Linnade avastamise reisikirjad

Novembri lĂ”pus kĂ€is kogu klass erinevates gruppides Eesti muinas- ja keskaegseid linnu kĂŒlastamas. NĂ€gime, kogesime, uurisime ja ammutasime teadmisi ning oleme nĂŒĂŒd kultuursemad.

Narva

Ernst Pallase, Hermann KÀbi, Karl Erik Lehtma, KrÔÔt Arna, Andre Viitamees, Henri Georg Valentin

11. novembri varahommikul sĂ”itsime rongiga, mis lahkus Tallinnast 6.55, Eesti kĂ”ige idapoolseimasse linna – Narva. RongisĂ”it oli kĂŒll peaaegu 3 tundi, kuid see pikk aeg sai sisustatud kohustusliku kirjanduse lugemisega ja popkultuuri sĂ€ravate tĂ€htede tutvustamisega.Narva rongijaamast viis meie tee Narva Aleksandri suurkiriku juurde. Teel sinna sattusime Madise tĂ€navale ning otseloomulikult oli kohustuslik tĂ€nava nurgal oleva sildi juures pilti teha. Imetlesime historitsistlikus stiilis pĂŒhakoda ja liikusime Narva jĂ”e suunas, kirikust paarisaja meetri kaugusel asuva Rootsi LĂ”vi mĂ€lestusmĂ€rgi juurde. MĂ€lestusmĂ€rgi juures avanes suursugune vaade Hermanni ja Jaanilinna (ИĐČĐ°ĐœĐłĐŸŃ€ĐŸĐŽ) linnusele. Hetkeks liikusime rohkem linna keskme poole, et maha pidada ĂŒks malematĆĄ Paul Keresega. Eemalt paistis Narva-1 piiripunkt. Linnas ringi liikudes nautisime ka erinĂ€olist arhitektuuri.JĂ”epromenaadil nĂ€gime kohalikke kalamehi, puusani vees, kala pĂŒĂŒdmas. KĂ”ndisime lĂ€bi PĂ€ikeseplatsi, kĂ€isime bastionite juures ja vaatlesime Jaanilinna, mis tundus olevat veidi nukramas seisus kui Narva. Samuti meenutasime lugu ĂŒhest Ă”nnetust elevandist ja 1. mai kontserti ĂŒle jĂ”e. 

Hermanni linnuse juurde jĂ”udmine osutus arvatust keerulisemaks. Sinna kohale jĂ”udes tervitasid meid kahjuks ehitusaiad, kui sellegipoolest nĂ€gime ka linnuse Ă€ra.PĂ€rast linnuses kĂ€iku lĂ€ksime raekoja platsile. Huvitav oli vaadata, kuidas ĂŒle 300 aasta vanuse ehitise kĂ”rval olid kohe kortermajad. Raekoja platsi kĂ”rval asuvas (Tartu Ülikooli Narva KolledĆŸis) Muna restoranis peatusime pikemalt, et lĂ”unat sĂŒĂŒa. Maja uksel oli silt “Siin on turvaline”, mis tekitas toredaid emotsioone.

Viimaseks eesmÀrgiks oli minna Kreenholmi. Sisse me ei pÀÀsenud, kuid nii palju kui nÀgime, oli see vaatepilt omaette. Sealt jalutasime rongijaama suunas, tee peale jÀid veel Narva-2 piiripunkt, kunagine Vassili Gerassimovi nimeline kultuurimaja ja paar humoorika nimega asutust.

 Keegi grupiliikmetest polnud lĂ€hiaastatel Narvas kĂ€inud, seega olid kĂ”ik elevil, et piiriÀÀrset linna kĂŒlastada. Linnas veedetud aeg jĂ€ttis meisse head mĂ€lestused ning kasulikud ajalooteadmised.

Narva Aleksandri suurkirik

Narva Aleksandri suurkirik on rajatud 19. sajandil ja on oma nime saanud kunagise Venemaa keisri Aleksander II jĂ€rgi, kes kiriku valmimise ajal hukkus peale terroristi pommitamist. 1879 otsustati Narva Jaani koguduse Ă”petaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva ĂŒmbrusesse rajada uus kirik. Kiriku arhitekt oli Otto Pius Hippius ja 1881 pandi kirikule nurgakivi. Kirik on historitsistlikus stiilis, milles on ĂŒhendatud uusromaani ja uusklassitsistlikke elemente. Kirik sai vigastada Narva pommitamise tĂ”ttu venelaste poolt 1944. aastal. Peale seda seisis kirik pikka aega tĂŒhjalt ja tĂ€itis kaubalao funktsiooni. Alles peale Eesti Vabariigi iseseisvumist renoveeriti kirik tĂ€ielikult.

Rootsi lÔvi

Rootsi lĂ”vi on mĂ€lestusmĂ€rk kingitud Eestile Rootsi poolt aastal 1936. See on graniitalusel seisev lĂ”vi kuju, mille kĂ€pa all on kera ja on loodud mĂ€lestamaks Rootsi mĂ€rkimisvÀÀrset vĂ”itu ĂŒle Venemaa PĂ”hjasĂ”jas (1700-1721), Narva lahingus aastal 1700. Kuju kĂŒlje peal on kunagise Rootsi kuninga Karl XII monogramm ning rooma numbrites aastaarv 1700. Kuju originaal valmis 1704. aastal ja oli Rootsis tegutseva skulptoristi Bernard Fouquet kĂ€tetöö. Koopia, mis algselt Eestisse toodi sulatati teise maailmasĂ”ja kĂ€igus Saksamaal ĂŒles. Hetkel seisev skulptuur on algsest koopiast kolmandiku vĂ”rra vĂ€iksem ning on sinna ĂŒles pandud 2000. aastal Narva lahingu 300. aastapĂ€eva puhul.

Victoria Bastion

Victoria bastion on Narva linnakindlustuse tĂ€iendamise eesmĂ€rgil ehitatud bastion ja kuulub Narva kindluse kompleksi. See ehitati aastatel 1683-1704 Rootsi riigitegelase ja sĂ”javĂ€einseneri Erik Dahlbergi projekti jĂ€rgi ning on oma nime Victoria saanud selle ladinakeelsest tĂ€hendusest “vĂ”it”. Victoria bastion on olnud lĂ€bi ajaloo oluline sĂ”jaline tugipunkt, see on sattunud paljude sĂ”dade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning vĂ”tnud suurte vĂ€ejuhtide kĂ€e all vÀÀrikalt vastu nii vĂ”ite kui ka kaotusi. PĂ”hjasĂ”jas purustati bastion 1704. aastal, kuid see taastati kohe peale sĂ”ja lĂ”ppu. Victoria bastioni esiseina kĂ”rgus on 16 meetrit ja sisemĂŒĂŒri paksus on ĂŒle 3 meetri. Bastionis on ka kahekorruselised kasematid (tugeva kattega pommi- ja mĂŒrsukindel ruum kaitseehitises), mille kĂ”rgus on 2-3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahingu vĂ”imsust, nimelt tĂ€nu nendele oli bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks vĂ”imalik vaenlast tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus on Narva jĂ”e kaldal asuv keskajal ehitatud ĂŒks vanimaid kindluseid Eestis. Kindluse ehitus algas 13. sajandil Taani kuningriigi poolt, kuid selle praegune ilme pĂ€rineb Liivi ordu valitsemise ajast 14.-16. sajandil. Kindluse nimi tuleneb Hermannist, Taani kuninga vasallist, kes ehitas sinna oma elukoha. Oma asukoha tĂ”ttu on Hermanni kindlus olnud lĂ€bi ajaloo oluline sĂ”jaline tugipunkt. Olles oma kohal seisnud juba 700 aastat on kindlust vallutatud ja hĂ€vitatud mitmeid kordi, kuid see on alati taastatud. 

Narva Raekoda

Narva Raekoda on 17. sajandi alguses ehitatud ĂŒks Eesti esimesi barokkehitisi ja selle loomisele pani alguse Rootsi kuningas Karl XI. TĂ€ielikult valmis see aastal 1687 ja selle ehitus kestis ligikaudu kakskĂŒmmend aastat. See lĂ€bi aegade olnud linnakeskus, kus on toimunud tĂ€htsaid kohtumisi ja sĂŒndmuseid. Narva raekoda on pĂŒsti pĂŒsinud sadu aastaid ja elanud ĂŒle mitmeid sĂ”du, kuid hoone sai eriti tugevalt kannatada just Teises maailmasĂ”jas, kui hĂ€vis torn, katus, vahelaed ning tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Hoone restaureeriti aastatel 1960–1963, arhitekti Henno Potti ja inseneri H. Uuetalu juhtimisel. TĂ€napĂ€eval on ehitis kolmekorruseline ning kelpkatus ja torn on taastatud. Viimased paarkĂŒmmend aastat on ehitis siiski kasutusel olnud vĂ€he ja suuresti tĂŒhi. Hoone sees asuvad kohtusaalid, arhiiv, magistraadi koosolekusaal ja muud.

 

PĂ€rnu

Victoria Raukas, Chrisette Bramanis, Margaret Filippov, KrÔÔt Kudeviita, Priscilla Erelt

PĂ€rnu Seegi maja

PĂ€rnu Seegi maja on ehitatud 17. sajandil ja on vĂ€idetavalt vanim hoone PĂ€rnus. Maja ehitati 1658. aastal PĂ€rnu PĂŒhavaimu kiriku vana seegu alustaladele linna vigaste ja haigete varjupaigaks. 1816. aastal mĂŒĂŒs PĂ€rnu raad seegimaja samas kvartalis asuvale kaubamajale, mis kasutas maja kĂ”rvalhoonena.

