Viis lugu sellest sellest, kuidas 9.c Põlevkivimaal käis
1. oktoobri hommikul startisid kaks bussi Reaalkooli juurest Ida-Virumaa suunas. 9.c oli juhuse ja klassijuhataja tahtel jaotatud kahte bussi. Kuidas nende teekond  kulges, keda reisil kohati ning missuguste mälestustega Reaalkooli rĂĽppe naasti, saate kohe teada…
Esimene lugu „Teeme õige intervjuu“
– Millal reis toimus?
LIIS MARII: 1. oktoobril 2014.
– Kus te käisite?
KAUR: Eestis reisil, Järve mõisas.
LIIS MARII: Kohtla-Nõmme põlevkivikaevanduses.
HELEN: Kukrusemäel ehk Naistemäel käisime ka.
– Mis kellelegi kõige rohkem meeldis?
KRETE: Mulle meeldisid kaevanduses olevad rong ja mĂĽramasinad.
HEDDY: Mäe otsa ronimine.
KAUR: Muuseumis olevad ilusad kivikesed.
LIIS MARII: Mulle meeldis ka kivituba.
– Kas midagi naljakat ka juhtus?
KRETE: B-klassi inimesed tantsisid „Luikede järve“
HEDDY: Valge Hobuse trahteris…
HELEN: …peatrepi käsipuu peal.
KAUR: Ma sain ühe kooliõega tuttavaks. Ta ei meeldinud mulle.
– Kuidas põlevkivikaevandus välja nägi? Mida te seal tegite?
LIIS MARII: Keegi tutvustas meile põlevkivi ajalugu.
KAUR: Kaevanduses olid lahedad kihilised seinad.
KRETE: Saime kiivrid ja joped ja läksime trepist alla kaevandusse.
HELEN: Jalutasime käikudes, erinevaid masinaid näidati.
HEDDY: Seal oli väga külm ja märg.
KRETE: Laes olid stalaktiidid.
– Mis te mõisas tegite?
KRETE: Seal olid ainult varemed.
LIIS MARII: Meile räägiti Harald Triegelist.
– Kes Harald Triegel on?
KAUR: Ta oli esimene meie kooli õpilane, kes suri Vabadussõjas.
HELEN: Oli üldse kõige esimene tegelikult.
HEDDY: Panime tema auks kaks küünalt põlema.
– Kuidas toitlustamine oli?
LIIS MARII: Alguses saime koolist õuna ja võileiva. Õun oli päris hea.
KAUR: Võileib oli üsna halb.
KRETE: Peale kaevanduses käimist käisime Valge Hobuse trahteris.
– Mida te Naistemäel tegite?
KAUR: Ronisime sinna otsa.
KRETE: Ja siis jälle alla.
LIIS MARII: Ăśritasime mitte auku kukkuda.
HEDDY: Giid rääkis, et keegi oli kunagi sinna auku kukkunud ja ta tõmmati sealt päris huvitavalt üles.
HELEN: Sealt mäest avanevad kogu aeg uued lõhed.
– Kuidas te rahule jäite?
LIIS MARII: Jäin küll.
HELEN: Väga tore oli.
KRETE & HEDDY: Meile meeldis ka.
KAUR: Jäin rahule, aga oleks võinud lühem ja huvitavam olla
– Mida uut teada saite?
HEDDY: Mäe sees toimuvad reaktsioonid, mille tulemusel tekivad lõhed
HELEN: Et see mägi jääb iga aastaga madalamaks ja et kaevanduse käigud olid pikemad, kui ma algselt arvasin.
KAUR: Sain teada, mida tähendavad aherainemägi, tuhamägi ja poolkoksimägi.
KRETE: Ma sain teada, et kaevandustes kaevandatakse rohkem põlevkivi, kui ma alguses arvasin.
LIIS MARII: Nimelt 48329542 tonni!
Intervjueeris Hanna
Vastasid Helen, Heddy, Krete, Kaur ja Liis Marii.
————————————————————————————————————-xxx
Teine lugu „Muljed tehismäelt“
1.oktoobril käisime Ida-Virumaal Kukruse mäel, kus nägime palju huvitavat. Enne mäele minemist hoiatas giid, et me rajalt kõrvale ei kalduks, muidu kukume mäkke. Seal oli sissekukkumisoht.
Saime teada ka selle mäe tekkest. Huvitav fakt: mägi on tehtud ainult naiste poolt käsitsi eraldatud ja põlevkivikaevanduses ülejäänud ebavajalikest kivimitest. Mäe suhteline kõrgus on rohkem kui 40 meetrit. Mägi vajub igal aastal allapoole. Ümbrus lõhnab väävliühendite põlemise järgele.
Mäe sees toimuvad reaktsioonid, mida ei suuda teadlased täpselt selgitada. Reaktsioonide tõttu tekivad mäe sisse augud ja tekib oht sisse vajuda. Giid tõi meile näiteid sellest, kuidas asjad õnnetult lõppesid. Poiss Lasnamäelt kukkus auku, kui kaldus rajalt kõrvale. Järgmisel korral kukkus jalgrattur sisse.
