Aprill

Terve 2020. aasta on siiamaani olnud nagu üks suur aprillinali, kõik tundub üsna ebareaalne ja allamäge veerevat. Kuna kurja viiruse tõttu istume kõik kodus kinni ja meeleolu on pehmelt öeldes veidike masendav, koolitööde kuhi kasvab üle pea  ja sõprade nägemisest saab ainult unistada, siis meeleolu tõstmiseks ning 1.aprilli auks varustame teid mõne naljaka meemiga, mis on 140.b õpilastele sotsiaalmeedias silma jäänud.

Autor on Aiden_Nsl Twitteris.

Autor teadmata. Vabandust, EL

Autoriks mikethegoonie Twitteris

Postituse tegi Saskia.

Lisas: nutikas140b 01.04.2020 13:05

Ă•pe koroonahooajal

Tere jälle!

Nüüd, kui oleme juba 2 nädalat koduõpet harrastanud otsustasime küsida klassikaaslastelt, mida nad oma elust arvavad.

Joosep: “Eelistan õppida kodus, sest nii saab kiiremini asjad tehtud ja õpitud. Jaksan digiõppel olla veel vähemalt 2 kuud ning kõige parem on see, et on palju vaba aega. Kõige hullem on see, et sõpradega ei saa kohtuda.”

Eliise: “Ma eelistan koolis õppida, sest koolis saab rohkem kuulata ja märkmeid teha, aga kodus peab lihtsalt ĂĽksinda lugema. Ma arvan, et ma võin suve alguseni ka digiõppel olla, sest mul ei ole selle vastu otseselt midagi. Kõige ebameeldivam on ilmselt see, et ei tohi sõpradega kokku saada. Mulle meeldib selle olukorra juures see, et saab olla koos kogu perega, sest tavaliselt on kõik kuskil laiali.”

Mia-Viktoria: “Raske öelda kumba eelistan. Kodus õppides jääb palju rohkem vaba aega teistele tegevustele ja saab ka oma unetunnid täis magatud. Koolis aga saaksin ilmselt asjad rohkem selgeks ning rutemini. Digiõppel ise suudaksin olla veel maksimaalselt ĂĽks või kaks nädalat, aga see ei ole väga oluline, sest riik teeb siiski ise otsuse, kaua me peame karantiinis olema. Kõige parem selle olukorra juures on see, et inimesed saavad nĂĽĂĽd rohkem aega iseendale pĂĽhendada, aga halvim on see, et paljude inimeste elud on ohus kogu selle viiruse tõttu.”

Sander: “Praegu eelistan õppida kodus, sest saab oma aega ise planeerida. Arvan, et peaksin vastu 1 kuu, enne kui hakkaks ĂĽle viskama. Kõige halvem on, et ei saa käia jalkaväljakutel ja trennides, kõige parem on praegu see, et jääb rohkem aega sportimiseks.”

Reiko: “Eelistan õppida kodus, sest saab aega planeerida (näiteks asju ette teha) ja teha igasuguseid asju siis, kui tahan (näteks olla instas). Jaksan digiõppel olla lõputult. Kõige hullem praeguse olukorra juures see, et ei saa teistega kokku saada. Kõige parem on praeguse olukorra juures see, et saan magada, kaua tahan ja õppida, kui viitsin.”

Rasmus: “Eelistan õppida kodus, sest jõuan koolitööd rutem valmis. Jaksan koduõppel olla nii kaua kui vaja. Midagi hullu polegi. Kõige parem on kodus olemise juures see, et vaba aega on palju rohkem”

Kadri-Liis: “Ma eelistan õppida koolis, sest saan siis õpetajatelt kĂĽsimusi kĂĽsida ja ei pea uusi teemasid nii palju ise õppima, vaid õpetaja seletab, kuid vahelduseks on hea midagi uut proovida ja ise õppida. Ma arvan, et ma jaksan veel digiõppel olla mõned nädalad, näiteks 1.maini, aga kooliaasta lõpuks tahaks ikkagi korraks veel kooli tagasi minna, et sõpru näha. Minu arust on kõige parem see, et saan harjutada enesedistsipliini, et teeksin kõik ära ja ei oleks liiga palju telefonis. Hea on ka see, et saan hommikul natuke kauem magada ja jääb rohkem vaba aega iseendale. Halb on kindlasti see, et ei saa sõpru näost näkku näha ja ei saa näiteks kinno mina.”

