Jaanika Lukk ja Erki Paasmäe

Kevadisel koolivaheajal oli meil võimalus külastada Planetário Casa da Ciência de Braga teaduskooli. Kontakt kooli koordinaatoriga sai alguse juba 2023. aasta jaanuaris, kui võtsime osa Belgias toimunud STEM-alaselt koolituselt. 

Kool kuulub 22 teaduskeskusest koosnevasse riiklikku võrgustikku ja on pühendatud kõikidele teadusvaldkondadele, edendades teaduse levikut erinevates vanuseastmetes. Kooli õppekava ja metoodika hõlmab tuhandeid teadlasi, õpetajaid, noori ja täiskasvanuid. Bragas asuv teaduskool on oma suuruselt küll veel väike, kuid juurdeehituse plaan on väga ambitsioonikas.

Meie vaatlesime Escola Ciência Viva (ECVB) projekti korraldust, mis võimaldab munitsipaalkoolide õpetajatel oma õpilastega nädalaks teaduskooli õppima rännata. ECVB põhimõte on tutvustada teadust looval ja mängulisel moel. Projekti eesmärk on algklasside õpilastes äratada uudishimu õpilasi ümbritseva maailma vastu ja arendada oskusi erinevates STEAM õppeainetes. Erakoolid projektist osa võtta ei saa.

Esimesel päeval võtsid meid vastu teaduskooli direktor Joao Vieira ja õppetöö koordinaator Pedro Dias. Tutvusime õppehoonega: temaatiliste klassiruumide, kooli hoovi ja planetaariumiga. Saime tuttavaks töötube läbi viivate õpetajatega ning teaduskooli külastavate õpilastega. Vaatlesime töötuba, kus II klassi lapsed õppisid värvide tekkimise ja valguse murdumise seoseid. Hiljem uuriti kooli hoovis oleva tiigi, mis on teaduskooli vanemate õpilaste poolt loodud, elurikkust (putukad, bakterid, taimed). Lisaks külastasime planetaariumi, kus arutleti keskkonnakaitse ja kliimamuutuste teemadel. Põnev oli jälgida, kuidas õpetajad lapsi aruteludesse kaasasid ja õpilasi uute teadmistega intrigeerisid. Meie päeva lõpetas arutelu juhtkonnaga, kus anti ülevaade kooli õppekavast.

Teisel päeval võtsime osa töötoast, kus lapsed õppisid Kuu faase ja Päikesesüsteemi. Olles ise 4. klassi loodusõpetuse õpetaja, oli väga värskendav näha uusi ja põnevaid lähenemisi ning meetodeid antud teemade õpetamiseks. Töötuba oli mänguline ja andis õpilastele võimaluse avastada, katsetada ja meisterdada. Tutvusime ka programmeerimise ja robootika õpiruumidega, kus võisime kogeda suurt äratundmisrõõmu, sest ka ju meie õpetame algklassides juba mitmendat aastat programmeerimist, kasutades selleks mikroarvutit Micro:bit. Päeva teises pooles ootas meid taas planetaariumi külastus, mille fookuses olid sel korral Päikesesüsteem ja taevakehad. Päeva lõpetas koolikülastuse ja töövarjutamise kokkuvõte kooli juhtkonnaga. 

Suur tänu Tallinna Reaalkooli ja Braga teaduskooli juhtkonnale ning loomulikult Erasmusele, tänu kellele saime niivõrd motiveerival õpirändel osaleda ning palju rikastavaid teadmisi ja kogemusi. Õpiränne tõestas taas kuivõrd oluline on üle maailma kontakte luua, sest kunagi ei tea, millal need kasuks võivad tulla!

Natalja Siniorg ja Tatjana Truuväärt

2024.aasta märtsis käisime töövarjuks Itaalias Gorgonzolas kahes koolis. Istituto di Istruzione Argentia, mis on humanitaarkallakuga kool ja Liceo G.Marconi, mis on reaal- ja tehnikakallakuga kool. Viibisime projekti raames Gorgonzolas 11.03.-17.03.2024. Partner oli tuttav eelnevate Erasmuse projektide kaudu. 

