Erasmuse õpiränne: koolitusseminar “Resilience in the classroom”

Algarve, Portugal

Ege Viil ja Madis Olspert

Käisime 26.04–03.05.2025 koolitusseminaril Resilience in the classroom, mille korraldas europeanseminars.de. Info koolituse kohta saabus e-postiga. Teemad tundusid huvitavad ja tänapäeva koolielu kontekstis igati ajakohased – puudutades nii õpilaste kui ka õpetajate vaimset vastupidavust.

Algarve regioon Lõuna-Portugalis võlus oma vaheldusrikka ja lummava loodusega – kivine rannik, kuldsed liivarannad, punakad kaljud ja helesinine meri moodustavad ainulaadse koosluse. Lubjakivikoopad, mida sajanditepikkune lainetus on vorminud, pakuvad unustamatuid vaateid. See on paik, mis kutsub elutempot aeglustama, vaatama ja hingama. Just seetõttu toimuski koolitus seal – keskkond toetas täielikult käsitletavaid teemasid.

Sisu ja seosed projekti eesmärkidega

Reaalkooli Erasmuse õpirändeprojekti eesmärkidest haakus see koolitus enim ennastjuhtiva õppija kontseptsiooniga (Eesmärk 1). Seminari eesmärk oli pakkuda praktilisi strateegiaid ja kogemuslikku õpet, mis aitaksid osalejatel paremini toime tulla keerulistes olukordades, areneda ja püsida edukas ka raskuste kiuste.

Uurisime praktikaid, mis toetavad üldist heaolu – kuidas elus paremini hakkama saada, hallata stressi, kohaneda muutustega ning hoida tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Läbi arutelude, praktiliste harjutuste, oskuspõhise õppe ja teoreetilise tausta püüdsime arendada sisemisi tugevusi ja omandada enesehoolduse praktikaid, mis aitavad kaasa vastupidavuse suurendamisele ja täisväärtuslikumale elule.

Tutvusime teaduspõhiste strateegiate ja tehnikatega, mis aitavad arendada teadlikkust, hoolivust, teadlikku suhtlemist, emotsioonide juhtimist, optimismi, positiivseid toimetulekumehhanisme ja mõtlemist. Samuti käsitlesime kehaga seotud praktikaid nagu liikumine, naer ja hingamine.

Käsitlesime ka sotsiaal-emotsionaalse õppimise (SEL) tööriistu ja meetodeid, mis aitavad toetada õpilaste heaolu ning luua klassiruumis hoolivamat ja toetavamat õhkkonda.

Õhkkond ja lisaväärtus

Seminari kontseptsiooni osana majutati osalejad samasse hotelli, mis võimaldas mõttevahetust ka väljaspool ametlikku programmi – ühiste söögikordade ja kohvipauside ajal. Pakuti kohalikust toorainest valmistatud hõrgutisi. Eriliseks kujunes ka õhtusöök väljaspool hotelli – autentne ja meeldejääv elamus, mille käigus saime suhelda ka kohalike elanikega.

Toimus kaks kultuuriekskursiooni, mille käigus tutvusime ümbruskonna tähelepanu- väärsemate paikadega ja mis aitasid kaasa kultuuridevahelisele suhtlusele. Esimene ekskursioon viis meid Algarve rannikule – jalutasime ookeaniäärsel laudteel Algar Secos, nautisime kaljukoopaid ja imekauneid merevaateid. Külastasime ka Carvoeiro linna ja selle populaarset randa Praia de Carvoeiro.

Teine ekskursioon toimus Algarve sisemaale – nägime korgitammesid, külastasime Caldas de Monchique’i, mis on tuntud sealsete termaalallikate tõttu ning käisime ka rikkaliku ajalooga keskaegses Silvese linnas. Erilise elamuse pakkus kiirpaadituur kaljusel rannikul, mille käigus nägime ka kuulsat Benagili koopast, mille keskel on looduslik “aken” taevasse.

Lõppsõna

Seda kogemust on sõnadesse raske panna – liiga palju jääks ütlemata. Koolitusel saadud teadmised ja kogemused vajavad süvenemist ja läbimõtlemist – tuleb leida, mis on oluline just enda jaoks ning kuidas seda rakendada töös õpilastega.

Kindlasti tooks taoline õpiränne kasu kõigile haridusmaastikul tegutsejatele – ideaaljuhul osaledes kohapeal Portugalis, kuid võimalusel ka koolitaja Eestisse kutsumise kaudu.

Reedad, Lisette, Riin ja Margit Madridis Erasmus+ koolitustel

2.–9.11. 2024 osalesid Tallinna Reaalkooli õpetajad Reet Libe, Margit Luts, Riin Saar, Reet Varik ja Lisette Veeväli Madridis rahvusvahelisel koolitusseminaril, mille raames külastati erinevaid Hispaania koole, täiendati inglise keele oskusi ning täiendati LAK-õppe teadmisi. Programmi viis läbi koolitusfirma English Matters Erasmus+ rahastuse kaasabil. Seminaril osales haridustöötajaid 10 Euroopa riigist.