1980. aastatel toimus hoones suur tulekahju, mis jĂ€ttis alles ainult kivimĂŒĂŒrid. Hoone renoveerimine toimus aastail 1998-2000, mil taastati maja algne vĂ€lisilme Leevi Soku ja Rein Raie projekti jĂ€rgi. Hoone rekonsutrueerimise kĂ€igus leidsid arheoloogid mitmeid erinevaid huvitavaid leide 14.-15. sajandist, mis viitavad kivikĂ”rtsi jĂ€lgedele. (reini keraamika – importveinid, keedunĂ”udest tulnud potikillud, noateritusluisk, tulekivi, liivi sĂ”dalase kukru mĂŒndid). Hoone kiviseinte asetuse ja nende strateegiliste seoste jĂ€rgi oletavad arheoloogid, et 17. sajandi keskel hospidal-seegi rajamisel kasutati Ă€ra varasema keskaegse ehitise kivimĂŒĂŒre, mis oli ehitatud 13. sajandil, kuid tĂ€pset vanust ei Ă”nnestunud arheoloogidel siiski tuvastada. Ehitis on baroki stiilis. Maja aadress on Hospidali tĂ€nav 1 ja tĂ€napĂ€eval tegutseb seal hotell ning restoran. 

St. Peterburg Hotell (2023) Seegi maja ajalugu. Loetud: https://www.stpeterburg.ee/seegi-maja-restoran/ajalugu/ 01.12.2023

Punane torn

Punane Torn, rajatud 15. sajandi alguses, kujutab endast silmapaistvat ajaloolist mĂ€lestusmĂ€rki PĂ€rnu vanalinnas. AlgupĂ€raselt ehitati torn linna kaitsmiseks ja see kuulus linna kindlustussĂŒsteemi. Torni ajalugu on pikk ning see on nĂ€inud lĂ€bi mitmeid ĂŒmberkujundusi ja restaureerimisi.

Punane torn on ĂŒhtlasi ka vanim sĂ€ilinud hoone PĂ€rnus, milles asuva muuseumifiliaali eesmĂ€rk on tutvustada PĂ€rnu paikkonna ajalugu, eelkĂ”ige aga keskaegset Uus-PĂ€rnu linna, millest tĂ€nasesse linnapilti ongi jÀÀnud vaid torn ise. Torni interjöör kajastab mineviku hĂ”ngu, tuues esile erinevad perioodid, mida see ajalooline ehitis on lĂ€bi elanud. KĂŒlastajatel on vĂ”imalus sukelduda keskaegsesse atmosfÀÀri ning avastada torni rolli linna kaitse ja kaubanduse toetamisel.

(PĂ€rnu muuseumi koduleht 2023)

PĂ€rnu muuseum

PĂ€rnu muuseumi vĂ€ljapanek ulatub lĂ€bi 11 000 aasta, kiviajast kaasaega, ning annab ĂŒlevaate kogu paikkonna ja Eesti ajaloost.  NĂ€ituse hitid on 14. sajandist pĂ€rineva hansakoge fragment, keskaegse Uus-PĂ€rnu linnavĂ€rava- ja linnamĂŒĂŒri varemed ning kunagise linna peakiriku ehk Nikolai kiriku tornikukk. Vinge oli nĂ€ha ka kiviaja Madonnat, mis on rohkem kui 8000 aastat vana ning esimene teadaolev inimesekujutis Skandinaavias ja Baltikumis.

Ajutise nĂ€itusena oli King and Guards, mis rÀÀkis ajaloolistest relvadest ning turvistest. Kollektsioon pĂ€rineb Peter Mustoneni kogust ning selle nĂ€ituse staariks on Jaapani Myochini perekonna valmistatud soomusrĂŒĂŒ.

(PĂ€rnu muuseumi koduleht 2023)

PĂ€rnu Nikolai kirik

Nikolai tĂ€navale, mida on tuntud ka Vilmsi ja VĂ”idu tĂ€navana, andis nime samanimeline PĂ€rnu kirik, mis asus peakirikule kohaselt turuplatsi ÀÀres. Kirik oli pĂŒhendatud meremeeste kaitsjale pĂŒhale Nikolausele. See omakorda nĂ€itab, et PĂ€rnu oli kiriku ehitamise ajal juba suur ja tĂ€htis kaubalinn. Esimest korda on kirikut mainitud aastal 1480. JĂ€rgmisel sajandil ehitati kirik kĂ”rgemaks, mis sĂŒmboliseeris PĂ€rnu silmapaistvat jĂ”ukust ja iseteadvust. (PĂ€rnu postimees 2003)

Kirik hĂ€vis 1944. aastal Teise maailmasĂ”ja pommitamise ajal. Varemed seisid 1954. aastani, mil need lammutati Pikk tĂ€nava ehituse kĂ€igus. TĂ€naseni on sĂ€ilinud vaid kirikuaias kasvanud sajanditevanused tammed. Kirikule on pĂŒhendatud mĂ€lestuskivi, mis avati 1989. aastal. MĂ€lestustahvlile on nikerdatud fraas: ,,MĂ€lestuseks. Armastuses kodulinnale. PĂ€rnu Sakslased. 1989” (Puhka Eestis 2013)

Tallinna vÀrav

17. sajandi keskel kavandasid Rootsi vĂ”imud moderniseerida PĂ€rnu linna kindlustused bastionaalsĂŒsteemis. Nimelt hakkasid 1670. aastatel Rootsi vĂ”imud PĂ€rnu ĂŒmber rajama kindlustusvĂ€ravat: Riia vĂ€rav, Tallinna vĂ€rav ja Vee vĂ€rav. Ehitustööd lĂ”ppesid 1669. aastal. VĂ€ravad projekteeris Rootsi insener Paul von Essen, kes oli Rootsi sĂ”javĂ€ae kindralkortermeistri ja hilisema Liivimaa kindralkuberneri Erik Dahlbergi kaastööline. Algselt nimetati vĂ€ravat Kuninga ehk Carl Gustafi vĂ€ravaks, selline nimetus sĂ€ilis 1710. aastani. 

VÀravahoone on ehitatud maakividest ja tellistest, fassaadide vÀlisvooder aga Riia dolomiidist, vÀravatunnelit katab keskelt 5 m lai ja peaaegu 7 m kÔrge silindervÔlv. VÀravatunnel on mÔlemast otsast sulevat tugevate tiibustega, sarnaseid bastione ja  vÀravaid rajati ka Narva ja Riiga. 

Peale suuri ehitustöid sai uueks linnakeskuseks ruudukujuline Uus Turg, ida-lÀÀnesuunalisteks peatĂ€navateks RĂŒĂŒtli ja Kuninga tĂ€navad, mis ĂŒhendasid vĂ€ravad bastionaalsĂŒsteemis. Ümber linna asetsevad bastionid kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars jne. Tallinna vĂ€rav asus Mercuriuse ja Luna bastioni vahelises kurtiinis, vĂ€rava ees oli ka ÕhtutĂ€he raveliin.

19. sajandi 60. aastatel PĂ€rnu vallikraav ja PĂ€rnu linna ĂŒmbritsenud bastionid, vaadeldavana sĂ€ilitati vaid Tallinna vĂ€rav ja selle lĂ€hedused asetsevad vallid ja vallikraav. TĂ€napĂ€eval tunneme seda piirkonda PĂ€rnu VallikÀÀruna.

 

Tartu / Dorpat

Ingrid Hints, Mia Marleen Rahe, Saskia PĂ”ldmaa,Paul Aleksander KĂŒlv, Uku Kurim, Kaspar Annus ja Rasmus Rosenblad

Tartu tekkis kohas, kus pĂ”hja-lĂ”una suunas minevad teed ĂŒletasid olulist veeteed EmajĂ”ge.  JĂ”ge ĂŒletas PĂ”hja-Eestist Pihkvasse suunduv kaubatee ning ToomemĂ€gi oli sobiv koht kaitseehitise rajamiseks. Umbes 700. aasta paiku rajati muinaslinnus ja selle kĂ”rvale asula. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark vallutas linnuse ja rajas sinna uue Jurjevi linna. Venelastest vabaneti 1061. aastal sĂ”jakĂ€igu tulemusena. Tartu linnuse vallutamine ristisĂ”dijate poolt 1224. aastal tĂ€hendas muistse vabadusvĂ”itluse lĂ”ppu Mandri-Eestis. HĂ€vitatud linnuse asemel pĂŒstitati kivist piiskopilinnus, mida on esmamainitud 1234. aastal. Tartust sai Tartu piiskopkonna keskus. Tartu sai Hamburgi Ă”igusel rajaneva Riia linnaĂ”iguse. Tartu raadi on mainitud esmakordselt 1262. aastal. Tartu all-linna ja jĂ”e vahele rajati linnamĂŒĂŒr koos tornidega ja ĂŒmber ToomemĂ€e vallikraav, mis oli ĂŒhenduses EmajĂ”ega. Suuremad ehitustööd lĂ”ppesid 14. sajandi alguseks. 13. sajandi lĂ”pul sai Tartust Hansa Liidu liige. Kui Tallinn oli oluline kauplemiseks Novgorodiga, siis Tartu kaudu liikusid kaubad Pihkva suunas. SeetĂ”ttu oli Tartul vĂ€ga suur roll kaubavahetuses Venemaaga. Tartus elas keskaja lĂ”pul kuni 6000 inimest. 1558. aastal algas Liivi sĂ”da ja Tartu  piiskopkond langes venelaste kĂ€tte. 1571. aastal tegi Poola katse Tartut venelaste kĂ€est vallutada, aga see tĂ”rjuti tagasi. 15. jaanuaril 1582. aastal sĂ”lmiti Jam Zapolski rahuleping Poola ja Venemaa vahel. Venemaa andis enda Liivimaa alad sealhulgas ka Tartu Poola kĂ€tte ja algas Poola aeg. Liivi sĂ”da oli lĂ”ppenud ning sellega oli lĂ”ppenud ka Eesti keskaeg. Keskaegsed Tartu linnakindlustused hĂ€vitati 1708. aastal PĂ”hjasĂ”ja kĂ€igus, Moskva tsaar Peeter I kĂ€sul. HĂ€vitati ka kirikuid ja linn pandi pĂ”lema, sellest kĂ”igest jutustab KĂ€su Hansu nutulaul.