 

Kodutööde sooritamise tabel

Postituse tegi Saskia.

Lisas: nutikas140b 30.03.2020 12:22

Ekspress Meedia

5. märtsil külastasime klassiga Ekspress Meediat, üritasime seda teha juba teist korda, sest eelmine külastus oli edasi lükatud ajalehe ootamatu koosoleku pärast. Ekspress Meedia on koht, kus erinevad ajalehed ja ajakirjad on koos nt Maaleht, Eesti Ekspress ja Kroonika. Seal räägiti meile erinevatest ajalehtedest ja kuidas neid tehakse. Kuna rääkija oli ise Eesti Ekspressi ajakirjanik, siis rääkis ta nende nädala ajaplaanist. Üllatusena tuli paljudele see, et Ekspressi esikaane reklaam võib maksta kuni 3500 eurot. Räägiti ka, mis juhtub kui keegi kaebab loo autori peale ja kuidas seda lahendatakse. Pärast Ekspress Meedia külastust olime kõik sellel teemal veidi targemad.

Ajalehe kokkupanemine

 

Jutu kirjutas Uku

Pildid tegid Margaret, Ingrid ja Saskia

Lisas: nutikas140b 06.03.2020 22:15

Eesti Vabariik 102

Tõenäoliselt teab iga eestlane, et Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril ning lisaks suurele peole saab nautida ka vaba päeva. Sellel aastal juhtus nii, et lisaks sellele sattus suur püha ka vaheajale ja seepärast pidasime toreda aktuse maha juba 21. veebruaril. Aktuse alguses laulisid kõik koorid koos, seejärel pidas direktor kõne ja seda tegi ka algklasside esindaja. Kõige rohkem pakkus huvi tõenäoliselt kooristuudio lauldud laul, kus oli kasutatud nii kandle- kui ka klaverimängu. Aktust juhtis meie tore klassivend Joosep, kes sai sellega väga hästi ja probleemideta hakkama. Viimase asjana tunnustati veel olümpiaadide koolivoorude tublisid osalejaid meie klassist said aukirjad Saskia, Joosep, Maria, Karl H. ja Ingrid. Peale seda jätkasime oma tavapärast koolipäeva, mida oli meie õnneks isegi veidikene lühendatud.

Head vaheaega ja kaunist vabariigi aastapäeva!

Tekst: Ingrid

Pildid: Maria, Kadri-Liis ja Ingrid

Parallelklasside aktus

Lisas: nutikas140b 21.02.2020 12:46

Tulevikuplaanid: TTÜ või Kroonika?

Neljapäeval olid meie 3 järjestikust eesti keele tundi isegi mittesurmavad, kuna tuli rääkima emakeeleõpetaja kunagine õpilane Mari ning meie suur lemmik Otto. Mari tutvustas meile TTÜ või no suurilmalikult öeldes TalTechi õppesuundi nt loodusteadused või Mereakadeemia. Ilmselt lähevad paljud meist kunagi sinna õpinguid jätkama, nii et ma arvan, et saime sellest poolest tunnist palju kasulikku teavet tulevikuks.

Vahetunnis lahutas meie meelt Otto ning kriiditahvel (markeritega pole ju meeldiv Yana Toomi soengut joonistada). Järgnes poolteist tundi õudust – pidime kirjutama intervjuu raamatu “Tasuja” põhjal. Järele mõeldes polnudki see nii hull, kui raamat oli läbi loetud. Paljude valminud intrigeerivate kĂĽsimuste alusel võiks öelda, et lõviosa 7.b-st oleks võimeline Kroonikasse tööle minema.

Mida saab õppida Mereakadeemias?

Lennart rügab tööd teha

Kritseldajad

Otto

Link Yana Toomi intervjuule, mis meil tunnis vaatamata jäi

Postituse tegi Saskia

Lisas: nutikas140b 20.02.2020 07:34

Meie tegus sõbrapäev

Reedel, 14. veebruaril oli meie klassil väga sisukas ja huvitav päev, milles leidus nii kurbi kui ka rõõmsaid hetki.