Reet L ja Margit osalesid Erasmus+ projektis English for Teachers. Meie eesmärk oli oma passiivset inglise keelt muuta aktiivsemaks, et julgemalt vestelda inglise keeles lapsevanematega, kui vaja. Tunneme, et sõnavara on olemas, kuid keelt reaalses elus pole vaja olnud kasutada ning rääkimine on ebakindel.

Meie rühma liikmed olid pärit Soomest, Ungarist, Poolast, Itaaliast ja meie rühmajuht on pärit Inglismaalt Cambridge´ist, kuid elab 7. aastat Hispaanias.

Meie koolitus täitis oma eesmärgi, me saime korrata oma inglise keele grammatikat, väljendeid ja sõnu. Võrdlesime ja jagasime rühmakaaslastega oma rahvusele omast ning arutlesime erinevuste üle. Samas õppisime palju Hispaania ajaloo ja kultuuri kohta.

Meil oli suurepärane võimalus avastada Madridi vanalinna ja Prado muuseumit omal käel, sest meie, inglise keele õppijad, pidime ise lugedes infot avastama. Meie Reedaga ei jõudnud Prado muuseumis kõiki ülesandeid täita, kuid me nautisime kunsti, eriti erinevate kunstnike maale. Tõsi, seekord jätsime skulptuurid ja büstid vahele, sest kõike lihtsalt ei jõudnud –  muuseum on tohutult suur. 

Lisette, Riin ja Reet V külastasid vanalinna ning muuseumi giidiga. Pärast fotosid võrreldes veendusime, et viibisime samades põnevates kohtades. Madridis on kõik ehitised võrreldes Eestiga ülisuured. Külastasime ka „moodsat“, 1997. aastal valminud katedraali.

Esimesel päeval tutvustasid keeleõppijad rühmakaaslastele oma perekondi, jagasime, kuidas meie riikides tervitatakse, suhtutakse hilinemistesse, kasutatakse nutiseadmeid koolides, ja rääkisime söögikultuurist. Päeva lõpus õppisime hispaaniakeelseid väljendeid, mida saaksime igapäevaselt kasutada, ning rühma juhendaja andis soovitusi, millised on parimad söögikohad.

Teisel päeval orienteerusime Madridi vanalinnas. Päeva algul meenutasime Hispaania värvikat ajalugu, rääkisime ilmast ja riietusest.

Kolmandal päeval rääkisime loodusest, looduskaitsest, reostusest ja kliimamuutustest. Kõik olid nõus, et kliima muutub soojemaks. Saime teada, et rootslastega võrreldes on meie ja soomlaste prügi sorteerimine veel lapsekingades, kuid itaallane, ungarlased ja poolakad leidsid, et nendel see niipea küll tööle ei hakkaks.

Meie Reedaga käisime teatris vaatamas muusikali „Kooripoisid“. See oli suurepärane elamus!!!! Me küll sõnu ei mõistnud, kuid kuna filmi oleme näinud, siis libreto oli tuttav ja

etendus umbes 20 lapsosalisega vaatamist-kuulamist väärt.

Viimastel päevadel tutvusime kuulsuste hobidega ja õppisime kasutama tulevikuvorme. Lõpuks kordasime õpitut ning reflekteerisime Hispaania ajalugu ja kultuuri.

Meile tutvustati mitmeid erinevaid meetodeid, mida tundides kasutada. Kuid olgem ausad – meil on aktiivõppe meetodid pidevalt kasutusel ning midagi enneolematut õppemeetodites meie jaoks polnudki. Uus oli ehk kellameetod, mida võib nimetada ka kuude või nädalapäevade jms meetodiks. Riin ja Reet avastasid ortograafiahaigla meetodi . Hea mõte oli ka see, et igale õpilasele oli nimeline pliiatsikujuline sahtel, kuhu õpetaja sai jätta puudujatele töölehed. 

Õhtuti tutvusime kõik viiekesi tõelise Hispaania toidukultuuriga. Alustasime pitsast, jätkasime kalmaarirõngaste, pastade, burrata´de,  paella´de jms. Tõeliseks elamuseks osutus pühapäevane turg EL Rastro, kus kaubeldi kõikvõimalike toodetega ja mis võttis silme eest kirjuks. Loomulikult suutsime kõik oma rahakotte kergendada ja olime suurepärased turistid kauplejate lõksudes.

Reet V ja Riinu eesmärk oli tutvuda Hispaania koolisüsteemiga ning saada ideid tulevasteks lõiminguprojektideks. Külastasime nädala jooksul 4 erinäolist kooli. 