Tartu Jaani kirik

1323. aasta 19. detsembril mainitatakse kirikut esmakordselt. Paavst Johannes XXII mÀÀrab oma kirjas Jaani kiriku preestriks Berardus Suerwerdina. Kirikuhoonet on ehitatud pika aja jooksul, seda samal ajal kasutades. LĂŒbecki kaupmeestel oli kirikus neile kuuluvad kabelid, vĂ”imalik, et just nende Novgorodiga kauplemise tuludest finantseeriti kiriku ehitust. JĂ€rgnevatel sajanditel mainitakse Jaani kirikut mitmel korral pĂ€randiasjades, kuid vĂ€ga sageli kirik tollest ajast pĂ€rit ĂŒrikutes ei figureeri. Keskajal oli Tartus kokku 12 kirikut, kusjuures Jaani kirik on vĂ€iksem ja vĂ€hemolulisem kui piiskoplik Toomkirik vĂ”i Maarja kirik. Jaani kiriku tĂ€htsus kasvab 16. saj toimunud reformatsiooniga. 1525. aasta talvel vandaliseerivad Jaani kirikut pidlirĂŒĂŒstajad. PĂ€rast Liivi sĂ”da jÀÀb Tartusse alles vaid kaks tegutsevat luterlikku kirikut: Maarja kirik, mis oli saksa peakirik, ja Jaani kirik, kus jutlused toimusid enamasti eesti, aga ka saksa keeles. 1584. Aastal antakse Maarja kirik ĂŒle jesuiitidele ja Jaani kirik jÀÀb Poola aja lĂ”puni ainukeseks luterlikuks kirikuks linnas.

Tartu toomkirik

13. sajandil rajatud toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi katedraal. See asub Tartus ToomemĂ€el. ToomemĂ€e teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. Kirik pĂŒhitseti Paulusele ja Peetrusele. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Reformatsiooni ajal kannatas toomkirik 10. jaanuaril 1525 pildirĂŒĂŒste all, kui linnakodanikud tungisid kirikusse ja purustasid pĂŒhakute kujusid. Peale reformatsiooni jĂ€i kirik tĂŒhjaks ja hakkas lagunema. Liivi sĂ”ja ajal laastasid seda ka venelased. Poola ajal plaaniti kirik renoveerida, kuid Poola-Rootsi sĂ”da katkestas selle.

Tartu raekoda

Tart raekoda pole kĂŒll sĂ€ilinud oma keskaegses vormis, sest selle hĂ€vitas 1775.aastal tulekahju. Praeguse raekoja projekteeris linnavalitsuse uue hoone toonane linna ehitusmeister, Rostockist pĂ€rit Johann Heinrich BartholomĂ€us Walter. Uue raekoja ehitus kestis 1782–1789. Hoonele on iseloomulik kelpkatus ning hariton. VĂ€limuselt sarnaneb hoone enim Narva raekojaga, sest mĂ”lemad on ehitatud Madalmaade barokse linnapalee traditsioonis. Peafassaad on rokokoostiilis, ent interjöör on varaklassitsistlik.

Video Tartust: https://www.instagram.com/reel/C0G96yoN6X0/?utm_source=ig_web_copy_link&igshid=MzRlODBiNWFlZA== 

https://www.instagram.com/reel/C0XOQSntG-B/?igshid=MzRlODBiNWFlZA==

Allikad:

https://muuseum.ut.ee/et

https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnam%C3%BC%C3%BCr

https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnamĂŒĂŒr?fbclid=IwAR3Y187y5-4uKwF6kZ99xe13r4ukXAjuVny7TLjCZRLn6_pz3PZ-7fGuZr8

 

Viljandi

Lenna-Lee Raspel, Rain Alar Laurimaa, Kaur Kaljola, Frank Richard Armin Kolk, Sigrid Anton, Emil Henri Rooste

Leidsime ennast peale 40 minutit edasilĂŒkkunud rongisĂ”itu vanast Fellinist. 25. novembriks oli Eesti kuuendaks suurim linnakene juba paksu lumekihi alla mattunud. Juba LĂ€ti Henrik rÀÀkis, et Fellin oli olnud oma aja kohta kĂŒllaltki tugev. Linn, mis on tĂ€napĂ€eval tuntud oma pĂ€rimusmuusika festivalide tĂ”ttu sai linnaĂ”iguse arvatavasti kusagil 13. sajandi keskpaiku. Linn purustati korduvalt Liivi sĂ”jas (1558-1583) ja Poola-Rootsi sĂ”dades (1600-1623), mille kĂ€igus kadusid ka linnaĂ”igused. Fellinit mainiti esmakordselt muistse vabadusvĂ”itluse raames aastal 1211, kui linna vallutamisega ei saadud hakkama ja pĂ€rast nĂ€dalapikkust piiramist, siis lasti linnusesse sisse ainult preestrid, kes viisid lĂ€bi ristimise. Linna kiiret arengut keskajal soodustas ordupoolne kindel kaitse linnuse nĂ€ol ning soodne majandusgeograafiline asend kaubateede suhtes. Viljandit lĂ€bis tollal kaubatee Eesti pĂ”hjarannikult LĂ€ti aladele (Riiga) ning PĂ€rnust Tartusse talvetee. Keskajal elas viljandis arvatavasti umbes 1500 inimest, mis on tĂ€napĂ€evaks suurenenud umbes 18000-le. Oluline on ka, et Viljandi oli osa Hansa Liidust, mistĂ”ttu linnakese tĂ”usud ja mÔÔnad on tihedalt seotud Hansa Liidu kĂ€ekĂ€iguga. 

Ordulinnus

Ajalugu

Viljandis asus enne 1224. aastat muinaslinnus, mis rajati viikingiajal. Linnust piirati muistse vabadusvĂ”itluse ajal korduvalt ning 1223. aastal see langes ristisĂ”dijate kĂ€tte. Aasta hiljem hakati ehitama Viljandi kivilinnust, mida ehitati vaheaegadega ligi 200 aastat, kuid tĂ€iendati ja laiendati korduvalt kuni 16. sajandi teise pooleni. Esimeseks ehitiseks sai ilmselt kas tornlinnus vĂ”i kindluskirik ning juba 1225. aastal kĂŒlastas Viljandi ordulinnust paavsti legaat Modena Wilhelm. Konvendihoonet hakati ehitama 13. ja 14. sajandi vahetusel. Siin oli ka ametis komtuur ehk kĂ”rgeima haldus-, kohtu- ja sĂ”jalise vĂ”imuga ametnik ĂŒhes komtuurkonnas. 

Vana-Liivimaa vĂ”imsaima linnusena oli Viljandi ordulinnusel Liivi ordule suure tĂ€htsusega. Siin korraldati mitmeid kordi Liivimaa linnade pĂ€evi ning 1471. aastal sai Liivi ordumeistri Johann Wolthus von Herse eestvedamisel Viljandist isegi lĂŒhikest aega ordu pealinn. 1481. aastal ĂŒritasid venelased linnust vallutada ning kuigi Viljandi linn pĂ”letati maha, ei suutnud nad linnust vallutada. Linnus vallutati alles 1560. aastal Liivi sĂ”jas seda kaitsnud palgasĂ”durite reeturlikkuse tĂ”ttu. Jam Zapolski vaherahu jĂ€rgselt lĂ€ks Viljandi linnus Poolale ning nende eestvedamisel korraldati parandustöid. Linnus lĂ€ks Poola-Rootsi sĂ”jas korduvalt kĂ€est kĂ€tte ning oli 1611. aastaks purustatud. Edaspidi seda kaitse eesmĂ€rgiks ei taastatud, kuid lĂ”plikult kadus selle sĂ”jaline tĂ€htsus alles pĂ”hjasĂ”jas. Hiljem kasutati selle kive ehitusmaterjalina.

VĂ€limus

Viljandi ordulinnus koosnes kolmest eeslinnusest ja konvendihoonest. Kolmandas ehk kĂ”ige vĂ€limises eeslinnuses olid tall ja teenrite ruumid. Teises oli ka teenrite ruume, aga seal olid ka aidad ja söögiruumid. Esimeses eeslinnuses olid vaimulike ruumid, administratiivhoone, kĂŒlaliste ruumid, “Villu kelder” (klassijuhataja Villu Raja tĂ”enĂ€oliselt lĂ€ks ajast tagasi, et nimi tuleks selline), kaev ja dansker (seina sees olev kĂ€imla). Konvendihoones paiknes kabel, kapiitlisaal, refektoorium (ĂŒhine söögisaal), majandustiib, dormitoorium ja komtuuri (kĂ”rgema ordu ametniku) eluruumid.

Esimene eeslinnus ĂŒmbritses konvendihoonet ristkĂŒlikukujulise seinaga, aga teine ja kolmas olid huvitavama kujuga, sest need kaitsesid kohti, mida kĂŒnkast tekitatud looduslik piir ei suutnud kaitsta. Eeslinnused olid eraldatud seinte ja vĂ€ravatega, peamised linnusevĂ€ravad olid kolmanda eeslinnusega ĂŒhendatud (ĂŒks vĂ€ljaspoole linnust, teine teise eeslinnusesse).

Viljandi rippsild

Ordulinnuse varemeid avastades vĂ”ib kohata Viljandi rippsilda, tuntud ka Viljandi linnusepargi rippsilla nime all, mis vĂ”imaldab Varemete kĂŒlastamisel ĂŒletada sealset vallikraavi. Sild ei ole siiski pĂ€rit ordulinnuse ehitamise ajast, vaid on ehitatud linnuseparki 1931. aastal, aasta pĂ€rast silla metallosade ja kandetrosside Viljandi linnale kinkimist. Eelnevalt paiknes sild Tarvastu ordulinnuses, kuhu see oli ehitatud 1879. aastal. Praegune kuju anti sillale 1995. aastal rekonstrueerimisega. Silla pikkuseks on tervenisti 50 meetrit ja sissekĂ€igud on malmist tehtud. PĂ€rast praktilist testi saab kinnitada, et sild on vastupidav ja kĂ”ikumine on vĂ€hemĂ€rgatav.

