143a

Pilt: õp Thea Turulinn

28. märtsil sõitsime klassiga Pärnusse, et vaadata teatrietendust (meie klassi iga-aastane traditsioon). Esmalt külastasime muuseumit, kus kuulasime loengut sellest, kuidas Pärnu arenes kuurortiks ja suvepealinnaks ning kuidas erinevad kultuurid olid linna kujundanud. Põnev oli kuulda kunagiste rannatraditsioonide kohta ning uurida möödunud ajastutest pärinevaid eksponaate. Peale seda kõndisime linnas ja vaatasime näiteks Pärnu mudaravilat, Koidula parki, Jannseni skulptuuri, Issandamuutmise kirikut, Tallinna väravat ning Eesti iseseisvusmanifesti mälestusmärki. Seejärel käisime söömas ja jalutamas. Õhtul läksime Endla teatrisse ja istusime juba saalis, kui selgus, et etendus „Rocco ja tema vennad“ jääb kahjuks ära tehniliste probleemide tõttu. Siiski oli tore ja meeldejääv väljasõit.

Teksti kirjutas Karolin

20. märtsil külastasime koos klassiga ja ajalooõpetaja Heli Ahunaga Maarjamäe memoriaali Mälestusväljal. Kohapeal oli võimalus otsida nimeplaatidelt oma lähi- või kaugsugulaste nimesid ning mitmed klassikaaslased jagasid lugusid oma sugulastest, keda seal mälestatakse. Ka õpetaja Heli Ahuna jagas oma suguvõsast lugusid. See oli hariv ja meeldejääv kogemus, mis pani mõtlema Eesti ajaloo keerulistele hetkedele ning kommunismiohvritele.

Teksti kirjutas Rasmus

Sel aastal toimus ka Eesti iseseisvuspäeva tähistamine tavalisest pisut erinevalt. Kirjanduse rühmatööd esitatud ning analüüsitud, läksime klassijuhatajatundi, kus saime kätte oma tunnustused olümpiaadi- ja/või spordisaavutuste eest. Seejärel panime end soojalt riidesse ja liikusime koos Toompeale aktusele. Kui veel eelmisel aastal toimus aktus parklas, siis sel korral polnud meil enam parklat ka, seega tekkis haruldane võimalus pidada aktust Kuberneri aias. Saime kuulata ka Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõnet. Peale kõnesid autasustati kõige tublimaid,  esines rahvatantsurühm ning laulsime juba traditsiooniks saanud regilaulu. Muidugi ei puudunud aktuse lõpust ka kaerajaani tantsimine. Palju õnne, kallis Eesti!

Teksti kirjutas Oliver

Meie klass käis Kõrvemaal murdmaasuusatamas ning veetsime seal väga toreda ja sportliku päeva. Ilm oli suusatamiseks ideaalne – värske lumi ja mõnus talvine õhkkond tegid elamuse veelgi paremaks. Rajad olid hästi hooldatud ning pakkusid nii kiireid laskumisi kui ka korralikke tõuse. Kõik andsid endast parima. Klassidevahelise teatevõistluse panime sel aastal jälle kinni. Pärast suusatamist saime end kosutada maitsva supiga, mis maitses eriti hästi pärast aktiivset liikumist. Päev Kõrvemaal oli igati meeldejääv, täis sporti, naeru ja head seltskonda!

Teksti kirjutas William

17. jaanuaril võtsime klassiga ette teekonna Kiviõlisse. Kohale jõudsime umbes kell kolm, seejärel vedasime kõik oma asjad öömajja. Teekond bussist hostelini oli väga jäine ning paljud libisesid, eriti need kellel olid kaenlas või käe otsas lisaks kottidele ka oma suusad. Pärast majutumist liikusid kõik kiiresti mäele suusatama. Kiviõli mäe olukord ei olnud kõige parem, oli vähe lund ja palju mullaseid kohti, kuid lõbus oli ikkagi. Mõned suusatasid mullarohketest kõrvalradadest, mõned harjutasid harjutusrajal. Üldiselt oli kõigil mäel väga lõbus, kuigi olud polnud kõige paremad. Pärast seda läksime kõik sööma, mõned võtsid ette retke suusamäelt Kiviõli linna. Õhtul oli võimalik kasutada hosteli sauna. Veetsime hiliste õhtutundideni koos aega, mängides seltskonnamänge ja muid asju tehes. Hommikul oli võimalus jälle mäele suusatama minna, mida umbes 6 inimest kasutas. Pärast seda sõitsime tagasi Tallinnasse. Kokkuvõtteks oli meil väga tore reis ja võtsime sellest parima, kuigi mäeolud ei olnud eriti head.

