141b

Jaanuaris alanud riigikaitse tunnid on jõudnud suurejoonelisele lõpule nädalavahetusel toimunud riigikaitselaagri näol. 30. mail tulid meile G. Otsa tänavale vastu kolm bussi, mis viisid meid Valtu jahilasketiiru. Silm selge, käsi tugev, kõik lasud tabasid märki. 

Õhtul jõudsime Karitsa jahispordi- ja puhkekeskusesse. Seal saime kohe kätte oma vormid ning hakkasime telke püsti panema. Magasime kõik nagu kilud karbis, aga vähemalt oli soe. Esimesel ööl oli meil juba 3 häiret. Kui kuulsime häire tunnussõna, pidime kõik oma telkidest välja jooksma ja moodustama laagri territooriumi ümber ringkaitse. Tegelikult ohtu ei olnud, oleksime võinud lihtsalt terve öö magada. 

Teine päev algas mõnele kell 6 ujuma minekuga. Teised said magada 7.20ni ning kell 8 seisime uhkusega rivistusel ja tegime saabuva rannahooaja puhul mõned ergutavad harjutused. Päev jätkus söömise ja seejärel õppepunktide läbimisega. Saime selgeks žguti paigaldamise, maas roomamise, maskeerumise, riviliikumise ja palju muud põnevat. Õhtul said jaoülemad staabist raadiosaatjad ja juhised öisteks tegevusteks ning kella 00ist hakkaski laagri ümber pihta vastutegevus. Meile see loomulikult pinget ei pakkunud ja vähem kui kolme tunniga saime kätte kõik vastased. Saime rivistusel selle eest kiita ning lastekaitsepäeva puhul lasti meid ka magama. 

Järgmisel päeval ootasid meid ees veel mõned tegevused ning jaotelkide pakkimine ja vormide tagastamine. Siis saime koguneda bussidesse, minna koju ning lõpuks puhata (arvestusteks õppida).

Riigikaitselaager pakkus meile katsumusi, millest nüüd on saanud unustamatud mälestused. Kõike seda poleks olnud ilma meie austatud riigikaitseõpetaja kol-ltn Toominguta ning toredate laagri läbiviijateta. Aitäh!

Pildid: erakogu

Kui meil oli tehtud Tammsaare kahe raamatu tööd ja Tammsaare koondtöö, võtsime terve lennuga suuna Vargamäele. Matka alustasime 27. mail Solarise kõrval olevast parklast, kus me pidime olema kell 9.30. Umbes tunnikene sõitu ning jõudsimegi Järva-Madise külla, kus külastasime kirikut, mis on ,,Tões ja õiguses’’ samuti ära mainitud. Peale kiriku tuuri seadsime sammud Kodru raba matkale, mis oli umbes 4 km pikk. Kes oli eriti heas tujus nautis ujumist ühes laukas. Öeldi, et vesi oli külm, aga mõnusalt karastav. 

Enne kui me aru saime olime Vargamäele kohale jõudnud. Seal tegime ühe kauaoodatud lõunakese ning siis hakkas meil muuseumi tuur. Vaatasime üle kõik hooned, mis olid Tammsaarega seotud ning siis seadsime oma sammud bussi ja olimegi järsku Tallinnasse tagasi jõudnud.

pildid: õp Kristi Koit

21. mai ei olnud lihtsalt ilusa ilmaga kolmapäev ega matemaatika riigieksami päev, vaid meie UT kaitsmise päev. Meie pikk ja raske töö oli lõpusirgel ning jäänud oli veel viimane sprint. Meil oli kokku 13 komisjoni, millest neli said kaitsmist alustada juba kell 8.30 hommikul. Nii mõnelgi oli kaitsekõne välja prinditud, kuid leidus ka selliseid, kes klassi ees improviseerisid. Närv oli kindlasti kõigil sees. Kas ma ikka oskan komisjoni ja kümnendike poolt esitatud küsimustele vastata? See oli küsimus, mis iga õpilase peas tiksus. Kella 15ks oli meil kõigil kivi südamelt kukkunud, sest siis said kõik oma tööd kaitstud ning sai lõpuks ilusat ilma nautima minna.

Mõned emotsioonid kaitsmisest: 

,,Lõpuks tehtud, nii palju kergem on. Kaitsmisel olin pigem närvis, aga ei olnudki tegelikult nii hull’’

,,Nii hea tunne lõpuks see aastapikkune töö lõpetada. Olin enne I kollokviumi rohkem närvis kui enne kaitsmist.’’

,,Sõber, kes kuulas, ütleset olin nagu robot. Kõne lõpus õnneks ühtegi küsimust küsida ei osatud, aga väga tore lõpuks taas elu omada. Saab muru katsuma minna.’’ – ,,Sõber kinnitab, ta oli robot.’’