Jaani kirik

Viljandi Jaani kiriku rajas frantsisklaste ordu 15. sajandi. Kirik ehitati kloostrikirikuna vĂ€ikese kiriku vĂ”i kabeli asemele. Frantsisklaste ordu lihtsate ja kasinate ideaalide tĂ”ttu on kirik rajatud tagasihoidlikuna, selle pole vĂ”lve ega kaunistusi. Kiriku pĂ”hjamĂŒĂŒriga oli kokku ehitatud klooster. Kloostri tegevuse lĂ”petas Viljandi komtuur Wilhelm von FĂŒrstenberg reformatsiooni kĂ€igus usku vahetades. PĂ€rast Liivi sĂ”da langes kirik Venemaa vĂ”imu alla. Jam Zapolski vaherahu jĂ€rel lĂ€ks Viljandi katoliiklastest poolakate kĂ€tte. Viljandi sattus 17. sajandi alguses Poola-Rootside keerisesse ning kirik sai kahjustada. PĂ€rast rootslaste vĂ”itu alustati kiriku taastamist, kirik pĂŒhitseti evangelist Johannesele. Kirik sai taas kannatada PĂ”hjasĂ”jas. Kui Eesti Vene riigi koosseisu lĂ€ks, algas kiriku taastamine. 1980. aastatel rekonstrueeriti lagunev kirikuhoone kontserdisaaliks. Esimene jumalateenistus pĂ€rast 40-aastast vaheaega peeti 1991 jĂ”ululaupĂ€eval. Kiriku tornis heliseb 25 kellast koosnev pronksist kellamĂ€ng, mis on suurim Eestis.

Viljandi muuseum

PĂ€rast lossimĂ€gedel uitamist suundusime Viljandi muuseumisse. Muuseum sai alguse 1878-79 aastatel toimunud vĂ€ljakaevamistega Viljandi lossimĂ€gedes. Uurimise korraldajad rajasid 1881. aastal Viljandi Kirjandusliku Seltsi, mis kujunes muuseumi hoidjaks. Praegusesse asukohta e vanasse apteegihoonesse koliti 1942. aastal. Muuseumisse sisenedes koorisime vammused seljast ning saime uudistada Viljandimaa ajalugu muinasajast kuni NĂ”ukogude okupatsiooni lĂ”puni. Esimesel korrusel saime oma silmaga vaadata meile tuttavat kamm- ja nöörkeraamikat, kivikirveid ning pronksiaegseid sĂ”rmuseid ja sĂ”lgi. Iga nurga peal saime testida oma teadmisi Eesti ajaloost erinevaid esemeid Ă€ra tundes. Uudistasime ka Viljandi ordulinnuse maketti ning muinasaegset rehielamut. Teisel korrusel tutvusime aga lĂ€himineviku – NĂ”ukogude okupatsiooniga. NĂ€gime erinevaid nĂ”ukogudeaegseid esemeid ja propagandat ning leidsime ka tuttavaid esemeid enda ja vanavanemate kodudest. 

Peale vaatamisvÀÀrsuste imetlemist ja muuseumikĂŒlastust, kĂ€isime söömas ja asusime peale sisukat pĂ€eva koduteele. TagasisĂ”it Viljandist kulges mĂ€rksa meeldivamalt kui sĂ”it Viljandisse, seekord rong poole reisi pealt seisma ei jÀÀnud. Tallinnasse jĂ”udes oli juba pĂ€ike loojunud ja kĂ”ik lĂ€ksid oma teed.

 

Rakvere

Meie grupis olid Taavi Tomann, Karlis Suvi, Sander Metsa, Jarl Justus Hellat, PĂ€rtel Kukk ja Gert Martin Savitsch, kes kĂŒll kahjuks reisipĂ€eva eel jĂ€i haiguse tĂ”ttu koju, kuid aitas teksti koostamisega.

Keskaegsete linnade kĂŒlastamise raames kĂ€is meie grupp 2. detsembri pĂ€rastlĂ”unal Rakvere linna avastamas. 

Rakvere Linnus

Rakvere VallimĂ€el asuv Rakvere linnus rajati sinna Taanlaste poolt 13. sajandi lĂ”pul. Algselt seisis VallimĂ€el ringmĂŒĂŒrlinnus. Peale 1347. aastat lĂ€ks kindlus Liivi ordu valdusesse. Kolme aastasaja vĂ€ltel tehti ulatuslikke ĂŒmberehitusi, mille kĂ€igus kerkis konvendihoone. TĂ€napĂ€evase vĂ€ljanĂ€gemise saavutas linnus 16. sajandi esimesel poolel. 1581. aastal lĂ€ks linnus Liivi sĂ”ja kĂ€igus Rootsi kĂ€tte. Poola-Rootsi sĂ”ja kĂ€igus lasid poolakad taganedes linnuse osaliselt Ă”hku. 1635. aastal otsustas Rootsi kuninganna Kristiina Rakvere linnuse kindluste nimekirjast eemaldada. 

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus

https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu

Eesti Politseimuuseum

Tallinna tÀnav 3 aadressil asuvat hoonet ehitati aastatel 1786-1787. Algselt ehitati maja Virumaa keisrikohtu tarbeks. Esimesel korrusel asus rentei ja ka vangla, teisel korrusel paiknesid kohturuumid. Hiljem on seal asunud ka sÔjavÀekasarm ja laatsaret, monopolipood, raamatukogu jm.  Politseimuuseumiks muutus hoone 2013. aastal.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Politseimuuseum

Rakvere Kolmainu kirik

Kirik valmis 1430. aasta paiku. Liivi sÔja kÀigus Vene vÀed lammutavad kiriku, et saada sealt materjali linnuse kindlustamiseks. Kirik jÀi peale vene vÀgede lahkumist varemetesse. Kirik taastati 1691. aastal. PÔhjasÔja kÀigus sai kirik uusi kahjustusi, kuid taastati 1730. aastaks. Oma praeguse vÀljanÀgemise saavutas kirik 1852. aastal kui valmis praegune tornikiiver.

https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_Kolmainu_kirik

MÔisapark

Rakvere mÔisapark ja mÔis asuvad TeatrimÀel, kus 16. sajandil asus mungaklooster. MÔisaajast on sÀilinud vaid ait. 1940. aastal sai valmis mÔisa hÀrrastemaja juurde ehitatud teater ning avati Rakvere teater. TÀnapÀeval tegutseb mÔisahoones Rahvamaja. 

https://www.puhkaeestis.ee/et/rakvere-mois-ja-moisapark

Tarvas

7,1 m pikk ja 5 m kĂ”rge Tarvas asub Rakvere linnuse lĂ€hedal VallimĂ€el. See 7000 kg kaaluv skulptuur avati 15. juunil 2002. aastal. Samal aastal tĂ€histas ka rakvere 700 aasta möödumist LĂŒbecki linnaĂ”iguse saamisest. Teose autoriks on Tauno Kangro. Tarvas on kujunenud Rakvere linna sĂŒmboliks ning kĂ€ib kĂ€sikĂ€es linna loosungiga “VĂ€ge tĂ€is.”

https://www.puhkaeestis.ee/et/skulptuur-tarvas

https://et.wikipedia.org/wiki/Tarvas_(skulptuur)

Kreutzwaldi MÀlestusmÀrk

Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” koostaja F.R Kreutzwaldi mĂ€lestusmĂ€rk avati 1937. aastal kui oli möödunud 55 aastat Eesti kirjanduse suurkuju surmast ja 75 aastat rahvuseepose ilmumisest. MĂ€lestusmĂ€rgi autoriks on Aleksander Eller.

https://www.puhkaeestis.ee/et/friedrich-reinhold-kreutzwaldi-monument-rakveres

https://rakvere.ee/friedrich-reinhold-kreutzwaldi-monument

Pihlaka Kohvik

1992. aastal Seminari tĂ€navale rajatud Pihlaka oma kohvik oma kohvik on saanud tuttavaks einestuspaigaks nii Rakvere elanikele kui ka kĂŒlalistele. Rakveres alustanud ettevĂ”te on nĂŒĂŒdseks laienenud ka Tallinnasse ja Tartusse.

https://www.pihlaka.ee/pihlakast/pihklaka-lugu/#1465559765019-bfdf8ae9-c6ec

Maarahva pood

Meie Rakvere avastusretk lĂ”ppes pĂ”ikega Maarahva poodi. Kodumaise toodangu austajatena pidime selle paiga kindlasti ĂŒle kaema. Maarahva poode leiab ĂŒle Eesti ning meie soovitame kĂ”igil eelistada just kodumaiseid seemneid.

KÔik nautisid nii Rakvere linna avastamist kui ka talverÔÔme. 

 

Paide

Kent Clark Valge, Alari AltjÔe

Nelja kuninga mÀlestuskivi

Neli kuningat olid 1343. aasta JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu ajal Harjumaa mĂ€ssuliste juhid. JĂ€rva foogt Luter Steckele kutsus Paidesse Tallinna piiskopi Olavi, ordumeister Burchard von Dreilebeni koos teiste ordukĂ€sknikega ja eestlaste neli kuningat. 4. mail Paides toimunud lĂ€birÀÀkimiste tulemusena ei lubatud kuningatel kindlusest lahkuda. Neli kuningat pĂ”hjustasid relvastatud kokkupĂ”rke ning surid koos oma sĂ”jasulastega. 1923. aastal pĂŒstitati Paidesse mĂ€lestuskivi seal hukkunud nelja kuninga ja kolme sĂ”jasulase auks.

Paide ordulinnus

Paide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus JĂ€rvamaal Paides.

Paide VallimĂ€ele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas vĂ”is varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tĂ”ttu oluline sĂ”jaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lĂ”pul. Linn ja linnus said rĂ€ngalt kannatada Rootsi-Poola sĂ”jas, misjĂ€rel jĂ€i linnus varemetesse. VallimĂ€gi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lĂ”pul. 1862. aastast 1993. aasta kevadeni asus VallimĂ€el Ă”igeusu kirik (tegutses aastani 1965). Taganevad NĂ”ukogude Liidu vĂ€ed lasid Vallitorni aga 1941. aastal Ă”hku. TĂ€napĂ€eval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein. Paide ordulinnuse ja kindluse varemed asuvad Paide linnas – Tallinna tĂ€nava, Veski tĂ€nava, Parkali tĂ€nava ja Valli tĂ€nava vahelisel alal.