See mägi näitas meile hoopis teistsugust Eestimaa külge. Kogesime midagi uut ning see meeldis meile ja oli meie jaoks väga vahva.
Mihkel, Margus, Kevin, Georg, Martin, Tavo
………………………………………………………………………………………………………………xxx
Kolmas lugu „Auk“
Sõitsime bussiga Ida-Virumaale kaevandust uurima. Alguses rääkis meile üks kaevanduse töötajatest kaevanduse ajaloost. Saime uusi tarkusi ning siis anti meile kiivrid pähe ning suundusime maa alla kaevandusse. Seal nägime, kuidas põlevkivi kaevandatakse. Näidati, kuidas nad masinaid kasutasid ja põlevkivi kaevanduses transportisid. Maa all rääkis kaevur meile veel kaevanduse ajaloost ja tööst. Tagasi maa peal jutustas üks kivimikoguja kividest ning näitas enda kive. Kõik kivid olid erilised ja erinevad. Iga kivi kohta oli tal oma lugu ja kogemus, kuidas ja kus ta oli selle kivi endale saanud.
Seejärel läksime me sööma Valge Hobu trahterisse. Sealt edasi suundusime Kukruse mäele, kus meile räägiti mäe tekkest ning muutumisest. Mägi on seest murenemas ning langeb iga aastaga 2-10 cm. Igas kohas ei tohtinud kõndida, kuna mägi põleb seest, seetõttu vajub ja tekivad augud, mille peal on vaid õhuke kiht mulda. Seetõttu oli oht mäkke kuni 2,5 meetri sügavusele sisse kukkuda.
Matis Joakit, Egert Hunt, Sten Vainola, Toomas Radik
 ……………………………………………………………………………………………………………xxx
Neljas lugu „Kivide saladused“
Terve Tallinna Reaalkooli 133. lend sõitis 1. oktoobril Põlevkivimaale Kohtla-Nõmmele.
Seal tegime ringkäigu endises kaevanduses, kuid meile jättis siiski kõige eredama mälestuse geoloogiatuba, kuhu sisse astudes tervitas meid tore kivimees Enn Käis. Ta jagas meile teadmisi kivimite kohta, kuid ka palju muid elutarkusi. Aeg, mille seal veetsime, möödus meeleolukalt naerupahvakute saatel.
Enn rääkis meile lugusid sellest, kuidas ta mööda maailma rännates ja kivimeid ning mineraale kogudes oma kollektsioonile aluse pani. Kivimees väitis meile, et on alkeemik – usume teda või mitte. Ta on oma kivimikogumise aastade jooksul kogunud väga palju kivikamakaid, mis sisaldavad kassikulda. Väidetavalt on ta võimeline muutma seda päris kullaks ja ta seletas meile, kuidas ta seda teeb.
Ta kasutab oma oskusi, et teha nendest kivikamakatest meeneid. Neid mĂĽĂĽb ta erinevatele spordiseltsidele, kes jagavad neid spordiĂĽritustel auhindadena. Saadud raha eest ostab ta oma naisele kuldehteid.
Kivimehe Enn Käise naljakad lood ja sõbralik iseloom muutsid meie reisi erakordselt meeldejäävaks ja kivimitoast lahkusime hea tujuga.
Novella, Saskia, Aleksandra, Teisi-Liis, Maria
…………………………………………………………………………………………………………….xxx
Viies lugu “Kohtla-Nõmme põlevkivimuuseumis”
Esimesel oktoobril käisime Reaalkooli üheksandate klassidega Kohtla-Nõmme põlevkivimuuseumis.
Kohale jõudes kogunesime suures ruumis, kus istusime ja kuulasime endise kaevuri juttu Kohtla-Nõmme kaevandusest ja selle ajaloost. Nägime mitmeid kaarte ja makette. Edasi suundusime ruumi, kust võtsime endale kaevurikiivrid ja vanad joped. Seejärel läksime trepist alla ning jõudsime vanasse põlevkivikaevandusse. Kõndisime kaevanduses ringi (mööda laudteed). Tähtsamate objektide juures peatusime ning giid rääkis meile nendest põhjalikumalt, vahel näitas, kuidas mõned masinad töötavad. Viimase teeotsa sõitsime tagasi vana inimveorongiga.
Maa peale jõudes panime riiulitesse tagasi kiivrid ja nagidesse joped. Hiljem läksime korruse võrra üles. Seal tutvustas kivikollektsionäär oma suurt kogu. Ta näitas lähemalt huvitavamaid kive ning rääkis elutarkustest.
Sellega sai põlevkivimuuseumi külastus läbi.
Rando, Lenne Grettel, Lemme
………………………………………………………………………………………………………………xxx
Kordaläinud päeva eest täname Põlevkivimaa projekti toetanud Eesti Energiat!
Fotode autor: Helen Pais
Lisas: kristi 
17.10.2014 11:11
õppekäigud ja ekskursioonid, sündmused 
Viis lugu sellest sellest, kuidas 9.c Põlevkivimaal käis kommenteerimine on välja lülitatud
© 2025, 133c