Parvematk
8-9 juunil käis Tallinna Reaalkooli 135c ekskursioonil. Toimus parvematk Emajõel, korraks külastati kaldal teepeale jäänud RMK looduskeskust ning kiigati ka Peipsi järvele, ööbimine oli keset Kalli järve ning järgmisel päeval pöörduti tagasi. Retk algas bussisõiduga mis laulujoru ja seltsimeheliku läbisaamise tõttu kiirelt möödus. Tartusse jõudes hüppasime läbi poest ning sai ostetud grilli- ja muud söögipoolist. Edasi jõudsimegi oma sadamasse kust parvedele pidi saama. Saime intruktaaži, toppisime selga vestid ning asusime lõbusalt teele. Igale parvele jaotati klassist vähemalt üks purjetaja või ujuja ja parvede juhtimine oli kindlates kätes. Sõit kulges mõnusalt, ilm oli kena ja jõudsime esimesse peatuspunkti – RMK loodusmajja. Ilusa päiksepaiste ning kerge tuule pärast ei hakanud me tuppa minemisega viivitama, sõime õues ning kuulasime juttu meie olemise kohas kunagi asunud linnusest. Kes punus endale veel pärja või otsis õpetaja Raja käest jäätist soovides kulli keda pildistada, hakkasime peatselt siiski liikuma. Nüüd võeti kurss Peipsi poole, korra pidi ikka seal ka kasvõi mõnusa vaate pärast ära käima. Peale ümber keeramist aga suundusime oma ööbimiskoha poole. Magamiseks oli meile mõeldud ulpiv majake keset Kalli järve. See polnud aga parvedest kuigipalju suurem ning avastati, et kõik koos võib olla ei mahugi teisele korrusele magama. Niisis otsustati, et mõned saavad oma armastatud parvedes magada. Hiljem tuli õhtusöök, grilliti, mängiti kaardimänge ning nauditi koos päikseloojangut. Toreda päeva kestvate emotsioonide, kerge külma või lihtsalt kohvi pärast ei tulnud aga nii-mõnelgi und. Siis mindi tekid ümber vaikselt majakese terassile öise järve kohale jalgu kõlgutama. Lõpuks aga siiski terve parvekompleks uinus. Hommikul oli äratus kaheksa-üheksa paiku kuna bussijuht kavatses meile üsna vara järgi tulla. Saime pannkooke moosiga nimg soojendavat teed ja kohvi kui mõned väitsid ennast öösel parvel päris külmununa leidnut, varsti said aga kõik sooja sisse ja ka päike tuli jälle välja. Tagasisõit kulges mõne jaoks aeglasemini nig nendele kes magama jäid, väga kiirelt, tüürimine oli vaatamata parvedevahelise suhtlemise viperustele siiski korras, seega jõudsime suuremate probleemideta tagasi oma algsesse sadamasse. Ükshaaval pakiti kotid ja unimütsid parvedelt maha ja saadeti bussi. Tagasisõit oli samuti veidi unisemat sorti kuid Tallinnasse jõudes olid kõik küllaltki säravsilmsed ning rahul.
Kelly Kaldra
© 2024, 135c