Paide puha risti kirik

Paide PĂŒha Risti kirik on kihelkonnakirik JĂ€rvamaal Paides.

PĂŒha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasid venelased Paide piiramisel kiriku Ă”hku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette vĂ€ike puukirik, mis pĂ”letati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku mĂŒĂŒridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati vĂ€lja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sĂ”nul tulid mulla alt vĂ€lja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. 1771. aastal paigaldati kirikueestseisja Berend Reinhold von Stackelbergi ja kirikuĂ”petaja David Gottlieb Glanströmi korraldatud jumalateenistusel uue kiriku nurgakivi. Vahepeal tekkinud rahaprobleemide tĂ”ttu valmis kirik alles 1786. aastal. Kiriku Ă”nnistas sisse JĂ€rva praost ja Peetri kirikuĂ”petaja Johann Friedrich Rinne. Kiriku ja torni mĂŒĂŒrid ehitati paekivist, kuid vĂ”lvimata lagi ja torni ĂŒlaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lÀÀne-, vaid lĂ”unakĂŒljele. Seda seetĂ”ttu, et siduda linna turuvĂ€ljak ja kirikuhoone ĂŒhtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 Paide kirik pĂ”les. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I. 18. sajandi lĂ”pul rajati kiriku juurde Paide kirikuaed. 1895–1898 ehitati kiriku ĂŒmber raudaed ja 1901. aastal telliti kirikule kaheksa Riias valmistatud vitraaĆŸakent. Aastatel 1909–1910 ehitati kirik ulatuslikult ĂŒmber.

KeskvÀljak

Paide keskvÀljak on omapÀrasemaid linnavÀljakuid Eestis. 

VÀlistelt mÔÔtmetelt suur, kujult trapetsilaadne, asub linna plaanistruktuuris tsentraalselt ja omab linnakujunduses juhtivat kohta. Linna ja vÀljaku muudavad ilmekaks 18.-19. sajandil kohalike arhitektide poolt loodud puithooned. KeskvÀljaku ajaloolise hoonestuse juurest torkab silma KeskvÀljak 15 asuv 20. sajandi keskel ehitatud kaubanduskeskus, mis sobitub raskelt 19. saj  vanalinna hoonestusega. Mis oli varem kaubanduskeskuse asemel? KeskvÀljak 15 krundil oli kaks suurt puidust Àrihoonet. Neist Tallinna tÀnava poolne hoone kandis numbrit Turuplats 11 ja PÀrnu tÀnava poolne Turuplats 10. Ajaloolised andmed kaubamaja kohal asuva krundi kohta ulatuvad 17. sajandisse. 18. saj oli krunt jagatud kaheks. PÀrnu tÀnava poole jÀÀnud Turuplats 10 on aegade jooksul kuulunud linnas tegutsenud kaupmeeste perekondadele.  1875. aastast tegutses hoones E. Koiki raua-ja koloniaalkauplus. Aastast 1925.a G. Pasteli lihakauplus.

Paide Jumalaema Uinumise kirik

Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli Ôigeusu kirik Paides JÀrva maakonnas Paide VallimÀel.

Vajadus Ă”igeusu koguduse jĂ€rele JĂ€rvamaal tekkis juba enne 1861. aastat, kui Paides elas arvukalt Ă”igeusklikke. Jumalateenistusi hakkas pidama Tallinna garnisoni kiriku teine preester Theodor Grigorjev kolm-neli korda aastas ĂŒĂŒritud eramajas. Usklike arvu pideva kasvamisega suurenes ka vajadus alalise pĂŒhakoja ja preestri jĂ€rele. Preester Grigorjevi ettevĂ”tmisel pĂŒhitseti 5. aprillil 1861. aastal renditud eramajas Paide Ă”igeusu “ajutise kiriku” nime kandev ĂŒhe altariga pĂŒhakoda. Uues hoones alustati korrapĂ€raste jumalateenistustega ja alalise preestriga, kelleks mÀÀrati Tallinnast Paidesse elama asunud Theodor Grigorjev. Uue ja suurema hoone ehitamiseks palus preester Grigorjev abi kaupmees Russanovilt, kes kiriku ehitamist 27 602 hĂ”berubla ja 20 kopikaga toetas. PĂŒstitatava kiriku asukohaks valiti Paide VallimĂ€e edelabastion. 1863. aasta 8. septembril pĂŒhitsesid uue kirikuhoone Novgorodi ja Peterburi metropoliit Issidor ja mitmed vaimulikud ĂŒle Eesti. Uus Paide Jumalaema Uinumise kiriku kirikuhoone  oli Eestis pikka aega ainulaadne ja teistest 19. sajandi teisel poolel ehitatud Ă”igeusu kirikutest erinev BĂŒtsantsi stiilis puitehitis.

Kirik pÔles 1993. aasta 29. aprillil, misjÀrel hoone lammutati kuni vundamendini.

 

Haapsalu

Karl-Martin Lokk, Karl Kalkun, Triin Kuusk, Gustav Paul Tamkivi, PĂ€rtel Kasesalu, Kristjan Arusalu

Kui leedukad Vana-PĂ€rnu maha pĂ”letasid, otsustas Saare-LÀÀne piiskop Hermann I rajada uue keskuse LÀÀne-Eestisse, kus see oleks rĂŒndajate eest paremini kaitstud. 1279. aastal sai vĂ€rske asula juba Riia linnaĂ”iguse. Ajalooline nimi on linnal Hapsal, mis on tuletatud kas eestikeelsest nimetusest Haavasalu vĂ”i 12. sajandi lĂ”pul tegutsenud Luni peapiiskopi Absaloni nimest. SĂ”dade ajal on Haapsalu kĂ€inud LÀÀnemerel vĂ”imutsevate suurriikide vahel kĂ€est kĂ€tte, nĂ€inud nii Taani, Rootsi kui ka Vene aega. Just Vene ajal, 19. sajandi esimesel poolel, ehitati Haapsallu esimesed mudaravilad. Loodi ka raudteeĂŒhendus Peterburiga, et tsaari Ă”ukond saaks mugavalt Haapsalus suvitamas kĂ€ia.

Piiskopilinnus

Haapsalu piiskopilinnus on vĂ€ljapaistev nĂ€ide keskaegsest arhitektuurist, mille ehitamine toimus mitmes etapis. Esimene etapp algas 1279. aastal ja lĂ”ppes 1300. aastaks, mille tulemusel ehitati algselt keskne kindlustuselement. JĂ€rgnevatel sajanditel toimusid tĂ€iendavad ehitustööd. 14. sajandil lisandusid kaks nelinurkset torni kastelli pĂ”hja kĂŒlgedele, muutes linnuse veelgi kaitstumaks. 15. sajandil tĂ”steti linnusemĂŒĂŒre, saavutades peaaegu sama kĂ”rge taseme kui tornide mĂŒĂŒriosad. Sel ajal lisandus ka lÀÀnekĂŒljele nelinurkne vahitorn, mis tĂ”enĂ€oliselt kaitsefunktsioonide kĂ”rval vastutas ka kiriku peaportaali turvamise eest. Sisehoov laienes tĂ€ies ulatuses ristkĂ€igu vĂ”rra. Lisaks ehitati 15. sajandi lĂ”pul idavĂ€rava ette vĂ€ike eeslinnus. Samal ajal tugevdati ka linnuse mĂŒĂŒre, mis olid mĂ”ningatel kohtadel Ă”hukesed ja varisemisohtlikud. 1507–1508. aastal lisandus suur idapoolne eeslinnus, tĂ€iendades linnuse strateegilist kaitset. Liivi sĂ”jas, mis leidis aset 16. sajandil, sai linnus rĂ€ngalt kannatada. Rootsi vĂ€ed moderniseerisid linnust vastavalt uutele kindlustusreeglitele, muutes selle kohandatuks kaasaegseks sĂ”japidamiseks. Eeslinnuste varemeid kasutati unikaalse mĂŒĂŒrisisese vallkindlustuse loomiseks, lisades uue vallikraavi ja muldvalli. 1980. aastatel alustati varemete konserveerimist ja restaureerimist, mille kĂ€igus avastati linnuse pĂ”hjapoolse mĂŒĂŒri lĂ€hedal hĂ€sti sĂ€ilinud keskaegse esindusliku hoone jÀÀnused. See hoone hĂ€vis 1563. aastal PĂ”hjamaade seitsmeaastase sĂ”ja ajal, mil Haapsalu piiskopilinnust piirasid Rootsi vĂ€ed. Haapsalu piiskopilinnus on lĂ€bi aegade olnud tunnistajaks mitmetele olulistele ajaloolistele sĂŒndmustele. Liivi sĂ”da, mis toimus 16. sajandil, oli ĂŒks mÀÀravaid sĂŒndmusi, mis mĂ”jutasid oluliselt linnust. Rootsi ja Vene vĂ€gede vahelises konfliktis sai Haapsalu piiskopilinnus tugevalt kannatada, kuid tĂ€nu rootslaste moderniseerimistöödele suudeti see kohandada uute sĂ”japidamise nĂ”uetega. Liivi sĂ”da kestis aastatel 1558–1583 ning oli seotud vĂ”itlusega Liivi ordu alade pĂ€rast, mille kĂ€igus osalesid mitmed Euroopa suurvĂ”imud. Haapsalu piiskopilinnus oli strateegiline punkt, mis muutus sĂ”ja kĂ€igus oluliseks sĂ”jaliseks objektiks. Selle piiramised ja moderniseerimine on olulised tĂ€hised linnuse ajaloos. Seinamaalingud, mis on avastatud linnuse konserveerimis- ja restaureerimistööde kĂ€igus, on erakordselt tĂ€htsad. Need maalingud vĂ”ivad kujutada religioosseid stseene, ajaloolisi sĂŒndmusi vĂ”i ilmalikke motiive ning annavad aimu sellest, milline oli linnuse keskaja kunstimaailm. Seinamaalingute kvaliteet ja stiil vĂ”ivad olla tunnustuseks tolleaegsele kunstile ning vĂ”imaldavad uurijatel mĂ”ista tollase ĂŒhiskonna vÀÀrtusi ja uskumusi. Leitud on ahjukahlid, mis vĂ”ivad olla kaunistatud ja detailirohked kunstiteosed. Ahjukahlid olid tolle aegsetes lossides ja linnustes kunstilise vĂ€ljenduse vahendiks. Nende kujundused vĂ”ivad peegeldada nii kunstilist kui ka ajastupĂ”hist mĂ”tteviisi, andes meile aimu sellest, millised olid keskaegse Haapsalu elanike esteetilised eelistused.