Meie programmis osalesid õpetajad ning õppeasutuse juhid Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast ning Poolast. Väga vahvad ja rikastavad olid arutelud ja koostöö eeskätt kursusekaaslastega Saksamaalt, Bulgaariast ja Kreekast. Kursusel vahetasime kontakte, et ette võtta edasisi projekte, nt õpilasvahetusi.

Esimesel päeval külastasime kooli nimega IES Santa Teresa de Jesús. Koolijuht ning õppealajuhataja tegid ülevaate Hispaania koolisüsteemist ning tutvustasid oma kooli. Kuigi kooli keskkond oli suhteliselt üksluine, avanes viimase korruse klassidest kena vaade Madridile.

Õhtul ootas meid ees giidiga tuur vanalinnas, kus käisime ära Madridi nullpunktis ning nägime lõpuks ära ka kaua otsitud maasikapuu. Samuti väärivad esiletõstmist ka Madridi erilised ja kaunid tänavasildid.

Teisel päeval saime tutvuda päris suure kooliga, kus õppijaid ühtekokku 2000. Uhke nimega  (IEP Principe Felipe) kool asus Madridi äärelinnas, kus elavad valdavalt keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed. Seal oli võimalus ka tunde külastada. Reet külastas inglise keele tundi. Kuna tegemist oli kakskeelse kooliga, siis õnnestus Riinul viibida füüsikatunnis, kus õppetöö toimus läbisegi hispaania ja inglise keeles.

Õhtul oli kavas Prado muuseumi külastus ning õhtuse linnaga tutvumine.

Kolmas kool, mida külastasime, asus veidi Madridist väljas, tegemist oli Fuenlabrada John Lennoni kooliga. Selle kooli õhustik jättis äärmiselt sümpaatse mulje, oli tunda, et sealsed õpetajad on entusiastlikud ning neid hoiab koos

tegutsemistahe. Koolil on oma kooliaed ning ürdiaed, mille eest nii õpilased kui õpetajad ühiselt hoolitsevad. Meeldejääv oli nende laboriruum, kus tehti nii füüsika-, keemia-, loodusõpetuse katseid, valmistati oma aiasaadustest süüa ning vajadusel ka toimetati mikroskoopidega. Sellest ruumist oli näha seda, et kes tahab, see jõuab. Samuti oli koolil oma stuudio, kus salvestati nt podcast´e jms. 

Sellest koolist võtsime kaasa ka kaks toredat mõtet: ortograafiahaigla ning puudujate postkast.

Viimane külastus oli Salvador Dali kooli. Tegemist oli kooliga, kus meie mõistes olid õpilased 6. klassist kuni gümnaasiumini ja ka kutsekooli omi. Selle kooli eripära oli nende panus füüsilise puudega õpilaste harimisse. Lisaks igapäevasele õppetööle said ka need õpilased 2-3 korda nädalas füsioteraapiat, mille jaoks oli koolis omaette ruum ja vastav personal. 

Reedel oli kogu kursuslaste seltskonnal võimalus külastada 1986. a UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Toledo linna, mis on olnud kunagi Hispaania pealinn. Linna ajalugu ja ka tänapäeva tutvustas meile väga meeldiv ja asjalik giid. 

Tõdesime, et me juba kasutame kõiki meetodeid, millest nädala jooksul juttu oli, kuid samas leidsime siiski nüansse, mida oma töös silmas pidada. Eespool juba mainitud ortograafiahaigla meetodit saab kasutada nii eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse vm ainetunnis, selle mõte seisneb selles, et tahvlil/seinal on 4-5 enim vigu tekitanud sõna, mõistet vm, et neid kinnistada. Samuti tekitas mõningast elevust viimasel päeval kasutatud kellameetod, mis kursusel täitis ka üksteisega (taas)tutvumise eesmärki, kuid mis on tõhus viis panna õppijad omavahel etteantud teemal suhtlema.

Programmis osalemine aitas mõtestada Eesti haridussüsteemi ning ühised arutelud kolleegidega teistest Euroopa koolidest andsid teisi vaatenurki. Hispaania koolidega tutvumine ning aruteluseminaridel osalemine andis indu tutvuda veel teistegi riikide hariduseluga.

 

Lisette eesmärk oli saada parem ülevaade LAK-õppest ning selle kasutamisest. Nädala jooksul tutvustati mitmeid erinevaid keeleõppe meetodeid, mida saab kasutada ka kõikides teistes tundides. 

Minu programmis oli kokku 6 osalejat: lisaks minule kolm Poola gümnaasiumiõpetajat, kellest kaks õpetasid matemaatikat ja üks inglise keelt ning IT-d, üks Saksamaa kutsekooli õpetaja, kes õpetas majandust inglise keeles, ning Horvaatiast üks lasteaiadirektor. 