Teksti kirjutas Ako

Selle aasta lõputööd olid meie klassi poistel kõigil omamoodi. Mõni tegi puidust lõikelaua, mõni aga öökapi. Oli palju erinevaid lahendusi, kuidas teha oma lõputööd. Mõned valisid eseme, mida neil on kodus vaja ja mõnel oli hoopis teistsugune mõte teha midagi, mis seostub nende spordi või muude hobidega. Enamasti tehti lõikelaudu, kuid kõik olid omas stiilis ja värvuses. Lõputöö valmistamiseks oli aega umbes 3 kuud. Projekt algas planeerimise ja kavandamisega. Tuli olla hoolikas ja mitmeid faile täita, et tuleks ilus töö. Tegime joonised, mille järgi pidid valmima tööd. Peale joonestamist koostasime eelarve ja saimegi hakata vajalikke materjale ostma. Kui toorikud olid olemas, siis saime tööga pihta hakata!
Arvan, et sellel aastal said meie poisid lõputöödega väga hästi hakkama.

Käsitöötunnid kestsid sel aastal jaanuarini. Õppeaasta algul toimus meil kokandus. Sel aastal oli teemaks rahvusköögid. Iga rühm sai endale valida meeldiva riigi ja teistele ettevalmistada kaks retsepti. Rahvusköökideks olid USA, Kreeka, Mehhiko ja Hiina. Iga rühm tutvustas enda valitud riiki teistele. Kui kokandusetunnid läbi said, hakkasime tegelema lõputöö projektiga. Kõik said lõputöö teha endale kõige meeldivamas tehnikas. Töö tegemiseks oli meil aega 7 nädalat. Viimases tunnis esitlesid kõik oma lõputöid. Rääkisime, kust saime ideed, kuidas töö valmis ning kas jäime lõpptulemusega rahule. Kõrvale pakkus õpetaja teed ja küpsiseid. Oli tore kokku võtta käsitöötunnid, mida meil rohkem kunagi ei tule.

Muljeid jagasid Kaur ja Stella

Peale linna tööga tutvumist külastasime klassiga ka Niguliste kirikut ja muuseumi. Muuseumis tutvusime uue näitusega ükssarvikutest, kus meile selgitati nende tähendust läbi aegade. Samuti nägime, kuidas neid kujutati kunstiteostel, sümboolikas ja esemetel ning ka sellest, mis keskkonnas on nende elupaik. Tutvusime ka alkeemiaga, mis kandis olulist rolli keskaja teaduses. Alkeemia töötoas pidime koostama salakirja, mille abil saime hiljem läbi viia katset ükssarviku sarve pulbri ja fööniksi pisarate segamisel. Lõpus saime minna kirikutorni, kust avanes kaunis vaade linnale. Oli huvitav ja informatiivne muuseumitund.

Teksti kirjutas Elinora

Projektipäeval külastasime klassiga Tallinna Linnavalitsust. Liikusime istungite kabinetti, kus saime põhjaliku ülevaate sellest, kuidas Tallinn üleüldse töötab ja mis rolli mängib Linnavalitsus igapäevaelu küsimuste arutamisel. Meile räägiti ka Tallinna Linnavolikogu ülesannetest. Kõike seda tutvustas meile abilinnapea Karl Sander Kase, kellelt saime hiljem ka küsimusi küsida. Arutlesime teemadel nagu koolid, ühistransport ja riigi eelarve. Kokkuvõttes õppisime kõik palju uut oma pealinna kohta.

Teksti kirjutas Rihard

Viimane nädal enne jõuluvaheaega algas eriti jõuluse meeleoluga. 16. detsembril toimus jõulukontsert, mis nagu ka algklassides oli taas Toomkirikus. Kuulata sai mitmeid erinevaid koosseise – pille, duetti, soolot ning koorilaule. Ãœhes laulus lõid kaasa ka osad meie klassi poisid. Et sellise kurva ilmaga jõulumeeleolu ikka püsiks läksime õhtupoole terve lennuga Rakett 69 stuudiosse ja pidasime maha ühe jõulupeo. Alustuseks esines Arsise kellade ansambel, kus osales ka meie klassivend Ako. Pärast muusikalist avangut said kõik süüa ja peale seda oli taas paar muusikalist etteastet, millest üks oli meie klassikaaslaste poolt. Ãœllatuseks tegid ka meie klassijuhatajad tagasihoidliku tantsunumbri. Õhtu lõppes muusika ja tantsimisega.

Teksti kirjutas Pärle