Wikipedia (2023) Haapsalu piiskopilinnus. Loetud:

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_piiskopilinnus 15.04.2023.

Toomkirik

See linna vanim hoone ehitati 1260ndatel, kui Saare-LÀÀne piiskopkonna keskus toodi Vana-PĂ€rnust ĂŒle Haapsallu (enne Vana-PĂ€rnut oli keskuseks Lihula). Arvatavasti ehitas kiriku tsistertslaste mungaordu: just neile oli iseloomulikuks lihtne interjöör, roosaken peaukse kohal, mis sĂŒmboliseeris munkade vaikimiskohust, ja torni puudumine – torni peeti upsakuseks, millega pĂŒrgitaks Jumalale liiga lĂ€hedale. Nagu katoliku pĂŒhakojale kohane, paiknes toomkirikus keskajal arvukalt altareid, mis olid pĂŒhitsetud eri pĂŒhakutele. Kirjalikult on mainitud PĂŒha Mauritiuse, Peetruse ja Pauluse, PĂŒha Johannese, neitsi Maarja jpt altareid. Keskajast on sĂ€ilinud taimornamendiga kaunistatud poolsammaste pĂ€ised ehk kapiteelid, ka alatiruumi seinas olev kinnimĂŒĂŒritud konsoolrĂ”du, kaks altari- ehk mensaplaati ja ĂŒksikud hauaplaatide detailid. Üks mensaplaatidest, mis asetseb peaukse lĂ€hedal murul, seostatakse kunagise isatapja legendiga. Nimelt olnud ĂŒhel rĂŒĂŒtlil kaks poega. Kuna isa nooremat venda pillava ja lodeva eluviisi pĂ€rast noomis, hakkas too kandma rauga vastu salajast viha. Kui isa ja noorem poeg ĂŒkspĂ€ev metsas omasoodu kohtusid, surmas poeg vana rĂŒĂŒtli. Peagi kutsuti kaks venda Haapsalu kirikusse, kus nad oma sĂŒĂŒtust pidid tunnistama. Noorem poeg vandus enda sĂŒdamepuhtust ning vĂ€itis, et kui tema on sĂŒĂŒdi, ei saa ta altari juurest edasi minna ĂŒle kolmekĂŒmne sammu. Vaevalt oli mĂ”rtsukas sedasi toiminud, kui ta kukkus nagu vĂ€lgust tabatult maha, tunnistades sedasi ĂŒles oma sĂŒĂŒ. Rootsi ajal sai katolikust peakirikust luterlik kogudusekirik, eemaldati pĂŒhakute kĂ”rvalaltarid. 1688. aastal tabas linnust rĂ€nk tulekahju, ent erinevalt teistest linnusehoonetest toomkirik taastati. PĂ”hjasĂ”ja (1700–21) jĂ€rel jĂ€eti hoone pooleteiseks aastasajaks lagunema, see ehitati taas ĂŒles aastatel 1886–9. 1944. aastal kasutasid punaarmeelased kirikut laagripaigana: pingi-, altarite ja oreli detailidega tehti lĂ”ket. 1970ndatel alustati toomkiriku ĂŒmberehitamist kontserdisaaliks. 1990. aastal pĂŒhitseti kirikuhoone PĂŒhale Nikolausele, siitpeale tunnemegi seda Haapsalu Toom-Niguliste kiriku nime all.

Allikas: 

Eesti Ajaloo- ja ÜhiskonnaĂ”petajate Selts. (2012) Eesti kultuuriloo Ă”ppematerjal IV. Loetud:

https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b, 3.12.23

Peeter Suure maja

Tallinna Reaalkooli Ă”pilastele on Peeter Suur, Vene impeeriumi ĂŒks mĂ”jukamaid valitsejaid, erilise tĂ€htsusega ajalooline kuju. Peeter I-st kantud austusest ja mĂ€lestuse hoidmisest kinni pidades asutati Tallinnas 1881. aastal Tallinna Peetri Reaalkool, mis on ajaga muutunud tunnustatud haridusasutuseks. Õpilasretke planeerimisel Haapsalu linnakesse oli seetĂ”ttu vĂ€ltimatu valida sihtkohaks Peeter I majamuuseum, mis on linna ĂŒks ajaloolisi vaatamisvÀÀrsusi.

Peeter Suure tihe seos Eestimaa rannikuga pĂ€rineb 18. sajandist, kui ta juulis 1715 oma laevastikuga Osmussaare lĂ€hedal ankrus seisis. Tsaar ise, uurides sobivaid kohti sĂ”jasadama rajamiseks, kĂŒlastas Noarootsi ja Haapsalu piirkonda. Need Peeter I visiidid on Haapsalu linnalegendidesse lugematu hulga jutte ja muistendeid jĂ€tnud. Ühe tuntuma legendi kohaselt avastas Peeter tĂ€iesti juhuslikult linnas viibides mehe, kes oma maja katust parandas. Hoolimata mehe algsest soovimatusest vestelda – kuna ta pelgas lĂ€henevat vihmasadu -, klĂ”bistas tsaar siiski kĂ”rgustesse, pakkudes oma abi. Töötades mehe kĂ”rval, sai Peeter teada, et too, Jencken nime kandev mees, oli ĂŒle elanud katkuepideemia ja juhtis ĂŒksinda linna asju. TĂ€nutĂ€heks kingitud privileegid foogt Jenckenile ja tema mÀÀramine linnapeaks kujundas Haapsalu ajalugu mĂ€rkimisvÀÀrselt. Jenckenite dĂŒnastia hoidis linnapea ametikohta oma perekonnas pĂ”lvkondi, tĂ€nu millele tĂ”usid nad jĂ”ukuse ja vĂ”imupositsioonini, omades suurt osa majadest Haapsalu peatĂ€naval, andes sellega tĂ€nava arhitektuurile oma ajastu nĂ€o.

Legendi sĂŒgav mĂ”ju Haapsalu linnaruumile on tĂ€naseni tuntav. Ühtlasi on see legend ainus pĂ”hjus, miks nĂ€iteks mainitud maja veel praegugi seisab – sellele maja seinnale on paigaldatud Peeter I auks mĂ€lestustahvel. 20. sajandi nĂ”ukogude perioodil kavandati Haapsalu promenaadi vĂ€rskendamiseks suure sanatooriumikorpuse ehitust. Ambitsioonikas projekt oleks sunnitud lammutama kogu kvartali, sealhulgas ajaloolise Peeter I maja. Õnneks otsustati, arvestades maja tĂ€htsust ja seost suurvĂŒrstiga, plaanist loobuda, mis omakorda sĂ€ilitas tervet Haapsalu vanalinna karakterit. Seega kaudselt kaitseb Peeter I pĂ€rand endiselt Haapsalu unikaalset ajaloolist keskkonda.

Raekoda

Haapsalu raekoda asub vanalinnas peaaegu Haapsalu linnuse sissekĂ€igu vastas. Raekoja ees on vĂ€ike roheala, otse hoone kĂ”rval on Iloni imedemaa ning raekoja taga (ĂŒks maja on kĂŒll vahel) on Haapsalu Jaani kirik.

Raekoja hoone on ehitatud 18. sajandil hilisbarokses stiilis. See on lihtne nelinurkse plaaniga ĂŒhekorruseline, vĂ”lvitud keldriga paekiviehitis. Hoonet katab kĂ”rge poolkelpadega punane kivikatus. Peafassaad on sĂŒmmeetriline ning selle keskel on barokne portaal, mille kohal on kolmnurkne frontoon nagu Tallinna Reaalkoolilgi, kuid frontooni ĂŒlaosas on polĂŒkroomne Haapsalu vapp. Raekojal on segmentkaarse silluse ja tiheda ruudujaotusega aknad. Ümberehituste kĂ€igus on raekoda kaotanud oma algse anfilaadse ruumide planeeringu. AlgupĂ€rasena on sĂ€ilinud raearhiivi vĂ”lvitud ruum koos rokokoostiilis sepisuksega.

Kui raekoda 1775. aastal valmis sai, oli see turuplatsi idapoolses ÀÀres. Park rajati raekoja ette 1860.-70. aastatel, vĂ€hendades selle mĂ”ju vĂ€ljaku ĂŒldilmele. 1940ndatel anti hoone kasutada koduloomuuseumile, enne seda tĂ€itis see linna omavalitsuse hoone funktsiooni. 1977. aastal ehitati siseruumid ja fassaadid muuseumi jaoks ringi. 2008. aastal ehitati ringi pööningukorrus, et sinna saaks rajada muuseumi fondihoidla. Praeguses pĂŒsiekspositsioonis tutvustatakse Haapsalu linna 20. sajandil suvitaja pilgu lĂ€bi.

Kasutatud materjalid:

KultuurimÀlestiste register. 15393 Haapsalu raekoda. Loetud: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15393, 03.12.2023

Vikipeedia. Haapsalu raekoda. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_raekoda, 03.12.2023

 

Lisas: reaal140a 03.12.2023 16:33

SÔrmuste pidu

Peale 11 aastat saame end lĂ”puks reaalikateks kutsuda- saime ka sĂ”rmused sĂ”rme! Muidugi on reaalil pakkuda ka muud sĂŒmboolikat: mĂŒtsid, mĂ€rgid, @real.edu.ee meililĂ”pud, kuid sĂ”rmus on neist see kĂ”ige-kĂ”igem. Ega mĂ€rgiga ju kluppi ei lĂ€he, sĂ”rmusega aga ikka.