,,VABADUUUUUUUUUS!!!!’’

Pilt: erakogu

Edu 142. lennule! See polnud tegelikult nii hull  😉

Gümnaasiumi traditsiooniline ühine teatrireis toimus sel aastal 4. aprillil, mil sõitsime Tartusse vaatama William Shakespeare’i “Tõrksa taltsutust”. Ajastasime oma jõudmise ülikoolilinna niimoodi, et saime enne etenduse algust ka pisut linna peal ringi vaadata. Kes käis söömas, kes poodlemas, kes jalutas niisama. Pisut enne seitset kogunesime siiski kõik teatrimajja. Vanemuise lavalaudadele toodud Priit Strandbergi teatritükk paistis esialgu hirmuäratavalt pikana, eriti reede õhtu jaoks pärast pikka koolinädalat, ent tegelikult suutis pea neljatunnine etendus hoida ka kõige väsinumate õpilaste tähelepanu. Pealegi andsid kaks vaheaega võimaluse teha sirutuspause, et siis etendust uue hooga edasi jälgida. “Tõrksa taltsutus” on komöödia ja nõnda ei maksa imestada, et aeg-ajalt kostus saalis mõni naerupahvak, kusjuures naeruturtsatusi oli kuulda nii õpilaste kui ka õpetajate istmeridadest. Samuti olid köitvad näitlejate uhked kostüümid, millega osavalt jäljendati rõivamoodi Shakespeare’i eluajal, kuhu näidendi tegevus ka enam-vähem paigutub. Etenduses mängis naispeaosa Maria Annus, keda meie teame Reaalkooli vilistlasena. Suurepärased rollid tegid veel Veiko Porkanen, Maarja Johanna Mägi, Ken Rüütel ja teised. Etenduse järel pakkus palju kõneainet näidendi mõte. Kes siis lõppude lõpuks kelle taltsutas? Eks selline elav arutelu etenduse üle näitabki, et tegu on õnnestunud lavastusega, mis ei jäta kedagi külmaks, vaid paneb vastupidiselt mõtlema ning kaasa rääkima. Elavad arutelud vaibusid alles bussis, kus pimedus ning keskööle lähenev aeg nii mõnegi suigatama sundisid.

Jutu kirjutas Lisette

Kui me 2024. aasta sügisel uurimistöid kirjutama hakkasime, ei suutnud keegi arvata, et need kunagi valmis saavad. Kõik tundus nii raske olevat. Enne, kui me märgata suutsime oli 31. märts käes ja me pidime oma uurimistööd ära esitama. Olime väga tublid ning 31/37 tööst said esitatud drive’i kausta õigeaegselt. 

31. märtsil tähistasime kahte võitu – liikumiskavad ja uurimistööd. Kui me detsembris võitsime liikumiskavad, saime kingituseks pääsmed bowlingusse ning 31. märts oli just ideaalne päev, et need ära kasutada. Peale kooli võtsime kõik suuna Mere pst poole, et veeta lõbus õhtupoolik klassiga bowlingus. 

Pilt: erakogu

Suusavaheajalt tagasi tulles ootas meid ees suusapäev Kõrvemaal. Sisimas lootsime, et suusapäev jääb ära, sest Tallinnas polnud lund juba mitu nädalat olnud, aga siiski pidime suusad varnast võtma ja Kõrvemaale minema. Kavas oli traditsiooniline 6 x 0,8 km teatevõistlus, kus igast klassist oli vaja 3 tüdrukut ja 3 poissi. Meie klassi esindasid Mei, Emilie, Ingel, Miikael, Samuel ja Sander. Võistlust alustasime kolmandalt kohalt, siis jõudsime esimesele kohale, kuid lõpuks saavutasime tugeva teise koha. Kogu gümnaasiumi arvestuses olime neljas kõige kiirem klass. Peale teatevõistlust saime frikadellisuppi ja maitsvat teed, et end üles soojendada ning siis hakkasime uuesti Tallinna poole liikuma.

Pilt on tehtud paar päeva peale meie suusapäeva.

Pilt: erakogu

Stressirikka arvestuste nädala lõppu mahtus veel gümnaasiumi jõulupidu. Selle aasta teemadeks olid kuulsad muusikavideod. Meile osutus Lady Gaga ,,Bad Romance’’ ning kohe oli otsustatud, et Samuelist saab meie Lady Gaga. Proovid toimusid peale igat koolipäeva. Kas see mõne arvestuse tulemust ka mõjutas, see jääb teadmata.

