Erasmus+ õpiränne „Fit in Deutsch“ 15.- 19. juuli 2024, Kristel Haugas ja Mirja Bluum
Osalesime Erasmus+ õpirände programmis „Fit in Deutsch. Lehrerfortbildungskurs in Deutsch als Fremdsprache – Methodik- und kommunikative Spracherweiterung“, mis toimus 15.-19. juulil Maltal. Infot selle suvekursuse kohta saime Tallinna Reaalkooli koordinaatorilt Kristi Vahenurmelt. Kursuse koolitaja oli Gertraude Lehr Carob Instituudist Saksamaalt.
Kursus keskendus saksa keele (aga laiemas mõttes mistahes võõrkeele) õpetamise metoodikale. Töökeeleks oli saksa keel.
Kursus edendas saksa keele oskust, eriti suhtlemisoskust ja suhtluskeelt. Teisalt sai ideid saksa keele (võõrkeele) tundide läbiviimiseks. Meie jaoks oli tuttavaid ja kasutatavaid võtteid, kuid saime juurde ka mõned toredad võtted. Kursus keskendus loomingulistele ühisõppevormidele (rühmatöö meetoditele), mis olid seotud muusika, teatri ja kirjutamisega. Lisaks uuriti, milliseid võimalusi pakub AI võõrkeele õppimiseks ja õpetamiseks. Kolmel pärastlõunal sai tutvuda Malta kultuuri ja ajalooga: külastasime pealinna Vallettat, endist pealinna Mdinat ning Gozo saart. Vahvaks ja rikastavaks kujunesid arutelud ja koostöö kursusekaaslastega Sloveeniast, Hollandist, Poolast, Saksamaalt ja Tšehhist.
Õppetöö toimus viiel päeval. Teemad olid järgmised:
- Kooperatives Lernen im Sprachunterricht
- Mit Geschichten Deutsch lernen
- Kritisches und soziales Denken fördern mit Bilderbüchern
- Lernen an Stationen
- Mit Musik Deutsch lernen
Õppetöö toimus kella 9st kella 13ni. Iga õppepäev algas soojenduse ja häälestusega, mis aitasid rühma koostööle. Seejärel järgnes intensiivne rühmatöö erineva suurusega gruppides. Kõik meetodid, mida õppisime, tegime ise läbi.
Kogesime juba vana ja tuttavat, aga saime ka palju uusi ideid, kuidas rühmatöös tõhusamalt keelt õpetada. Koostöine õppimine eeldab vastutuse võtmist. Iga rühmaliige vastutab oma osa täitmise eest. Seda rõhutati korduvalt. Tulemuslik õppimine käib koos praktiliste ülesannetega. Teada on, et kõige tõhusam õppimismeetod on praktika. Erinevate situatsioonide ja rollimängude kaudu oma keeleoskust edendada on igas vanuses jõukohane ja motiveeriv. Näiteks võõras tekst jagada osadeks rühmaliikmete vahel, iga rühmaliige refereerib enda osa, lõpuks pannakse kokku konspekt skeemina või esitatakse oma lugu teatrielemente kasutades. Selline meetod annab juurde ka esinemisjulgust. Iga ülesandele järgneb ka rühmas refleksioon – kes ja kuidas, mis õnnestus, mida saab veel paremaks muuta.
Rühm töötamas.
Rühmatööks ei ole vaja erilist ruumi. Siin on oluline õpetaja roll, kes peab tööjuhendi väga põhjalikult läbi mõtlema ja ruumi ette valmistama. Õppimine ei käi ainult laua taga, vaid ka toolil püsti seistes või kükitades, saab kasutada ära seinapinnad ja ruumis olevad tehnilised vahendid. Hea meel on tõdeda, et seda me oma õpilasi õpetades pidevalt ka teeme. Peaaegu iga meetod on seotud ka liikumisega – oma ülesannet tuleb täita ja esitleda kas seistes, liikudes, dramatiseerides või lausa jooksuvõistlusena. Teatevõistluse elemente saab kasutada näiteks grammatika õppimisel: seintel on nn valed laused, grupiliikmed toovad ühekaupa laused, mida siis mingist aspektist tuleb korrigeerida, kui üks on valmis, toob järgmine rühmaliige seinalt järgmise, kuni kõik laused on parandatud. Tulemused pannakse uuesti seinale ja koos juhendaja ning teiste gruppidega vaadatakse parandused üle.