Esimesel päeval tutvusime LAK-õppe põhimõtete ning teooriaga. Õppisin juurde mõned LAK-õppes kasutatavad mõisted, nagu näiteks tugisüsteem, eetika LAK-õppes ning asümmeetria klassiruumis. Teised osalejad tutvustasid enda koolisüsteeme ning kogemusi, tänu millele oli mul võimalus seda võrrelda meie süsteemiga ja minu kogemusega. Meile tutvustati ning me saime kasutada uusi meetodeid, nagu näiteks karussell, kompass ja mitmekeelne jutustamine. 

Teisel päeval tutvusime LAK-õppe nelja C-ga, milleks on kultuur (culture), tunnetus (cognition), sisu (content) ning suhtlus (communication), ja selle teooria autori Do Coyle’ga. Quizleti abil õppisime LAK-õppega seotud mõisteid ning kasutasime rakenduse erinevaid indviduaal- ning rühmatöö võimalusi. Teiste kogemusi kuulates sain analüüsida, kuidas saaksin toimida enda klassiga ning kogemustest õppida.

Kolmandal päeval tuginesime eelneval päeval kunstimuuseumis nähtud Diego Velazqueze maalile “Las Meninas”. Juhendaja oli ette valmistanud erinevad tegevused, et me saaksime õpitut korrata. Selle päeva eesmärk oli LAK-õppe tunni ülesehitus. Juhendaja tutvustas individuaalseid, paaris ning rühmades tehtavaid tegevusi. Näiteks pildi dikteerimine kaaslasele, jalutuskäik galeriis, lausete peast lugemine kaaslastele, “pastakas keskele”.  Tutvusime  tunni planeerimiseks vajaliku Do Coyle 3A-ga (sisu analüüs, sisu lisamine, sõnavara kasutamine). 

Neljandal päeval tutvusime LAK-õppe digipädevustega. Rääkisime 21. sajandi oskustest ning SAMR mudelist. Proovisime erinevaid digiõppe vahendeid nagu näiteks Wordle; Bubbl.us; Nearpod; Interacti; Seesaw. 

Viimasel seminaril võtsime kokku õpitu ning analüüsisime enda teadmisi ja oskusi LAK-õppes. Kasutasime oma mõtete väljendamiseks “koogi küpsetamise” meetodit. Iga osaleja selgitas, kui kindel ta on enda oskustes, kasutades väljendeid, nagu näiteks “ma tean koostisosi, kuid ma veel ei tea, kuidas neid kasutada” jne. Rääkisime sildistamisest klassis ning juhendaja viis meiega läbi rollimängu, kus me ise olime  sildistatud õpilased ning teised õpilased kohtlesid meid meie sildile vastavalt. 

Võtan programmist kaasa uued õpitud meetodid ning teoreetilised alused, mis aitavad mul paremini tunde planeerida ning analüüsida neid LAK-õppe abil. 

Erasmus+ programmis osalemine oli rikastav ja kasulik, oleme tänulikud sellise võimaluse eest!

Töövarjuks Brüsseli Euroopa Koolis

Kadri Pajo, Triinu-Liis Vahter

Mai alguses oli meil võimalus külastada European School of Brussels IV (Laeken), mis on Euroopa koolidest Brüsselis kõige suurem. Koolis õpib üle 3500 õpilase, kelle vanemad töötavad Euroopa parlamendi või NATO heaks. Kool on suur, haarates enda alla nö linnaku, mis koosneb mitmest koolihoonest ja on mõeldud erinevatele kooliastmetele.  Samas linnakus õpivad õpilased alates 5. eluaastast e meie mõistes lasteaiast, lõpetades gümnaasiumis käivate õpilastega. Õpilased õpivad erinevates keelesektsioonides. Meie olime töövarjuks põhiliselt eesti keele sektsioonis ja saime vaadelda, kuidas ôpetavad Eestist pärit õpetajad Eesti õpilasi.

Esimesel päeval töövarjuna võtsid meid vastu kooli direktor Marko Mattus  ja õpetaja Mari Breiberg. Tutvusime erinevate õppehoonetega ja koolielu korraldusliku poolega. Saime tuttavaks Eestist tulnud õpetajatega, kes töötavad Euroopa koolis töölähetuses olles. Oma emakeeles on lastel võimalik õppida pea kõiki õppeaineid. Kasutatakse eestikeelset õppekirjandust. Eesti sektsioonis toimub õppetöö liitklassides. Inglise keele, kehalise kasvatuse ja Euroopa tunnid toimuvad koos teistes keelesektsioonides õppivate õpilastega. 

