Esileht Kontakt Egoism.ee

125a

Järjekordne Reaalkooli ajaveebid veebileht

12A klass õppeaastal 2009/2010

Tere tulemast Tallinna Reaalkooli 125. lennu A-klassi veebilehele. Siin kajastame oma klassis toimuvat meie endi silme läbi, samuti teavitame üksteist erinevatest sündmustest ja ülesannetest. Oleme usinad, lõbusad ja eeskujulikud reaalikad, kellel on alati püss õlal ja viiulid häälestatud!

Peterburi kroonikad

Maria tungival palvel ja minu isikliku edevuse tõttu lisan siia minu Peterburi kroonikad. Pinnapealne, subjektiivne ja võiks olla palju parem, aga siit ta tuleb.

23:59, 7.juuni- 23:25, 10. juuni, Peterburg

Start öisest Tallinnast ja tunne, et kõik-kõik oluline jäi maha. Etteruttavalt võib öelda, et jäi ka, kindad nimelt. Bussireis öösel on alati meeldiv olnud, eriti, kui väga magada ei saa. Doris minu kõrval põõnas kaheksast tunnist kuus, mina ehk kaks. Venemaa piiri ületamine varahommikul oli kogemus omaette, sest paljudele oli see esimene kord Venemaa pinnale saada, sealhulgas ka mulle. Minu passipilt tegi nalja piirivalvurile. Kadri: “Ma olen esimest korda Venemaal ja esimene asi, mida ma näen, on Lasnamäe maja!” Ja nii oligi. Ning esimene tee, mida mööda me Venemaal sõitsime oli Tallinn-Tartu maantee kõige augulisem lõik. Peterburgi esimesed vaated olid kaugel maalilistest, oli väga nukker näha sadu ühesuguseid aknaid paljudes ühesugustes majades. See oli lihtsalt väga õudne, ma olen küll linna ja kõrgete ja suurte majade fänn, aga mitte nii. Bussi pealt maha ja kottidega Peterburi metroosse. Teine kultuuriÅ¡okk. Esiteks on Peterburi metroo väga sügaval asuv ja eksalaatoriga alla sõites oli tunne, et see on stairway to hell, sest eskalaatori lõppu algusest ei näinud. Metroo ise oli ka kogemus, sest seda võiks nimetada ka konservikarbiks. Inimesed on lihtsalt pressitud nii palju, kui võimalik, kokku ja hingata ja liigutada ei saa rohkem, kui hädapärast vaja. Edasi viis meie tee salapärast hostelit otsima mööda Nevsaki prospekti. Siinkohal peaksin mainima, et Nevski prospekt on üks hämmastavamaid tänavaid, mida ma näinud olen. Natuke ekslemist ja salapärane korter 94 oligi leitud. Esimesel päeval ootas meid ees veel Vene muuseum. Enne aga tutvumine kohaliku kiirtoiduga. Vene muuseum oli suur ja kohutavalt kunsti täis topitud. Enne sinna minekut pidime me teesklema venelasi, sest muuseumipiletite hinnad venelastele ja mittevenelastele erinevad kordades. Muuseumis oli meeletult paraadportreesid, millest mina küll kiiresti ära tüdinesin. Ometi ei takistanud see umbes kaheksakümmend eri saali läbi käimast. Muuseumi ees saime kõik jälle kokku ja seal oodates möödus meist teine eestlaste grupp, kus oli ka Katriin. See oli kummaline hetk, vale riik, vale ajavöönd, vale koht. Elu on lihtsalt kummaline ning see ei olnud esimene ja viimane hetk selle reisi jooksul. Hiljem külastasime ka Kaasani templit, mis on suur ja ilus õigeusupühamu. Õhtu möödus erinevalt. Osa meist läks välja tutvuma kohaliku stripibaariga meie maja all ja meie istusime hostelis ja mängisime maffiat. Oli vahva, Dorise kaardid said palju kasutust. Magama kella 2 paiku. Järgmine päev tõi meile kaasa vihma. Ja Peterhofi. Vihm ja purskkaevud ja jalutuskäigud ei tee kokku head kombinatsiooni. Ma eeldan, et kui oleks olnud teine ilm, oleks sealt saanud palju vägevama elamuse ja rohkem aega seal veedetud. Õhtul oli omal käel ekskursioon mosaiikkirikusse, mille juurde me küll kahjuks liiga hilja jõudsime ja seesolevat ilu ei näinudki. Öö tõi kaasa ka sildade avamise. Öine Peterburg on niivõrd ilus. Kohutav lausa, kui ilus ja igatsusttekitav võib olla. Kui sildade avamiseks lõpuks läks, siis algul ei tundnud midagfi suurt ja vaimustavat, aga siis, kui mu teadvusesse jõudis, et see pole mingi 2 cm laiune legosild, vaid reaalne sild, millel on mõlemas suunas kolm sõidurada, siis oli küll vaimustus suur. Tagasijõudmine oli sama ilus kui sinnaminek. Hiljem toimus üleüldine väljaminek, bonding-time siiski. Poole viie ajal magama. Viimasel päeval ootas ees Ermitaaž. Suur, jälle kord kunsti täis. Kadri sai minu lollide ja vähem lollide küsimuste vastamisega aega veeta. Ma usun, et läbikäidud sai umbes viiendik, kui hästi arvata. Vaba aeg poodides ja oligi aeg ärasõiduks. Buss oli nüüd lux express ja pidi sõitma kiiremini. Sõitis ka, hoolimata sellest, et tund aega piiril passisime.

Oli tore ja ma usun, et keegi ei kahetse.

Peterburg Maria kaamerasilma läbi: http://www.pica.ee/album/3911

Peterburg Triinu kaamera läbi:  http://public.fotki.com/Triin91/kool/peterburg-2009/

Nautige suve, nii palju, kui seda meil on!

K.

Tagid: ,

27. juuni 2009 | Kirjapanekud


Postita vastus