Arhiveeritud - kategooria: ‘omalooming’

JutuvĂ”istlus “Minu kilplaslik pĂ€ev” vĂ”ib alata!!!

Kuigi mulle saabus kĂ”igest 21 kirja, panen siiski 5 meie klassi parimat juttu ĂŒles. Jutud ei mahtunud kĂ”ik ĂŒhe pealkirja alla, seetĂ”ttu on jutud ka jĂ€rgnevas postituses. Ma ei ole parandanud kirjavigu, ega teinud mingeid muutusi tekstides, sest kĂ”igil on ju oma nn. autoriĂ”igused…

Roberta jutt:

Minu kilplaslik pĂ€ev oli selline, et ma Ă€rkasin hommikul ĂŒles ja lĂ€ksin kööki nĂ”usid pesema, et hommikut sĂŒĂŒa. Pesin ja pesin kuni kuulsin lurtsatust ja vaatasin, et pĂ”rand on vett tĂ€is ja tuleb juurdegi ning kraan oli ka vett tĂ€is. Arvasin, et ilmselt on torus ummistus. Kutsusin torumehed ja nemad ĂŒtlesid, et torud on seest tĂ€iesti puhtad. Olin meeleheitel. Istusin tunde ja tunde ja mĂ”tlesin mida teha. Korteri pĂ”rand oli ĂŒleni vett tĂ€is. LĂ”puks mĂ”tlesin, et pesen vĂ€hemalt nĂ”ud Ă€ra. Kui ma olin nĂ”ud Ă€ra pestnud, oli kraanikauss tĂŒhi, kui vesi vĂ€lja arvata. Siis aga jĂ€in ma kraanikaussi jĂ”llitama nagu nĂ€eksin sellist asja esimest korda. Kui ma mĂ”istusele tulin, siis tĂ”mbasin ma kraanikausi vĂ€ljavoolu kohast korgi vĂ€lja.

Berdi jutt:

Üks kord oli meil kooli vaja kaasa vĂ”tta pilt oma koduloomast. Ma tegin enda kassist pildi ja laadisin selle arvutisse. Kui ma selle vĂ€lja proovisin printida, tuli see vĂ€lja must-valgena.Ma proovisin leida, mis viga on, aga ma ei leidnud kuskilt viga. LĂ”puks lĂ€ksin ma poodi ja ostsin uue vĂ€rvilise tindi kaardi. Kui see oli Ă€ra vahetatud, proovisin ma seda uuesti vĂ€lja printida. Kuid ikka olid prinditud pildid must-valged. LĂ”puks leidsin ma, et mul oli printeri seadetest pandud peale must-valge printimine.

 

12.11.2008

Jutud jĂ€tkuvad…

 

 

Riina jutt:

 


 

See lugu juhtus vist teises klassis. Ma tulin koolist koju ja nagu ikka hakkasin ma riideid vahetama. Ma ei tea miks see nii juhtus, aga ma panin lĂŒhikesed pĂŒksid teksade peale ja alles siis hakkasin teksasid Ă€ra vĂ”tma. MĂ”tlesin, et kuidas on vĂ”imalik pĂŒkse nii kaua vahetada. Pusisin selle kallal oma pool tundi. KĂ”igepealt tegin ma luku lahti ja siis hakkasin ma uuesti pusima. Hakkasin ĂŒht pĂŒksisÀÀrt Ă€ra vĂ”tma, aga see ei Ă”nnestunud. LĂ”puks tuli mulle meelde, et kĂ”igepealt vĂ”etakse Ă€ra teksad ja siis pannakse jalga lĂŒhikesed pĂŒksid.