Meil oli võimalus külastada 1. ja 2. kooliastmes õppivate õpilaste tunde, vestelda õpilaste ja õpetajatega. Huvitav oli vaadelda liitklassi tunde, kus õpetaja kasutas õpilaselt õpilasele õppimise vorme ja tehti rühmatöid. Inglise keele õpetaja tunnid olid mängulised ja vaheldusrikkad. Nendes tundides olid koos erinevas keelesektsioonis õppivad õpilased. Õpilased said inglise keele sõnavara õppida ja kinnistada läbi erinevate õppemängude ja rühmatööde, kus sai õpitud sõnavara kohe rakendada. 

Kuna ka meie koolis õpib üha rohkem erineva emakeelega ôpilasi, oli huvitav jälgida, kuidas läbi erinevate õpimetoodikate õpilasi õpetati ja koostööd tegema suunati. Euroopa tunni õpetaja näitel oli huvitav jälgida, kuidas õpetaja pidevalt ühelt keelelt teisele lülitus. Paralleelselt toimus sellises tunnis ka pidev keelekümblus. Euroopa tunnid on kooli suur eripära, kus on tasemepõhised grupid ja toimub projektõpe.

Tagasiside andmiseks kasutavad õpetajad kujundava hindamise põhimõtteid. Tunnistustel on välja toodud õpitulemused, kommentaarina lisatakse õpetaja tähelepanekud ja soovitused edaspidiseks. 

Tulles tagasi õpikeskkonna juurde, siis esmamulje koolilinnakusse sisenedes oli, et kohe-kohe astuvad mõnest neist punastest tellistest mitusada aastat vanadest hoonetest välja Harry, Ron ja Hermione 🙂 – nii muinasjutulised ja põnevad tundusid need vanad majad. 

Klassiruumide sisustus oli aga väga sarnane meie klassidele- arvutid, nutitahvlid- samad töövahendid, mida meiegi igapäevaselt kasutame. 

Suur tänu Erasmusele, saime inspireeriva kogemuse ja palju häid mõtteid, mida edaspidi oma töös kasutada.

Norra koolisüsteem: koolikülastused ja seminarid

Kaisa Tamkivi ja Kaie Matt

Osalesime 14.04 – 20.04.2024 Oslos rahvusvahelisel koolitusseminaril, mille raames külastati erinevaid Oslo koole ning osaleti kogemusseminaridel. Programmi viis läbi koolitusfirma English Matters Erasmus+ rahastuse kaasabil. Seminaril osales haridustöötajaid 11 Euroopa riigist.

Pidasime English Mattersi koolitust sobivaks kolleegide varasema kogemuse pealt tehtud soovituse tõttu – hästi läbi mõeldud programm, mis põhineb “Contexts4Content“ ja „European dimension“ mudelitel. Antud koolitus aitas katta arenguvajadusi, mis on seotud nii Reaalkooli arengueesmärkide kui ka õpirändele seatud eesmärkidega.

Mainitud mudelid rõhutavad et:

  •  õppimine peab olema elukestev;
  • õppeprotsess peab olema aktiivne;
  • õppimine ja haridus on osa igapäevaelust, mitte eraldiseisev tervik;
  • õppimine peab olema autentne, kontekstipõhine, ühiskonnapõhine;
  • Euroopa tugevus on ühendatus, terviklikkus;
  • haridus on sotsiaalse vastutustunde ja demokraatia alustala.

Seminar pakkus võimalust külastada erinevaid Norra koole ning õppida tundma Norra haridussüsteemi ning koolivõrku. Seadsime endale õpirändeks kaks põhilist eesmärki:

  • Leida Reaalkoolile häid partnereid, kellega edaspidi viia ellu põnevaid ning arendavaid õpirändeid nii õpilastele kui ka kooli töötajatele.
  • Kuna Norra on tuntud oma kõrge heaolu poolest, seda nii õpilaste kui ka õpilaste vaatest, soovisime näha kuidas seda saavutatakse ning häid mõtteid/võtteid meile kaasa tuua.

Külastasime kolme kooli ( Etterstad Upper Secondary school; Ris Skole; Lambertseter Videregaende Skole), mis kõik olid isemoodi ning huvitavad. Kõikides koolides keskenduti väga nii õpilaste kui ka õpetajate heaolu tagamisele. Selleks olid neil väga suured tugimeeskonnad ning detailideni läbitöötatud toetusskeemid.

Osalesime ka erinevates Oslo ülikooli loengutes, kus tutvustati Norra haridussüsteemi ning koolivõrgu omapärasid, tugevusi ja nõrkusi.

Igale päevale jäi ka mõni külastuskäik avalikku ruumi, et näidata erinevaid võimalusi linnaruumi ja ühiskonna kasutamiseks õppetöös.