Esimeseks tunniks oli geograafia, kus saatsime ära oma õpetaja Aile Neimanni, kellel juhtus olema ka sĂĽnnipäev. Laulsime talle ning tegime ka kaardi ja koogi. Kook maitses väga hästi ning pärast söömist mängisime Kahoot’i. Peale esimest tundi jätkasime oma koolipäeva veel kolme korralise tunniga ja seejärel alustasime retke loomaaeda. Lisaks liikusid koolimajas ringi ka roosikullerid ning nii mõnigi meie klassi õpilane sai sõbrapäevaks roosi, kaardi või koogikese.

Loomaaeda minekuks olime kõik kogunenud kooli ette ning mahtusime ka üsna täpselt ajakavasse. Seejärel jalutasime bussipeatusesse ja istusime bussile number 42, mis pidi meid viima loomaaia lääneväravasse. Tegelikult polnud keegi meie klassist väga kindel, millises peatuses peame maha tulema. Enamus meist teadis, kus asub läänevärav ja milline see välja näeb, kuid bussiliiklusest selle lähedal polnud isegi õpetajal aimu. Õnneks aitasid meid sõbralikud kodanikud bussis ning tuli välja, et buss number 42 ei viigi otse lääneväravasse. Me aga ei lasknud ennast sellest heidutada ning juba pärast kümneminutilist jalutuskäiku olime loomaias kohal, boonuseks jõudsime isegi paar minutit enne programmi algust.

Tunni teemaks olid selgroogsed loomad. Alguses rääkisime selgroogsete viiest erinevast grupist ja asjadest, mida olime varem bioloogias õppinud. Seejärel suundusime läbi loomaaia troopikamajadesse, kus meid jaotati kaheks grupiks ning tehti kiire ekskursioon nii vanas kui ka uues troopikamajas. Ekskursioonil räägiti meile huvitavaid fakte selgroogsete kohta. Nägime šimpanseid, jõeraisid, kääbusmarmosette, araraunasid, harikrokodille, surikaate, anakondat ja isegi ühte kassi, kes püüab troopikamajas hiiri. Kõige huvitavam oli minu arvates see, kui giid andis meile krokodillihambaid vaadata ning rääkis huvitavaid fakte krokodillidest. Samuti räägiti meile šimpanside kehakeelest ja meil avanes võimalus näha papagoide pulmamängu ja päris elus Aleksei Turovskit, kes oli samuti troopikamaja külastama tulnud. Hiljem läksime me tagasi loomaaia õppehoonesse lääneväravas ja mängisime mingit kuldvillaku moodi mängu. Giidid ütlesid, et meiega oli väga lihtne tegeleda, sest me teadsime varasemalt asju millest nad rääkida tahtsid. Meie arvates oli ekskursioon hoolimata sellest põnev ja tore vaheldus pingelisele kooliajale.

Pildid ja tekst: Ingrid

Lisas: nutikas140b 16.02.2020 21:07

Käisime maksumaksja raha eest Maksu- ja Tolliametis

31.jaanuaril käis Tallinna Reaalkooli 7.b  Maksu- ja Tolliametis, et saada rohkem maksude kohta teada.

 “See oli hariv ja samal ajal lõbus õppekäik,” võttis Krõõt ekskursiooni kokku. Seal näidati esitlust erinevate maksude kohta; milliseid makse kogutakse ning millistes valdkondades kogutud maksuraha kasutatakse. Samuti maksupetturitest ning ümbrikupalgast. Selle praktiseerimiseks õpetati neile maksumängu, mis oli üpris sarnane kaardimänguga “maffia”. Olid erinevad rollid, mille kohaselt käituma pidi.

 Tolli poole pealt räägiti asjadest, mis on inimestelt tollis ära võetud. Näidati ka tollikoera, kelle omanik peitis mõned keelatud ained ruumi, kus klass viibis. Nende leidmisega sai ta hästi hakkama. Hiljem sai koera omanikult koera kohta ka küsimusi küsida.

 Kõige viimasena mindi muuseuminurka, kus olid näha tollist konfiskeeritud asjad ning Maksu- ja Tolliameti töötajate spordivõistluste auhinnad. Räägiti veel lähemalt asjadest, mida on inimestelt ära võetud.