13. detsembril lõime särama Tallinna Prantsuse Lütseumi aula ning lavale astusime väga enesekindla kavaga. See aasta me küll top 3 ei pääsenud, aga õpetaja Reimann ütles, et olime tema lemmikud, ning õp Kupitsale pakkusid meie tantsuoskused suurt üllatust.

Nagu hea vein – iga aastaga paremaks!!

Pilt: Mihkel Paumverk

Detsembris sai alguse traditsiooniline gümnaasiumi korvpalliturniir. 1. detsembril toimusid Prantsuse Lütseumis alagrupimängud – klassidevahelised noormeeste ja lendudevahelised neidude mängud. Tüdrukud saavutasid tugeva teise koha ning meie klassi poisid võitsid kõik alagrupimängud ning pääsesid finaali!

Finaal toimus 10. detsembril Tallinna Ülikoolis. Meie poistele astusid vastu 142.c poisid. Mäng oli väga tasavägine ning enne viimast minutit oli mäng viigis. 20 sekundit enne lõppu viskasime korvi veel ühe palli ja saime 2 punkti juurde ning sellega kroonitigi meid 2024. aasta korvpalli tšempionideks!

Pilt: Triin Mäekivi

Igal aastal pannakse reaalikate tõelised ajaplaneerimisoskused proovile teisel kooliperioodil, eriti just 11ndikel. Tavapäraste arvestuste ja UT II kollokviumi kõrvalt tuleb ka koostada vaid viie nädalaga süžee, kostüümide ning puhtaks lihvitud tantsuliigutustega liikumiskava. 

Kui õpetaja Karin ütles, et selle aasta teemaks on Ladina-Ameerika, teadsime kohe, et peame ära kasutama ainulaadset võimalust ja tegema tantsu peategelaseks Brasiiliast pärit vahetusõpilase Isabela. Meie kava oli inspireeritud ladina-ameerikalistest seebiooperitest ehk telenoveladest. Nimelt algab kava pulmaga, milles abielluvad Isabela ja Kristjan (Cristiano), kuid pulma sekkub vahele Karl-Thomas (Carlos-Tomás), väites, et tema tõeline eluarmastus on vale inimesega leivad ühte kappi pannud. Mehed kaklevad pruudi üle ning lõpuks osutub võitjaks viimane ning noorpaar jookseb enda õnnelikku lõppu. 

Kohe esimesest kehalise kasvatuse tunnist hakkas tihe töö pihta. Visioon oli olemas, igaks prooviks oli plaan ette valmistatud (ka lausa failid inimeste asetustest igas kava osas) ja mis kõige enam, soovisime tõestada gümnaasiumile, kui head tantsijad me päriselt oleme pärast eelmist aastat, mil saime viimase koha. Proovid ei peatunud vaid kehalise kasvatuse tundidega, meie tublid klassikaaslased (eriti klassivennad) õppisid ka hoogsalt tantse vahetundides, enne ja pärast kooli algust ning igaüks andis endast 100% kuni puusad nõksusid nagu tõelistel ladina-ameeriklastel. Näha, kui pühendunud kõik olid ja kui palju pingutati ühise eesmärgi nimel, oli juba omamoodi võit. 

Õnneks nägi ka žürii (shoutout õp Reimannile!) meie nähtud vaeva ning tiheda konkurentsi vahel pälvisime 1. koha! Peakorraldajatena oli suurim hirm, et pärast kõiki neid proove, mis panime klassikaaslasi tegema, ei saa me isegi TOP kolme. Kuid õnneks jagas terve 141B ainult rõõmumeelt ning kava tegijatena kuulsime vaid kiidusõnu ja õnnitlusi. Järgmine aasta paneme punkti liikumiskavadele veel parema ja ekstravagantsema tantsuga! 

Sellelt lingilt leiate meie tantsukava ->           https://drive.google.com/file/d/1xSRi2rfogGn-JqTIFTWl1J-WT7HAG2Bs/view

Emotsioonid peale võitu!

Jutu kirjutas Mari

25. jaanuaril käis ka Toom lõpuks Rakveres. Rongiga sai Tallinnast ilusti kohale ja Rakvere jaamast oli esimene külastatav vaatamisväärsus Jumalaema sündimise kirik. Vaimsed otsingud jätkusid veel Kolmainu kirikus, mille uksepealset kella jäin mõneks ajaks imetlema. Otse selle kiriku kõrval asus Kuulus rakvere linnus. Edasi suundusin ajaloolise Viru maakohtu maja juurde ja nägin ära ka vabadussõjas langenute monumendi. Lõunat sõin kohvikus 3 ampsu.

Viru maakohtu maja

Vaade Rakverele

Pildid: erakogu