Reedad, Lisette, Riin ja Margit Madridis Erasmus+ koolitustel

2.–9.11. 2024 osalesid Tallinna Reaalkooli õpetajad Reet Libe, Margit Luts, Riin Saar, Reet Varik ja Lisette Veeväli Madridis rahvusvahelisel koolitusseminaril, mille raames külastati erinevaid Hispaania koole, täiendati inglise keele oskusi ning täiendati LAK-õppe teadmisi. Programmi viis läbi koolitusfirma English Matters Erasmus+ rahastuse kaasabil. Seminaril osales haridustöötajaid 10 Euroopa riigist.

Reet L ja Margit osalesid Erasmus+ projektis English for Teachers. Meie eesmärk oli oma passiivset inglise keelt muuta aktiivsemaks, et julgemalt vestelda inglise keeles lapsevanematega, kui vaja. Tunneme, et sõnavara on olemas, kuid keelt reaalses elus pole vaja olnud kasutada ning rääkimine on ebakindel.

Meie rühma liikmed olid pärit Soomest, Ungarist, Poolast, Itaaliast ja meie rühmajuht on pärit Inglismaalt Cambridge´ist, kuid elab 7. aastat Hispaanias.

Meie koolitus täitis oma eesmärgi, me saime korrata oma inglise keele grammatikat, väljendeid ja sõnu. Võrdlesime ja jagasime rühmakaaslastega oma rahvusele omast ning arutlesime erinevuste üle. Samas õppisime palju Hispaania ajaloo ja kultuuri kohta.

Meil oli suurepärane võimalus avastada Madridi vanalinna ja Prado muuseumit omal käel, sest meie, inglise keele õppijad, pidime ise lugedes infot avastama. Meie Reedaga ei jõudnud Prado muuseumis kõiki ülesandeid täita, kuid me nautisime kunsti, eriti erinevate kunstnike maale. Tõsi, seekord jätsime skulptuurid ja büstid vahele, sest kõike lihtsalt ei jõudnud –  muuseum on tohutult suur. 

Lisette, Riin ja Reet V külastasid vanalinna ning muuseumi giidiga. Pärast fotosid võrreldes veendusime, et viibisime samades põnevates kohtades. Madridis on kõik ehitised võrreldes Eestiga ülisuured. Külastasime ka „moodsat“, 1997. aastal valminud katedraali.

Esimesel päeval tutvustasid keeleõppijad rühmakaaslastele oma perekondi, jagasime, kuidas meie riikides tervitatakse, suhtutakse hilinemistesse, kasutatakse nutiseadmeid koolides, ja rääkisime söögikultuurist. Päeva lõpus õppisime hispaaniakeelseid väljendeid, mida saaksime igapäevaselt kasutada, ning rühma juhendaja andis soovitusi, millised on parimad söögikohad.

Teisel päeval orienteerusime Madridi vanalinnas. Päeva algul meenutasime Hispaania värvikat ajalugu, rääkisime ilmast ja riietusest.

Kolmandal päeval rääkisime loodusest, looduskaitsest, reostusest ja kliimamuutustest. Kõik olid nõus, et kliima muutub soojemaks. Saime teada, et rootslastega võrreldes on meie ja soomlaste prügi sorteerimine veel lapsekingades, kuid itaallane, ungarlased ja poolakad leidsid, et nendel see niipea küll tööle ei hakkaks.

Meie Reedaga käisime teatris vaatamas muusikali „Kooripoisid“. See oli suurepärane elamus!!!! Me küll sõnu ei mõistnud, kuid kuna filmi oleme näinud, siis libreto oli tuttav ja

etendus umbes 20 lapsosalisega vaatamist-kuulamist väärt.

Viimastel päevadel tutvusime kuulsuste hobidega ja õppisime kasutama tulevikuvorme. Lõpuks kordasime õpitut ning reflekteerisime Hispaania ajalugu ja kultuuri.

Meile tutvustati mitmeid erinevaid meetodeid, mida tundides kasutada. Kuid olgem ausad – meil on aktiivõppe meetodid pidevalt kasutusel ning midagi enneolematut õppemeetodites meie jaoks polnudki. Uus oli ehk kellameetod, mida võib nimetada ka kuude või nädalapäevade jms meetodiks. Riin ja Reet avastasid ortograafiahaigla meetodi . Hea mõte oli ka see, et igale õpilasele oli nimeline pliiatsikujuline sahtel, kuhu õpetaja sai jätta puudujatele töölehed. 

