsna külm päev.
Spordihallis peeti päevakohaseid kõnesid ning toimus laulupidu, kus laulsid ainult mehed – naisi siis veel ju laulma ei lastud. Pidu lõppes väga toreda simmaniga, kus kogu kool sai tantsu keerutada. Ãœldiselt jäime ajarännakuga väga rahule ning selliseid päevi võiks veelgi korraldada.

Laura Greta, Andreas, Martin