Võtsime endaga kaasa, et kuigi oleme akadeemiliselt väga tugevad ning maailma tipus, siis heaolu loomisel, säilitamisel ning pakkumisel on meil veel üsna pikk tee käia. On ilmselge, et tuleb rohkem rõhku panna oma õpetajate ja õpilaste heaolu loomisesse ning heaolu tunde tõstmisesse.

Samuti täitsime oma eesmärgi ning saime palju uusi tutvusi ning partnereid erinevates Euroopa riikides, kuhu oma õpilasi ja õpetajaid õpirännetele saata. Esimesed kokkulepped on juba sõlmitud ja seega võib õpirännet väga edukaks pidada.

Kokkuvõtteks kinnitas õpiränne selgelt, et meie hariduse akadeemilises pooles on kõik väga hästi, kuid heaoluga tuleb veel kõvasti tööd teha. Tõime kaasa tunde ja otsused, et see peab saama üheks meie esmasteks prioriteetideks.

Töövarjuks Itaalia koolides

Natalja Siniorg ja Tatjana Truuväärt

2024.aasta märtsis käisime töövarjuks Itaalias Gorgonzolas kahes koolis. Istituto di Istruzione Argentia, mis on humanitaarkallakuga kool ja Liceo G.Marconi, mis on reaal- ja tehnikakallakuga kool. Viibisime projekti raames Gorgonzolas 11.03.-17.03.2024. Partner oli tuttav eelnevate Erasmuse projektide kaudu. 

Kuna oleme võõrkeele õpetajad, siis rõhuasetus oli võõrkeelte õpetamisel. Lisaks sellele oli meie eesmärgiks ka tutvumine Itaalia haridussüsteemi ning koolide töökorraldusega. Meile tutvustati tööd erivajadustega õpilastega, kaasa arvatud  muukeelsed õpilased. See teema on aktuaalne praegu ka Eestis. Üheks eesmärgiks oli ka inglise keele oskuse täiendamine.  Õpiränne seostus  meie eesmärkidega täielikult. 

Tundide vaatluse raames jõudsime järeldusele, et Reaalkooli õpilased on teadlikumad  õppimises ja õpetajad on rikkalikuma metoodilise repertuaariga. Samas oli meie jaoks  uus see, et Itaalias on juba mitu  aastat kasutusel e-riigieksamid kooli lõpetamisel. Viibisime ka ühel proovieksamil. 

Üllatav oli see, et Itaalia koolides toimib väga hea tugisüsteem muukeelsete õpilaste abistamiseks. Igale õpilasele on määratud tugiisik, kes toetab ja suunab õpilast õppeprotsessis. Loomulikult on selleks vaja lisaressurssi, kuid seda võiks kaaluda.

Kindlasti soovitame sarnast kogemust ka teistele õpetajatele, sest  kõiksugu uued kogemused avardavad silmaringi, annavad võimaluse võrdlemiseks, mõtestamiseks ja hindamiseks.

Erasmus+ projektid toetavad  kindlasti elukestvat õpet,  sotsiaalset ja kultuuridevahelist suhtlemist ja kriitilist mõtlemist.

Kokkuvõtteks soovime öelda, et  tänu Erasmus+ projektile saime palju uusi kogemusi, sidemeid ja innustust edaspidiseks tegutsemiseks projektide raames.

Institution Saint Joseph, Le Havre

Geili Kütt

26. novembrist kuni 1. detsembrini viibisin Prantsusmaal, Le Havre’i linnas, kus käisin koolis Institution Saint Joseph töövarjutamist tegemas. Institution Saint Joseph on erakool, kus õpivad tavaõppekava kõrval ka IB programmi järgi õppivad õpilased. Nädala jooksul tutvusin kooli ja selle õpetajatega ning külastasin inglise keele tunde.

Kooli territoorium on üsna suur ning õppetöö toimub erinevates hoonetes. Vahetundide ajal veedavad õpilased enamasti aega koolihoovis. Garderoobi rõivaste hoidmiseks neil ei ole, vahetunde justkui ei eksisteerikski (päevakava on võrreldes meie koolidega veidi teisiti kokku pandud) ning tunni üheskoos alustamist ei toimu – ehk siis üsna palju sellist, mis meile esialgu võõras tundub. Samas lõunapaus kestab 1,5 tundi ning seega jõuavad koolimaja vahetus läheduses elavad õpilased sageli koju lõunat sööma.

Nädala jooksul märkasin ma kahtlemata seda, et Reaalkooli infotehnoloogilised võimalused on selle konkreetse Prantsusmaa kooliga võrreldes kindlasti paremad. Meil on peaaegu igas klassiruumis nutitahvel ning sülearvutite kasutamine ainetundides on üsna sage. Sealses koolimajas olid klassides päevinäinud ja üsna halva kvaliteediga projektorid, mis näitasid vildakalt paigutatud projektori ekraanidele. Arvutite kasutamist õpilaste poolt klassitundides minu külastatud õppetundide jooksul ei toimunud. Midagi meie eKooli sarnast on neil olemas ning õpetaja täidab seda alati tunni alguses oma telefonis.