 
 

 

 

 

Elina jutt:


 

 

 

 

 

Ühel ilusal ja kaunil pĂ€eval otsustasin minna ja veeta terve pĂ€eva Ă”ues. Siis tuli mulle pĂ€he, aga mĂ”tte,et ma vĂ”iksn Ă”ues onni ehitada ja selleks oli ka sobiv aeg! Kui ma juba Ă”ues olin,  karhmasin kokku mĂ”ned kivikesed ja natukene kuivanud rohtu et see istumise alla panna. SeejĂ€rel otsisin nii umbes pool tunndi kuhu ma selle krempli kokku pusin. SeejĂ€rel otsustasin teha oma ajus vĂ€ikese plaani kuidas edasi … see nĂ€gi vĂ€lja jĂ€rgmiselt:

 

 

1) Hankida mÔned puulauad,

2)Sisustada onn,

3)MÔelda mida edasi teha.

 

Seda ma ka tegin… vĂ€hemalt ma proovisin. Esiteks nagu juba öeldud pidin ma hankima mĂ”ned puulauad samas mĂ€rkasin kohe puuriita ning vĂ”tsin sealt lauad. Hetke pĂ€rast mĂ€rkasin, et viiel laual kuuest olid naelad sees. Ma otsustasin laudade seest naelad vĂ€lja vĂ”tta. KĂŒsisin isa kĂ€est nĂ€pitsad ja kukkusin naelu vĂ€lja vĂ”tma. Kui ma olin peaaegu,et kĂ”ik naelad vĂ€lja saanud mĂ€rkasin et laudadel olid suure,suured augud sees, kuid ma otsustasin ikkagi proovida, mis sellest vĂ€lja tuleb. Kui ma olin proovinud juba laudu ĂŒksteise peale asetada ja, siis jĂ€lle kĂŒljetsi kĂ”rvuti panna ja kivid vahele sokudada ja niivisi ennda ĂŒmmber hĂ€sti ilusa ja vĂ€ikese ringi teha mis ei olnud ĂŒldsegi nii madal, kui vĂ”is arvata see oli ikkagi pĂ€ris kĂ”rge. Kui ma proovisin sellest ĂŒle astuda, siis see ei Ă”nnestunud. Kui ma proovisin sellest ĂŒle hĂŒppata, siis see ka ei Ă”nnestunud. Kui ma lĂ”puks sellest Ă€ra tĂŒdinesin, siis ma otsustasin lĂ”puks hakkat auku laudade alt lĂ€bi kaevama. Kui ma olin poolel teel augu lĂ”ppu siis varisesid kĂ”ik lauad augu sisse nii, et ma sain vabalt ĂŒle astuda, kuigi ma olin ka piisavalt tobu, et laudu eest Ă€ra tĂ”stnud. Noh ja kui ka huvitb mis sellest onnist pĂ€rst sai, siis selle onniga juhtus edasi nii: kivikesed lĂ€ksid lillepeendra ÀÀrde, kuivanud hein kompostihunnikusse ja lauad koos suurte, suurte aukudega puuriita!

Kristiina jutt:

 

 

 

SÔitsime uude suvilasse. Ilma, et ma oleksin teadnud nÔudepesumasina olemas olekust.

LĂ”petasime Ă”htusöögi ning minu hooleks jĂ€i nĂ”udega toimetada, Ă”de pani toiduasjad kĂŒlmkappi. Kui Ă”de lĂ”petas lĂ€ksin mina kööki ja hakkasin nĂ”usid pesema. Muide vahepeal olin ma tualetis. NĂ”usid pesta oli jube tĂŒĂŒtu. Noad, kahvlid said pestud: „Jee, juba veerand on tehtud!“

MĂ”ne aja pĂ€rast lĂ”petasin kruuside pesemise: „Juhuu, juba pool on tehtud. See on pĂ€ris suur saavutus!“

Kui taldrikute pesemise lĂ”petasin arvate ise, mis ma hĂŒĂŒdsin, kuid oli veel pesta potid, pannid. See kĂ”ige raskem osa. HĂŒĂŒdsin ema appi. Ta tuli kööki ja jĂ€i mind suu ammuli vaatama: „TĂŒdruk, kas sa ei tahtnud nĂ”usid nĂ”udepesumasinasse panna???“

 

 

 

12.11.2008