Rühmatöö: põranda kasutamine.
Eriti põnev oli keeleõpe lugude jutustamise kaudu. Jutustada saab lugusid nii suuliselt, kirjalikult, joonistades, aga ka teatrielemente kasutades. Sellised võtted ei arenda ainult sõnavara, vaid ka sotsiaalseid oskusi. Näiteks luuletuste lugemisel rühm ei otsi ainult tundmatutele sõnadele tähendusi ega vasta küsimustele, vaid esitavad luuletuse näidendina, kasutades luuletuse teksti ja püüdes seda peast esitada. Õppijat ja rühma motiveerib ka see, kui rühmliige või rühm saab ise ülesande valida.
Kui haaratud on erinevad ained, on põnevust ka rohkem. Näiteks saab õppimissituatsiooni loomiseks kasutada ka muusikat. Noored armastavad muusikat kuulata ja seda saab õppimisel ära kasutada. Vahvad ja põnevad ülesanded aitavad noori tuua ka klassikalise muusika juurde. Põnev rühmaülesanne oli F. Smetana sümfoonilise poeemi „Ma Vlast“ osa „Die Moldau“ („Vltava“) põhjal. See haaras nii kuulamist, arutelu, kirjutamist kui esitamist. Õpiti nii grammatikat kui sõnavara.
Näide: keeleõpe klassikalise muusikaga.
Idee projektipäevaks: rollimäng restoranis.
Hea on tõdeda, et oleme õigel teel ja kasutame keeleõppes rühmatööd väga palju. Loomulikult ei õpita keelt ainult rühmades, vaid oluline on ka individuaalne keelega tegelemine. Õpetajalt
nõuab rühmatöö ettevalmistamine nii metoodika-alaseid teadmisi, fantaasiat, tekstimaterjali otsimist kui ka töölehtede tegemist ning ruumi ettevalmistamist, juhendamist-jälgimist ning tagasisidestamist. See on ajamahukas. Tuleb olla ise nutikas ja kaasata ettevalmistusse ka õpilasi. Põnev ja õppijat motiveeriv on lõimida erinevaid aineid keeleõppesse.
Positiivne on:
- sotsiaalsete oskuste arendamine (koostöö), ka enesekontroll,
- probleemi lahendamine koostöös,
- õppijate individuaalsete omaduste ja vajaduste arvestamine,
- tagasiside rühmakaslaste ja õpetajate poolt.
Raskuseks võivad kujuneda:
- kõik ei taha aktiivselt osaleda,
- õpetaja peab väga põhjalikult läbi mõtlema, plaani ja töölehed tegema, • ajamahukas – nii ettevalmistus kui läbiviimine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nägime vana ja kogesime ka uut. Viie päeva jooksul töötasime läbi paarkümmend metoodilist võtet ja on, mida oma ainetundidesse ka üle võtta. On ainult üks suur puudus – ettevalmistus on ajamahukas ja ühe võtte kasutamiseks võib kuluda kuni 3 ainetundi. Aga kui eesmärgiks võtta, et kord perioodi jooksul midagi sellist ette võtta, siis saab hakkama. Kui midagi soovitada oma kooli õpetajaskonnale, siis aineülene lõimimine projektipäevana on kahtlemata eriti põnev ja õppijat motiveeriv. Ära ei tohi unustada ka ennast – ettevalmistusse ja läbiviimisesse on mõistlik kaasata õpilasi.
Kursuse lõpetajad Eestist, Saksamaalt, Poolast, Hollandist, Tšehhist ja Saksamaalt. Arutelud ja oma kogemuste vahendamine oli suureks boonuseks. Hea on tõdeda, et kursuse osalejad olid ühel meelel, et võõrkeeli on vaja õppida ja tõhusaks võtteks on rühmatöö ja koosõppimine.
Reaalkooli õpetajad kursuse lõputunnistustega: Kristel Haugas ja Mirja Bluum.