Külastasin erinevas vanuses õpilaste tunde. Koolis on nii tavaklassid kui ka IB õppesuund ning õpilaste inglise keele tase kahe õppesuuna vahel erineb suuresti. IB õppesuund töötab rohkem ingliskeelse kirjandusega; loetakse, analüüsitakse ning ka etendatakse näidendeid; toimuvad õppekäigud Londonisse ja USAsse. Tavaklasside õpilaste puhul on märgatav asjaolu, et nad ei räägi inglise keelt soravalt, teevad üsna palju hääldusvigu (võrreldes Eestis elavate eakaaslastega) ning ei ole eriti motiveeritud ainetunnis kaasa töötama.

Nädala jooksul tõdesin, et meie füüsiline õpiruum on kindlasti õppimist soosivam. Samal ajal sain inspiratsiooni ka võimalusel rohkem kirjandust õppetöösse lülitada.

Koolitus Fit in Deutsch, Malta

Erasmus+ õpiränne „Fit in Deutsch“ 15.- 19. juuli 2024, Kristel Haugas ja Mirja Bluum 

Osalesime Erasmus+ õpirände programmis „Fit in Deutsch. Lehrerfortbildungskurs in Deutsch  als Fremdsprache – Methodik- und kommunikative Spracherweiterung“, mis toimus 15.-19.  juulil Maltal. Infot selle suvekursuse kohta saime Tallinna Reaalkooli koordinaatorilt Kristi  Vahenurmelt. Kursuse koolitaja oli Gertraude Lehr Carob Instituudist Saksamaalt.  

Kursus keskendus saksa keele (aga laiemas mõttes mistahes võõrkeele) õpetamise  metoodikale. Töökeeleks oli saksa keel. 

Kursus edendas saksa keele oskust, eriti suhtlemisoskust ja suhtluskeelt. Teisalt sai ideid saksa  keele (võõrkeele) tundide läbiviimiseks. Meie jaoks oli tuttavaid ja kasutatavaid võtteid, kuid  saime juurde ka mõned toredad võtted. Kursus keskendus loomingulistele ühisõppevormidele (rühmatöö meetoditele), mis olid seotud muusika, teatri ja kirjutamisega. Lisaks uuriti, milliseid  võimalusi pakub AI võõrkeele õppimiseks ja õpetamiseks. Kolmel pärastlõunal sai tutvuda  Malta kultuuri ja ajalooga: külastasime pealinna Vallettat, endist pealinna Mdinat ning Gozo  saart. Vahvaks ja rikastavaks kujunesid arutelud ja koostöö kursusekaaslastega Sloveeniast,  Hollandist, Poolast, Saksamaalt ja Tšehhist. 

Õppetöö toimus viiel päeval. Teemad olid järgmised: 

  1. Kooperatives Lernen im Sprachunterricht
  2. Mit Geschichten Deutsch lernen
  3. Kritisches und soziales Denken fördern mit Bilderbüchern
  4. Lernen an Stationen
  5. Mit Musik Deutsch lernen

Õppetöö toimus kella 9st kella 13ni. Iga õppepäev algas soojenduse ja häälestusega, mis aitasid  rühma koostööle. Seejärel järgnes intensiivne rühmatöö erineva suurusega gruppides. Kõik  meetodid, mida õppisime, tegime ise läbi.  

Kogesime juba vana ja tuttavat, aga saime ka palju uusi ideid, kuidas rühmatöös tõhusamalt  keelt õpetada. Koostöine õppimine eeldab vastutuse võtmist. Iga rühmaliige vastutab oma osa  täitmise eest. Seda rõhutati korduvalt. Tulemuslik õppimine käib koos praktiliste ülesannetega.  Teada on, et kõige tõhusam õppimismeetod on praktika. Erinevate situatsioonide ja  rollimängude kaudu oma keeleoskust edendada on igas vanuses jõukohane ja motiveeriv.  Näiteks võõras tekst jagada osadeks rühmaliikmete vahel, iga rühmaliige refereerib enda osa,  lõpuks pannakse kokku konspekt skeemina või esitatakse oma lugu teatrielemente kasutades.  Selline meetod annab juurde ka esinemisjulgust. Iga ülesandele järgneb ka rühmas refleksioon  – kes ja kuidas, mis õnnestus, mida saab veel paremaks muuta. 

Rühm töötamas. 