 Ekskursioon oli põnev ning kindlasti saadi uusi asju teada.

Ăślevaate andis Helena

Ingrid muljetab veidi maksudest:

Terves kehas terve vaim, kas ka terves riigis terve maksuamet?

Maksuamet on oluline osa riigi toimimisest. Külastasin Eesti Maksu- ja Tolliametit kaks nädalat tagasi koos klassiga, et näha, mis toimub eesriide taga. Kaugemalt vaadates tundub maksuamet külma ja süsteemse masinavärgina, mis kodanikke rõhub, aga lähemalt tutvudes avaneb sootuks teistsugune pilt. Maksuamet peab küll riigi rahakotti täitma, aga lisaks ka tagama, et turul valitseksid võrdsed tingimused. Maksuametis töötavad professionaalid, kes ühelt poolt peavad seaduste järgimist tagama, kuid teisalt muretsevad nad kogu majanduse käekäigu üle.

Tegelikult on väga paljud inimesed maksudega seotud ning võib-olla maksavad paljud noored neid ise seda teadmata. Kui omast palgast makse ei maksta või seda polegi, siis kindlasti sekkuvad need meie ellu mujalgi. Näiteks võib tuua kasvõi käibemaksu, mida makstakse peaaegu iga poest ostetava kauba pealt. Käibemaksud ja aktsiisid võivad tihti jääda peidetud aspektideks, mis niisama pilku üle teiste asjade lastes nende varju võivad kaduda ning oma igapäevasuse tõttu tihti ununevad.

Minu jaoks sümpatiseeris kõige rohkem see, et eestlaste maksukogumine ja tuludeklaratsioonide esitamine on tehtud võimalikult mugavaks, kiireks ja lihtsaks. Suur osa asju on selles vallas juba internetipõhised ning nende süsteemide kasutamine teeb Eestist kindlasti ühe enim arenenud e-riigi. Samuti on eestlaste makstavad maksud jaotatud ära väga erinevate valdkondade peale ning niiviisi ehitamegi Eestile tugevat tulevikku.

Maksuametit võib pidada ka ideaalselt töötavaks masinaks, mida peab kogu aeg edasi arendama, kuid selle tegevuse käigus ei tohi teha ühtegi viga. Süsteemi murdudes peatub ka organiseeritud riigi kasvatamine. Väiksemagi tõrke korral võib kõik äkitselt kokku kukkuda ning leiaksime end õige peagi tohutu katastroofi keskmest. Tegu on justkui südamega inimese kehas, kuni see tugevalt lööb, töötab ka riigi maksusüsteem ning tuleviku paremaks muutmine. Kui maksuamet lõpetaks maksude kogumise, siis ei paisataks enam uut raha riigi ülalhoidmisse ning südame töö peatuks. Riigi töö aeglustuks ja seejärel toimuks kiire seiskumine, mis viiks äkksurmani.

Maksuamet on kindlasti üks vajalikumaid organisatsioone. Inimesed peavad selle vajalikkuse nägemiseks tihti sügavamale vaatama ja mõtlema, enne kui mõistavad, et see ongi üheks oluliseks päiskiviks riigi toimimises, ilma selleta poleks tegu tervikliku süsteemiga.

Konfiskeeritud esemed

Kohustuslik klassipilt

Pildid tegi Ingrid

Lisas: nutikas140b 02.02.2020 10:11

“Serengeti reeglid” Sõpruse kinos

Esmaspäeval, 20. jaanuaril käisime koos paralleelklassidega vaatamas kinos filmi “Serengeti reeglid”. Tegu oli dokumentaalfilmiga, mis rääkis bioloogidest, kes kõik tegid sama katset erinevates keskkondades. Kõikide katsete mõte oli tõestada seda, et eemaldades ökosĂĽsteemist mõne liigi, mis ei paista pealtnäha suurt rolli mängivat võib terve sĂĽsteem kokku kukkuda. Filmis nägime ilusat ja väga eripalgelist loodust ning imelisi loomaliike ĂĽle kogu maailma. Seanss leidis aset Sõpruse kinos ning mina isiklikult polnud seal kunagi varem käinud. See oli täiesti uudne kogemus, sest seal oli tunduvalt vähem istekohti ning saali seinad olid kordades uhkemad, kui tavalises kinos. Meie klassi arust oli film väga hariv ning loodusvaated ei jätnud kedagi kĂĽlmaks. Usun, et ees ootab veel palju toredaid kultuurielamusi.