Selle pisut kultusliku Ă”htu kulgemist ma lahkama ei hakka, sest ĂŒritus on mingil mÀÀral konfidentsiaalne (ning mulle meeldib *gatekeep*’ida). Noorematel koolikaaslastel soovitaks aga juba praegu hakata tooste kĂ”rva taha panema. Toost vĂ”ib olla inspireeriv, nostalgiline, ladinakeelne, ent mitte labane (nagu rĂ”hutas ka Ă”p. Some). Lisaks soovitan hakata raha koguma, sest ĂŒrituse hind ei ole mingi naljaasi, kuigi korraldustiim selle alandamisega palju vaeva nĂ€gi.

Lisaks korraldusele lĂ€ks palju rĂ”hku ka kaunistustele, sest Rakett69 Teadusstuudio. B-klassi tĂŒdrukud pandi maaniliselt lilli voltima, nii et igas tunnis pandi kokku vĂ€ike masinaliin, kus valmistati paberist roose. Samas, kes see sĂ”rmustepeol ikka roose vahib, kui lennukaaslased ĂŒle pika aja nii ilusad vĂ€lja nĂ€evad. 

Ja oligi ametliku osa lÔpp. Rakett69 Teadusstuudios pandi DJ pukki ja tuled kustu. Sai tantsida, sai jutustada ja eelkÔike ikka ja jÀlle sÔrmuseid imetleda. 

NÀgemiseni mÀrgipeol!

Saskia

Lisas: reaal140a 26.11.2023 15:58

Reaal 142

29. Septembril tĂ€histasime jĂ€rjekordselt kooli sĂŒnnipĂ€eva. TĂ€navu sai meie armas kool juba 142-aastaseks. Imeolulise tĂ€htpĂ€eva tĂ€histamiseks tulime hommikul pidulikes riietes, koolimĂŒtsid peas, kooli. Enne sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histavat aktust kĂŒlastas meie tundi austatud zooloog ja Tallinna Loomaaia endine direktor, Mati Kaal. HĂ€rra Kaal kĂ”neles oma kogemustest zooloogina ja loomaaia direktorina, samal ajal puistades oma jutu sisse huvitavaid zooloogiafakte. 

PĂ€rast meie vilistlase antud koolitundi lippasime Ă”ue, kooli parklasse, kus tĂ€navu toimus aktus staadionil toimuvate uuringute tĂ”ttu. Direktor Ene Saar pidas lĂŒhikese kĂ”ne, mida saatis rahvusvahelistel olĂŒmpiaadidel osalenute premeerimine. Meie klassis oli koguni 4 sellist, kes said vĂ€ikse (tegelikult pigem suure) rahasummaga toetatud. Sellele jĂ€rgnes koolipere ĂŒhine “pum-tĆĄiga-pum”, pĂ€rast mida said kĂ”ik klassid oma kohaletoodud snĂ€kkide, maiustuste ja/vĂ”i kookide kallale minna. PĂ€rast Sigridi kĂ€e all tehtud imemaitsva koogi lĂ”petamist, oli aeg tantsimiseks. Kooli sĂŒnnipĂ€evale, erakordselt olulisele koolipĂ€evale, pani punkti peale kĂ”ikide gĂŒmnaasiumilendude rebastetantsude esitamine.

Kirjutas Emil

Lisas: reaal140a 06.10.2023 19:48

SpordipÀev

15. septembril toimus Kalevi staadionil Tallinna Reaalkooli gĂŒmnaasiumi Ă”pilastele spordipĂ€ev. Ilm oli soe ja pĂ€iksepaisteline ning kĂ”ikidel tuju hea. Spordialad, milles vĂ”isteldi olid kaheksa inimesega segateatejooks, 100 m sprint, poiste 800 m jooks ja tĂŒdrukute 400 m jooks, seisult kaugushĂŒpe ja klassidevaheline jalgpall. Olles tugev spordiklass, oli saavutusi 140.a-l rohkelt. 8 inimesega segateatejooksus suutsime saada kolmanda koha, meie klassi triatlonist Gert Martin Savich sai pronksmedali poiste 800 m jooksus, KrÔÔt Kudeviita sai hĂ”bemedali tĂŒdrukute 400 m jooksus ja ka pronksi tĂŒdrukute 100 m sprindis ning hoolimata halvast stardist jalgpallimĂ€ngudega, kaotades 140.c klassile, suutis tiim siiski edukalt vastu astuda tugevale 139.a klassile ning vĂ”ita neid seisuga 1-0, tĂ€nu klassi tuntud jalgpalluri Karl Erik Lehtma vĂ€ravale.

Kirjutas Ernst

Lisas: reaal140a 06.10.2023 19:42

1. september

PĂ€rast 3 rahulikku ja lÔÔgastavat suvekuud kogunesime taas 1. septembril tagasi koolimajja, et uuele kooliaastale vastu astuda. Kl 9 alanud klassijuhatajatunnis tegi Villu vĂ€ikese kokkuvĂ”tte eelseisvast aastast, pĂ€rast seda suundusime ĂŒleskaevatud staadioni asemel hoopis aulasse aktusele. Saime viivuks heita uutele 10. klassidele pilgu peale ning juba oligi pĂ€ev lĂ€bi.

Kirjutas Sigrid

Lisas: reaal140a 10.09.2023 12:08

Milaano 17-20 juuni

17. juuni Ă”htul kogunesime lennujaama, et minna klassireisile moepealinna Milanosse. Kontrollisime, et kĂ”igil oleks vajalikud dokumendid olemas ja kohtusime reisisaatja Heleniga. Lend Itaaliasse lĂ€ks sujuvalt ja enne sĂŒdaööd olimegi kohal. SĂ”it majutuspaika kestis umbes tund aega, mille jooksul tutvusime ÀÀrelinna linnapildiga. Lisaks saime ĂŒlevaate reisi korraldusest ja Leonardo Da Vinci elust. Hotelli jĂ”udsime pĂ€ris hilja, seetĂ”ttu oli uni kerge tulema.

 PĂŒhapĂ€eval, 18.06 alustasime pĂ€rast hommikusööki teekonda Milano loodusloomuuseumisse. Aga esmalt ostsime trammi- ja metroopiletid kohalikust kohvikust, mis oli ĂŒks esimesi kohtumisi kohalikega. Loodusloomuuseumis nĂ€gime flouriididest elevanditopisteni ja fossiilidest liblikateni nĂ€ituseid. PĂ€rast seda lĂ€ksime metrooga juba pĂ€ris kesklinna sĂŒdamesse Pinacoteca di Brerasse. Muuseumis oli vĂ€ljapanek maailma kunstnikest, kus oli ka nĂ€iteks Picasso kunstiteoseid. Gustav Glimti “Suudlus”, mis oli selle koha kĂ”ige kuulsam töö, sai ka nĂ€htud. Sforzesco lossis pĂŒhendasime oma aja Da Vincile. PĂ€rastlĂ”unal oli Ă”htu lĂ”puni (loe: jĂ€rgmise hommikuni) vaba aeg, nii et iga ĂŒks leidis endale midagi pĂ”nevat avastamiseks. Kes kĂ€is pargis, kes ostutĂ€navatel ja kes nautis lihtsalt ootamatut pilvist ilma.

Kirjutas KrÔÔt

19. juunil oli meie sihtpunkt kuulus Milaano katedraal, millest olime palju kuulnud ja nĂ€inud pilte, kuid mille tegelikku ilu oli raske ette kujutada. Oli hĂ€mmastav nĂ€ha, kuidas selline meistriteos vĂ”is aastate jooksul valmida ning milline vaev ja ajalugu oli selle taga. Osa meist soovis vaid istuda vaiksesse nurka ja lasta end lummustada selle pĂŒhapaiga rahulikust Ă”hust.

PĂ€rast katedraali kĂŒlastamist suundusime rongiga edasi Como jĂ€rve ÀÀrde. Meie rongisĂ”it möödus kiiresti, sest jagasime muljeid ja mĂ”tteid sellest, mida olime Milanos nĂ€inud. Kui jĂ”udsime Comosse, avanes meie ees maaliline vaade – sinine jĂ€rv, ĂŒmbritsetud roheliste mĂ€gedega ja armsad vĂ€ikesed kohvikud jĂ€rvekaldal.

Osa meie klassikaaslastest otsustas Ôhtustama jÀÀda Comosse, et nautida seda mÔnusat Ôhkkonda veel veidi kauem.

Osa, kes otsustas kauem Comosse jÀÀda: kÀisime jÀrves ujumas ja sÔbrunesime ka selle kaudu mÔnede itaallastega. PÀrast seda otsustasime sÔita funikulööriga Como jÀrve ÀÀres asuva mÀe otsa, et sealt vaadet nautida. Avastasime veidikene mÀe tippu ja suundusime siis alla, et keha kinnitada ja viimase odava rongiga Milaanosse tagasi jÔuda.

Aga meie klassis on alati mĂ”ned seiklusjanulised hinged. Kaks meie poissi otsustasid teha pisikese pöörde ja sĂ”ita Comost veel kaugemale. Nad otsustasid minna Ć veitsi, lĂ€himasse piiriĂŒletuspunkti. Kuigi see oli spontaanne otsus, tundus see neile nii pĂ”nev ja ainulaadne vĂ”imalus, et nad ei saanud vastu panna.

Lisaks Como jĂ€rve kĂŒlastamisele sai pĂ€eva jooksul palju poodeldud ning linna nauditud. Peab mainima, et trammid, millega sĂ”itsime pidevalt kihutasid (ka kurvides) ning seetĂ”ttu oli nendega ĂŒsna ebameeldiv sĂ”ita, aga noh kuidagi peab ju ringi liikuma:)

Kirjutas Victoria

Viimasel pĂ€eval (20.06) ei olnud meil ĂŒhtegi tegevust planeeritud ja enamus klassist suundus linna peale jalutama, et vĂ”tta Milaanost viimast ja veel natukene linna tunnetada. Kl 2 kogunesime taas hotelli, et sĂ”ita lennujaama. Meie lend lĂŒkati aga edasi umbes 2 tundi, nii et saime ka lennujaama avastada. LĂ”puks saime ikkagi lennukisse ning olimegi teel tagasi kodu poole, pĂ€rast kolme pĂ€eva, mis tundusid nĂ€dalana. Saime avastada Itaaliat ja Milaanot ja saime kĂ”ik kindlasti uusi kogemusi. Ma arvan, et see on reis, mis meid kĂ”ik ĂŒhendas ja meile kĂ”igile meelde jÀÀb.