Kuna oleme võõrkeele õpetajad, siis rõhuasetus oli võõrkeelte õpetamisel. Lisaks sellele oli meie eesmärgiks ka tutvumine Itaalia haridussüsteemi ning koolide töökorraldusega. Meile tutvustati tööd erivajadustega õpilastega, kaasa arvatud  muukeelsed õpilased. See teema on aktuaalne praegu ka Eestis. Üheks eesmärgiks oli ka inglise keele oskuse täiendamine.  Õpiränne seostus  meie eesmärkidega täielikult. 

Tundide vaatluse raames jõudsime järeldusele, et Reaalkooli õpilased on teadlikumad  õppimises ja õpetajad on rikkalikuma metoodilise repertuaariga. Samas oli meie jaoks  uus see, et Itaalias on juba mitu  aastat kasutusel e-riigieksamid kooli lõpetamisel. Viibisime ka ühel proovieksamil. 

Üllatav oli see, et Itaalia koolides toimib väga hea tugisüsteem muukeelsete õpilaste abistamiseks. Igale õpilasele on määratud tugiisik, kes toetab ja suunab õpilast õppeprotsessis. Loomulikult on selleks vaja lisaressurssi, kuid seda võiks kaaluda.

Kindlasti soovitame sarnast kogemust ka teistele õpetajatele, sest  kõiksugu uued kogemused avardavad silmaringi, annavad võimaluse võrdlemiseks, mõtestamiseks ja hindamiseks.

Erasmus+ projektid toetavad  kindlasti elukestvat õpet,  sotsiaalset ja kultuuridevahelist suhtlemist ja kriitilist mõtlemist.

Kokkuvõtteks soovime öelda, et  tänu Erasmus+ projektile saime palju uusi kogemusi, sidemeid ja innustust edaspidiseks tegutsemiseks projektide raames.

Geili Kütt

26. novembrist kuni 1. detsembrini viibisin Prantsusmaal, Le Havre’i linnas, kus käisin koolis Institution Saint Joseph töövarjutamist tegemas. Institution Saint Joseph on erakool, kus õpivad tavaõppekava kõrval ka IB programmi järgi õppivad õpilased. Nädala jooksul tutvusin kooli ja selle õpetajatega ning külastasin inglise keele tunde.

Kooli territoorium on üsna suur ning õppetöö toimub erinevates hoonetes. Vahetundide ajal veedavad õpilased enamasti aega koolihoovis. Garderoobi rõivaste hoidmiseks neil ei ole, vahetunde justkui ei eksisteerikski (päevakava on võrreldes meie koolidega veidi teisiti kokku pandud) ning tunni üheskoos alustamist ei toimu – ehk siis üsna palju sellist, mis meile esialgu võõras tundub. Samas lõunapaus kestab 1,5 tundi ning seega jõuavad koolimaja vahetus läheduses elavad õpilased sageli koju lõunat sööma.

Nädala jooksul märkasin ma kahtlemata seda, et Reaalkooli infotehnoloogilised võimalused on selle konkreetse Prantsusmaa kooliga võrreldes kindlasti paremad. Meil on peaaegu igas klassiruumis nutitahvel ning sülearvutite kasutamine ainetundides on üsna sage. Sealses koolimajas olid klassides päevinäinud ja üsna halva kvaliteediga projektorid, mis näitasid vildakalt paigutatud projektori ekraanidele. Arvutite kasutamist õpilaste poolt klassitundides minu külastatud õppetundide jooksul ei toimunud. Midagi meie eKooli sarnast on neil olemas ning õpetaja täidab seda alati tunni alguses oma telefonis.

Külastasin erinevas vanuses õpilaste tunde. Koolis on nii tavaklassid kui ka IB õppesuund ning õpilaste inglise keele tase kahe õppesuuna vahel erineb suuresti. IB õppesuund töötab rohkem ingliskeelse kirjandusega; loetakse, analüüsitakse ning ka etendatakse näidendeid; toimuvad õppekäigud Londonisse ja USAsse. Tavaklasside õpilaste puhul on märgatav asjaolu, et nad ei räägi inglise keelt soravalt, teevad üsna palju hääldusvigu (võrreldes Eestis elavate eakaaslastega) ning ei ole eriti motiveeritud ainetunnis kaasa töötama.

Nädala jooksul tõdesin, et meie füüsiline õpiruum on kindlasti õppimist soosivam. Samal ajal sain inspiratsiooni ka võimalusel rohkem kirjandust õppetöösse lülitada.