Tekst ja pildid: Ingrid ja Saskia

Lisas: nutikas140b 22.01.2020 20:02

Jõulutrall

Teisipäev, jõulupidu

Jõulupeoks pidi iga klass valmistama mingi etteaste ja olles vaieldavalt kas laisad või kavalad, otsustasime minna lihtsat teed ja kasutada ära ingliskeele tundi, kus kunagi ammu õppisime selgeks laulu “All star”. Laul on ikooniline sellepärast, et see on Shreki alguslaul,  seega otsustasime esitust veidi põnevamaks muuta Shreki kostĂĽĂĽmiga. Selle auväärse rolli ohverdasime Pärtlile, kes siis teisipäeva õhtul roheliseks värviti (meil pole raha maski või kostĂĽĂĽmi jaoks). Pärast teiste etteastete vaatamist ja kahoot’i läksime ka meie lavale. Klassi lauluoskused pole just kiita (tõestuseks võib tuua, et muusika õpetaja naeris meie ĂĽle kui me tunnis jõululaule laulsime), aga Shrek koos oma papist peldikuga tegi ikka kõik  palju paremaks. Ă•htu jätkus lõbusate P.Otsa tantsudega.

Potsa tantsud

Teisipäeval pärast jõulupidu kogunesime 409-sse, et lugeda jõulusalme, sĂĽĂĽa ja annetusraha koguda (see aasta otsustasime loosipakkide asemel hoopis Mondole annetada). Saime ka kirja nn päkapikkudelt, kes teatasid meie rõõmuks, et ära jääb inimeseõpetus, astmevahelduse kontrolltöö ja osaliselt ka loodusõpetus. Suureks plussiks oli ka film ise, mille pärast osad tunnid ära jäid. LĂĽhidalt oli siis kirjutatud, et me läheme kinno “Aeronaute vaatama”

Kiri päkapikkudelt

Kolmapäev, kinos käik

Koolipäeva keskel käisime Coca Cola Plazas vaatamas filmi “Aeronaudid”. Meile väga meeldis!

Kinos

Reede, projektipäev

Selle aastakĂĽmne viimane koolipäev ei olnud just tavaline… Tunnid olid asendatud töötubadega ja reede asemel oli kõige selle nimeks projektipäev. Põhimõtteliselt veetsime me paar tundi linnulaulude, lauamängude, sõnapilvede või linnaruumi keelestatistikaga tutvudes. Järgnes lĂĽhike klassijuhatajatund, kus me veidi õiendada saime ja pärast seda lastigi meid juba vaheajale.

Sõnapilved Karuga

Jõulueelne noomimine

Häid jõule kõigile!

Tekst ja pildid: Saskia

 

Lisas: nutikas140b 22.12.2019 20:26

Swedbanki kĂĽlastus

Üsna ootamatult jõudis meie klassini uudis, et meid on kutsutud külla Swedbanki Rävala kontorisse. Nõustusime ühiselt, et see oleks koolist värskendav vaheldus ning peale kuuenda tunni lõppu seadsimegi sammud panka digipanganduse teemalisse tundi. Kohale jõudes suundusime kohe ühte suurde ruumi, kus olid laud ja toolid. Kui igaüks oli endale istekoha leidnud siis tutvustati meile lühidalt programmi. Alguses räägiti meile raha ajaloost ning algsest päritolust ning peale seda näidati meile, kuidas teha vahet vale- ja pärisrahal. Saime katsetada ka mündimasinat ja meile kingiti pastakad ja helkurid. Kõige viimase asjana tutvusime nutiriskidega ja internetipanga kasutamise võimalustega. Meie arust oli see käik väga huvitav, kuid digipanganduse asemel tegelesime pigem raha ajaloo avastamisega. Loodame, et varsti on tulemas mõni uus ja tore õppekäik millest kirjutada.

Raha vesimärkide vaatlemine UV-lambi abil

MĂĽndimasin

Pangatunnis

Grupipilt

Tekst ja pildid: Ingrid

Lisas: nutikas140b 13.12.2019 16:35