Rühmatööks ei ole vaja erilist ruumi. Siin on oluline õpetaja roll, kes peab tööjuhendi väga  põhjalikult läbi mõtlema ja ruumi ette valmistama. Õppimine ei käi ainult laua taga, vaid ka  toolil püsti seistes või kükitades, saab kasutada ära seinapinnad ja ruumis olevad tehnilised  vahendid. Hea meel on tõdeda, et seda me oma õpilasi õpetades pidevalt ka teeme. Peaaegu iga  meetod on seotud ka liikumisega – oma ülesannet tuleb täita ja esitleda kas seistes, liikudes,  dramatiseerides või lausa jooksuvõistlusena. Teatevõistluse elemente saab kasutada näiteks grammatika õppimisel: seintel on nn valed laused, grupiliikmed toovad ühekaupa laused, mida  siis mingist aspektist tuleb korrigeerida, kui üks on valmis, toob järgmine rühmaliige seinalt  järgmise, kuni kõik laused on parandatud. Tulemused pannakse uuesti seinale ja koos juhendaja ning teiste gruppidega vaadatakse parandused üle.  

Rühmatöö: põranda kasutamine. 

Eriti põnev oli keeleõpe lugude jutustamise kaudu. Jutustada saab lugusid nii suuliselt,  kirjalikult, joonistades, aga ka teatrielemente kasutades. Sellised võtted ei arenda ainult  sõnavara, vaid ka sotsiaalseid oskusi. Näiteks luuletuste lugemisel rühm ei otsi ainult  tundmatutele sõnadele tähendusi ega vasta küsimustele, vaid esitavad luuletuse näidendina,  kasutades luuletuse teksti ja püüdes seda peast esitada. Õppijat ja rühma motiveerib ka see, kui  rühmliige või rühm saab ise ülesande valida. 

Kui haaratud on erinevad ained, on põnevust ka rohkem. Näiteks saab õppimissituatsiooni  loomiseks kasutada ka muusikat. Noored armastavad muusikat kuulata ja seda saab õppimisel  ära kasutada. Vahvad ja põnevad ülesanded aitavad noori tuua ka klassikalise muusika juurde. Põnev rühmaülesanne oli F. Smetana sümfoonilise poeemi „Ma Vlast“ osa „Die Moldau“  („Vltava“) põhjal. See haaras nii kuulamist, arutelu, kirjutamist kui esitamist. Õpiti nii  grammatikat kui sõnavara.  

Näide: keeleõpe klassikalise muusikaga. 

Idee projektipäevaks: rollimäng restoranis. 

Hea on tõdeda, et oleme õigel teel ja kasutame keeleõppes rühmatööd väga palju. Loomulikult  ei õpita keelt ainult rühmades, vaid oluline on ka individuaalne keelega tegelemine. Õpetajalt 

nõuab rühmatöö ettevalmistamine nii metoodika-alaseid teadmisi, fantaasiat, tekstimaterjali  otsimist kui ka töölehtede tegemist ning ruumi ettevalmistamist, juhendamist-jälgimist ning  tagasisidestamist. See on ajamahukas. Tuleb olla ise nutikas ja kaasata ettevalmistusse ka  õpilasi. Põnev ja õppijat motiveeriv on lõimida erinevaid aineid keeleõppesse. 

Positiivne on: 

  • sotsiaalsete oskuste arendamine (koostöö), ka enesekontroll,
  • probleemi lahendamine koostöös,
  • õppijate individuaalsete omaduste ja vajaduste arvestamine,
  • tagasiside rühmakaslaste ja õpetajate poolt.

Raskuseks võivad kujuneda: 

  • kõik ei taha aktiivselt osaleda,
  • õpetaja peab väga põhjalikult läbi mõtlema, plaani ja töölehed tegema, ajamahukas – nii ettevalmistus kui läbiviimine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et nägime vana ja kogesime ka uut. Viie päeva jooksul töötasime läbi  paarkümmend metoodilist võtet ja on, mida oma ainetundidesse ka üle võtta. On ainult üks suur  puudus – ettevalmistus on ajamahukas ja ühe võtte kasutamiseks võib kuluda kuni 3 ainetundi.  Aga kui eesmärgiks võtta, et kord perioodi jooksul midagi sellist ette võtta, siis saab hakkama.  Kui midagi soovitada oma kooli õpetajaskonnale, siis aineülene lõimimine projektipäevana on  kahtlemata eriti põnev ja õppijat motiveeriv. Ära ei tohi unustada ka ennast – ettevalmistusse  ja läbiviimisesse on mõistlik kaasata õpilasi. 

Kursuse lõpetajad Eestist, Saksamaalt, Poolast,  Hollandist, Tšehhist ja Saksamaalt. Arutelud ja oma kogemuste vahendamine oli suureks  boonuseks. Hea on tõdeda, et kursuse osalejad olid ühel meelel, et võõrkeeli on vaja õppida ja  tõhusaks võtteks on rühmatöö ja koosõppimine.

Reaalkooli õpetajad kursuse lõputunnistustega: Kristel Haugas  ja Mirja Bluum.