Õhtuti tutvusime kõik viiekesi tõelise Hispaania toidukultuuriga. Alustasime pitsast, jätkasime kalmaarirõngaste, pastade, burrata´de,  paella´de jms. Tõeliseks elamuseks osutus pühapäevane turg EL Rastro, kus kaubeldi kõikvõimalike toodetega ja mis võttis silme eest kirjuks. Loomulikult suutsime kõik oma rahakotte kergendada ja olime suurepärased turistid kauplejate lõksudes.

Reet V ja Riinu eesmärk oli tutvuda Hispaania koolisüsteemiga ning saada ideid tulevasteks lõiminguprojektideks. Külastasime nädala jooksul 4 erinäolist kooli. 

Meie programmis osalesid õpetajad ning õppeasutuse juhid Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist, Saksamaalt, Kreekast, Itaaliast ning Poolast. Väga vahvad ja rikastavad olid arutelud ja koostöö eeskätt kursusekaaslastega Saksamaalt, Bulgaariast ja Kreekast. Kursusel vahetasime kontakte, et ette võtta edasisi projekte, nt õpilasvahetusi.

Esimesel päeval külastasime kooli nimega IES Santa Teresa de Jesús. Koolijuht ning õppealajuhataja tegid ülevaate Hispaania koolisüsteemist ning tutvustasid oma kooli. Kuigi kooli keskkond oli suhteliselt üksluine, avanes viimase korruse klassidest kena vaade Madridile.

Õhtul ootas meid ees giidiga tuur vanalinnas, kus käisime ära Madridi nullpunktis ning nägime lõpuks ära ka kaua otsitud maasikapuu. Samuti väärivad esiletõstmist ka Madridi erilised ja kaunid tänavasildid.

Teisel päeval saime tutvuda päris suure kooliga, kus õppijaid ühtekokku 2000. Uhke nimega  (IEP Principe Felipe) kool asus Madridi äärelinnas, kus elavad valdavalt keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed. Seal oli võimalus ka tunde külastada. Reet külastas inglise keele tundi. Kuna tegemist oli kakskeelse kooliga, siis õnnestus Riinul viibida füüsikatunnis, kus õppetöö toimus läbisegi hispaania ja inglise keeles.

Õhtul oli kavas Prado muuseumi külastus ning õhtuse linnaga tutvumine.

Kolmas kool, mida külastasime, asus veidi Madridist väljas, tegemist oli Fuenlabrada John Lennoni kooliga. Selle kooli õhustik jättis äärmiselt sümpaatse mulje, oli tunda, et sealsed õpetajad on entusiastlikud ning neid hoiab koos

tegutsemistahe. Koolil on oma kooliaed ning ürdiaed, mille eest nii õpilased kui õpetajad ühiselt hoolitsevad. Meeldejääv oli nende laboriruum, kus tehti nii füüsika-, keemia-, loodusõpetuse katseid, valmistati oma aiasaadustest süüa ning vajadusel ka toimetati mikroskoopidega. Sellest ruumist oli näha seda, et kes tahab, see jõuab. Samuti oli koolil oma stuudio, kus salvestati nt podcast´e jms. 

Sellest koolist võtsime kaasa ka kaks toredat mõtet: ortograafiahaigla ning puudujate postkast.

Viimane külastus oli Salvador Dali kooli. Tegemist oli kooliga, kus meie mõistes olid õpilased 6. klassist kuni gümnaasiumini ja ka kutsekooli omi. Selle kooli eripära oli nende panus füüsilise puudega õpilaste harimisse. Lisaks igapäevasele õppetööle said ka need õpilased 2-3 korda nädalas füsioteraapiat, mille jaoks oli koolis omaette ruum ja vastav personal. 

Reedel oli kogu kursuslaste seltskonnal võimalus külastada 1986. a UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Toledo linna, mis on olnud kunagi Hispaania pealinn. Linna ajalugu ja ka tänapäeva tutvustas meile väga meeldiv ja asjalik giid. 