Kirjutas Sigrid

Lisas: reaal140a 03.07.2023 16:14

Django projektid

MÀrtsi lÔpus hakkasime Ôppima programmeerimises veebilehtede tegemist Django abil. Algselt tundus see kÔigile vÔimatu, kuid peale palju tööd ja vaeva, on valminud hulk imelisi veebilehti.

Visuaalselt ĂŒks ilusamaid veebilehti oli Hermanni, Kenti ja Kaspari loodud TRK ehk “Toomas Reimanni konspekt”. Nagu ka nimi ĂŒtleb, on sellel veebilehel vĂ”imalik Ă”ppida selgeks kogu gĂŒmnaasiumi fĂŒĂŒsika.

Kui fĂŒĂŒsikaks korrates on vaja lahendada palliviskega seotud ĂŒlesandeid, siis oma lahendust saab kontrollida Ernsti, PĂ€rtli ja Alari veebilehel, mis arvutab viskenurga, kĂ”rguse ja kiiruse abil vĂ€lja palli trajektoori ning nĂ€itab ka palju muid andmeid selle kohta. VĂ”imalik on ka valida erinevate planeetide vahel, kus viset sooritada.

Karli, Karl-Martini ja Gustavi veebilehe abil on aga vĂ”imalik Monte Carlo meetodi abil mÀÀrata ĂŒkskĂ”ik millise kujundi pindala, mis tuleb kasuks geomeetria Ă”ppimisel.

Õppimisega seotud leht on ka nĂ€iteks Uku, PĂ€rtli ja Gerdi loodud Somelugu, kus saab valmistuda Ă”p Somelari arvestusteks tĂ€nu pĂ”hjalikele konspektidele ja testidele.

Spetsiifiliselt realicat saab Ôppida Chrisette, Pauli ja Priscilla veebilehel, kus eesmÀrgiks on vÔimalikult kiiresti kirjutada etteantud reaalkooli ajalooga seotud tekst ning lÀbi selle korrata ajalugu.

Õppimist aitavad tĂ”husamaks teha Ingridi ja Mia ning Jarli, Karl Eriku ja Frangi veebilehed, kus on vĂ”imalik lisada endale erinevaid ĂŒlesandeid ning seejĂ€rel nĂ€ha kokkuvĂ”tet nendest. Ingridi ja Mia veebilehel saab kasutada ka pomodoro meetodit Ă”ppimiseks.

Kui aga fĂŒĂŒsika ja ajaloo arvestused on tehtud, siis oma hindeid saab nĂ€ha Karlise ja Rasmuse veebilehel. Sisuliselt on see eKooli sarnane rakendus, mille mĂ”tteks on teha hinnete haldamine lihtsamaks nii Ă”petajale kui ka Ă”pilastele.

Kui kukkusid ajaloo arvestuse lĂ€bi vĂ”i said fĂŒĂŒsikas viie, siis oma tuju ja enda tundeid selle kohta saab hinnata Raini ja Sigridi veebilehel. Iga pĂ€eva kohta saab lisada enda hinnangu ning seejĂ€rel nĂ€eb ka statistikat graafiku vormis.

PĂ€rast pikka ja rasket arvestuste nĂ€dalat saab oma tuju tĂ”sta Taavi, Margareti ja Kristjani loodud eestikeelse versiooniga Wordle’st.

Saskia vĂ”ttis inspiratsiooni aga kirjanduses just loetud Dante “PĂ”rgust” ning lĂ”i veebilehe, mille abil on vĂ”imalik nĂ€ha, millisesse pĂ”rguringi sa kuulud.

Kui saad Saskia pĂ”rgutestil aga rabavad tulemused, saad auru vĂ€lja last Emili, Lenna ja Kauri tehtud foorumis, kus kasutajatel on vĂ”imalik kĂŒsida teistelt erinevaid kĂŒsimusi ning nad saavad ka ise vastata teiste kasutajate kĂŒsimustele.

Postituse tegi Rain

Lisas: reaal140a 17.06.2023 12:53

2. poolrĂŒhma vene filmid

10.a klassi teine poolrĂŒhm tegeles paaril viimasel koolinĂ€dalal vene keele tundides filmimisega. Õpetaja Sinioru antud ĂŒlesanne oli valmistada 5-7 minutiline film, mis pidi olema mingil mÀÀral vanalinnaga seotud. Filmisime Ă”petaja poolt mÀÀratud kuuestes gruppides. 

Nagu iga vene filmiga, tuli ka meie poolrĂŒhmas enamikel probleemiks ajapuudus. Meil oli vaid 2 koolitundi stsenaariumi kirjutamiseks ja 3 koolitundi filmimiseks. Kuid lĂ”puks said kĂ”ik filmid valmis. 

Tuli 3 filmi: “Đ˜ĐœŃ†ĐžĐŽĐ”ĐœŃ‚ у РатасĐșаэĐČу” ehk “Intsident Rataskaevul” , “ĐąĐŸĐż Đ“Đ°Đœ” ehk “Top Gun” ja “ĐĐ”ĐŽĐ”Đ»Ń Оз Đ¶ĐžĐ·ĐœĐž убОĐčцы” ehk “NĂ€dal mĂ”rvari elus”. Õpetaja oli vĂ€ga ĂŒllatunud me poolrĂŒhma filmide vĂ€givaldsete teemade ĂŒle. 

LĂ”puks vaatasime tunnis koos filme ning valisime parima meesnĂ€itleja ja naisnĂ€itleja. Parima meesnĂ€itleja auhinda jagasid Karl Kalkun ja Kaur. Õpetajat tsiteerides: “Kauri nĂ€itlemine oli tĂ”esti hirmus, kĂŒlmavĂ€rinad tulid peale”. 

Parima naisnĂ€itleja kohta jagasid KrÔÔt Kudeviita ja Triin. “Top Guni” grupp tĂ€nab eriti oma monteerijat, Gustavit, kes pani nende filmi tĂ”esti sĂ€rama. 

“Intsident Rataskaevul”:https://youtu.be/-yhIzh2ca_A

“NĂ€dal mĂ”rvari elus”:https://youtu.be/BIxI8D6oCOI

Postituse tegi Emil

Lisas: reaal140a 17.06.2023 12:29

Aegna saarel

7. juuni pĂ€ikeselisel hommikul vĂ€ljus terve 140. lend Aegna saare poole. JĂ”udsime kohale kl 9.30, meile selgitati Aegnal liikumise reegleid ning saimegi minna saart avastama ja geograafia rannatĂŒĂŒpide töölehte tĂ€itma. Osad suundusid Lemmiku nina otsa, teised aga uudistasid Talneeme, kuid juba paari tunni pĂ€rast kogunesime Loodusmajja.

Allikas: https://www.aegna.ee/kaardid/

Loodusmaja juures esitlesid kÔik oma saadud teadmisi ning rÀnnakute edukust. PÀrast seda suundusime Suurepaadi randa, kus uurisime loodust ja pidime Àra tunda erinevaid taimi ja ka karpe. SeejÀrel kÔndisime Aegna pÔhjarannikule ja mööda randa lÀÀne poole, mille kÀigus saime rohkem teada Aegna ajaloo kohta. Kell 16.30 astusime taas laeva peale ja loksusime pealinna pinnale.

Aegnal kĂ€ik oli kindlasti vĂ€ga meeleolukas ja klassi ĂŒhendav ĂŒritus ning tore oli ka vahelduseks kesklinnast kaugemal kĂ€ia. Saime paremini tuttavaks erinevate rannatĂŒĂŒpidega ja teeme nĂŒĂŒd vahet sĂŒdakarbil ja Balti lamekarbil.

Postituse tegi Sigrid

Lisas: reaal140a 17.06.2023 09:22

1. poolrĂŒhma vene film “Imeline muutumine”

Vene keele film oli esimese poolrĂŒhma suur projekt, mille valmimiseks kulus kokku peaagu terve kuu. KĂ”ige esimese asjana panime paika ideed stsenaariumi jaoks ning valisime klassi lemmiku. Valituks osutus stsenaarium, mis pĂ”hines tĂ€ielikult statistikal ja rÀÀkis keskmise eesti mehe elust. PĂ€rast seda kirjutasime valmis kogu stsenaariumi ja panime paika tĂ€pse ajakava, et me kahe nĂ€dalaga filmitud jĂ”uaks. Lisaks tundide ajale filmisime ka nĂ€dalavahetustel ja pĂ€rast kooli. Lisaks kirjutamisele mĂ”tlesime kĂ”ikidele tegelastele kostĂŒĂŒmid ja otsisime rekvisiidid. Kahe nĂ€dalaga saime kĂ”ik stseenid filmitud ning algas monteerijate töö. Siis selgus aga, et meie algselt plaanitud 10 minuti pikkune film venib neli korda pikemaks ja oleme olnud oluliselt ambitsioonikamad, kui arvasime. SeetĂ”ttu vajasime ka veidike ajapikendust, aga selle kohta öeldaksegi Ń‚ĐžŃˆĐ” Đ”ĐŽĐ”ŃˆŃŒ, ĐŽĐ°Đ»ŃŒŃˆĐ” Đ±ŃƒĐŽĐ”ŃˆŃŒ. KokkuvĂ”ttes on valminud teos Oscari-vÀÀriline ja meil oli seda ĂŒlilĂ”bus koos filmida.

“Imeline muutumine”: https://youtu.be/GXZ1LwSCYEo

Postituse tegi Ingrid

Lisas: reaal140a 17.06.2023 08:55