Tõdesime, et me juba kasutame kõiki meetodeid, millest nädala jooksul juttu oli, kuid samas leidsime siiski nüansse, mida oma töös silmas pidada. Eespool juba mainitud ortograafiahaigla meetodit saab kasutada nii eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse vm ainetunnis, selle mõte seisneb selles, et tahvlil/seinal on 4-5 enim vigu tekitanud sõna, mõistet vm, et neid kinnistada. Samuti tekitas mõningast elevust viimasel päeval kasutatud kellameetod, mis kursusel täitis ka üksteisega (taas)tutvumise eesmärki, kuid mis on tõhus viis panna õppijad omavahel etteantud teemal suhtlema.

Programmis osalemine aitas mõtestada Eesti haridussüsteemi ning ühised arutelud kolleegidega teistest Euroopa koolidest andsid teisi vaatenurki. Hispaania koolidega tutvumine ning aruteluseminaridel osalemine andis indu tutvuda veel teistegi riikide hariduseluga.

 

Lisette eesmärk oli saada parem ülevaade LAK-õppest ning selle kasutamisest. Nädala jooksul tutvustati mitmeid erinevaid keeleõppe meetodeid, mida saab kasutada ka kõikides teistes tundides. 

Minu programmis oli kokku 6 osalejat: lisaks minule kolm Poola gümnaasiumiõpetajat, kellest kaks õpetasid matemaatikat ja üks inglise keelt ning IT-d, üks Saksamaa kutsekooli õpetaja, kes õpetas majandust inglise keeles, ning Horvaatiast üks lasteaiadirektor. 

Esimesel päeval tutvusime LAK-õppe põhimõtete ning teooriaga. Õppisin juurde mõned LAK-õppes kasutatavad mõisted, nagu näiteks tugisüsteem, eetika LAK-õppes ning asümmeetria klassiruumis. Teised osalejad tutvustasid enda koolisüsteeme ning kogemusi, tänu millele oli mul võimalus seda võrrelda meie süsteemiga ja minu kogemusega. Meile tutvustati ning me saime kasutada uusi meetodeid, nagu näiteks karussell, kompass ja mitmekeelne jutustamine. 

Teisel päeval tutvusime LAK-õppe nelja C-ga, milleks on kultuur (culture), tunnetus (cognition), sisu (content) ning suhtlus (communication), ja selle teooria autori Do Coyle’ga. Quizleti abil õppisime LAK-õppega seotud mõisteid ning kasutasime rakenduse erinevaid indviduaal- ning rühmatöö võimalusi. Teiste kogemusi kuulates sain analüüsida, kuidas saaksin toimida enda klassiga ning kogemustest õppida.

Kolmandal päeval tuginesime eelneval päeval kunstimuuseumis nähtud Diego Velazqueze maalile “Las Meninas”. Juhendaja oli ette valmistanud erinevad tegevused, et me saaksime õpitut korrata. Selle päeva eesmärk oli LAK-õppe tunni ülesehitus. Juhendaja tutvustas individuaalseid, paaris ning rühmades tehtavaid tegevusi. Näiteks pildi dikteerimine kaaslasele, jalutuskäik galeriis, lausete peast lugemine kaaslastele, “pastakas keskele”.  Tutvusime  tunni planeerimiseks vajaliku Do Coyle 3A-ga (sisu analüüs, sisu lisamine, sõnavara kasutamine). 

Neljandal päeval tutvusime LAK-õppe digipädevustega. Rääkisime 21. sajandi oskustest ning SAMR mudelist. Proovisime erinevaid digiõppe vahendeid nagu näiteks Wordle; Bubbl.us; Nearpod; Interacti; Seesaw. 

Viimasel seminaril võtsime kokku õpitu ning analüüsisime enda teadmisi ja oskusi LAK-õppes. Kasutasime oma mõtete väljendamiseks “koogi küpsetamise” meetodit. Iga osaleja selgitas, kui kindel ta on enda oskustes, kasutades väljendeid, nagu näiteks “ma tean koostisosi, kuid ma veel ei tea, kuidas neid kasutada” jne. Rääkisime sildistamisest klassis ning juhendaja viis meiega läbi rollimängu, kus me ise olime  sildistatud õpilased ning teised õpilased kohtlesid meid meie sildile vastavalt. 

Võtan programmist kaasa uued õpitud meetodid ning teoreetilised alused, mis aitavad mul paremini tunde planeerida ning analüüsida neid LAK-õppe abil. 

Erasmus+ programmis osalemine oli rikastav ja kasulik, oleme tänulikud sellise võimaluse eest!