arh134b

Enne suvepuhkusele minekut käisime Porkunis, meie rahvuskivi muuseumis, paekivimuuseumis. Peale muuseumi külastamise nägime sealseid populaarseid ujuvaid saarekesi, jalutasime energiarajal. Ronisime Porkuni torni, mis oli 21 meetri körgune, kust avanes ilus vaade. Lisaks kuulasime legendi “Südamevalu sillast” ja jalutasime ka ise üle silla. Mängisime köik koos toredaid ringmänge, pidasime muidugi ka  piknikut ja nautisime suurel mänguplatsil mönusat suveilma.

 

Kuna imataat lubas suviselt kuuma ilma, siis läksime parki.
Seal jagunesime gruppidesse ja rääkisime üksteistele oma lemmikraamatustest, saime head reklaami teine-teiselt 🙂

Siis tuletasime täringid veeretades veel meelde õpitud korrutustabelit ja jagamist. Täitsime ilmavaatlustabelit, et kontrollida, kas ilmateade tõde ennustas 🙂  Jalutasime ning uurisime ka puid ja  taimi ning pargi tiiki ja selle ümbruses olevat elustikku.  Kinnitasime kaasa võetud näksidega keha, mängisime mänge ja lõpuks seadsime sammus kodu-kooli poole tagasi.

Jätkame traditsiooni…
Olenemata kahtlasest ilmast kogunesime Kadrioru parki, et enne suvevaheajale minekut kõik koos, lapsed ja vanemad,  kokku saada.
Sõime, jõime, varjusime vahepeal  vihma eest puude alla, mängisime mälumängu “Targem kui 2. b” mille  lapsed ise vanematele koostasid. Mälumängus olid kõik võistkonnad tasavägiselt võrdsed.  Mängisime ka pallimänge  ning ajasime juttu ja vahetasime muljeid.

Tänud kõikidele, kes oma kohalolekuga toreda õhtupooliku aitasid korda saata! 🙂

Käisime Vene Kultuurikeskuses vaatamas   Rein Marani  toredat loodusfilmi “Põder metsakuningas”  Film oli väga tore, huvitav ja hariv.

Käisime Hirvepargis loodust maalimas ja suvist ilma nautimas.
Siin oleme meie oma valminud kunstiteostega.

Täna oli meil viimane maletund ja selle saime läbi viia PALUL KERESE MALEMAJAS. Käisime Paul Kerese nimelises maletoas tema vahakuju vaatamas.

Lisaks saime malet mängida nagu tõelised maletajad, malekelladega. Küll oli vahva 🙂

Käisime Raekojaplatsil ekskursioonil ja saime väga palju uut ning huvitavat teada.
1923. aastal sai Raekoja plats nimeks Raekoja plats, eelnevalt oli see olnud Turuplats. 1923 kolis Turuplats Estonia teatri juurde. Huvitav oli teada saada, et Raekoja platsil ja selle lähistel elavad inimesed kasvatasid ka loomi.
Raekoja hoones olid politseinikud, linnavalitsus, suur uhke köök, kus tähtsatele külalisetele serveeriti toitu suurtel hõbekandikutel. Lisaks oli hoones ka “Pank” kus hoiti raha ja hõbedat. Oli ka kohtutuba, kus toimusid ülekuulamised ja määrati kohut. Rangeim karistus, surm, viidi poomisena läbi praeguse kino Kosmos juures, vanasti oligi seal Võllamägi. Kergemad karistused kanti Raekoja platsi piinapostil. Maha võeti post alles 1816ndal aastal
Vanasti oli Raekoja plats kaetud 10 100 paekiviplaadiga, tänapäeval on see kaetud aga”munakivi” sillutisega, et säilitada vanaaegset hõngu. Platsi keskel nägime ühte suurt kiviplaati, selle all oli vanasti puhta veega kaev. Ka preaguseni on kaev säilinud, seda lihtsalt enam ei kasutata. Hetke seisuga on see kaev Raekoja platsi vanim säilinud objekt.
Veel on meie Vanalinn kuulus selle poolest, et meil on vanim apteek, aastast 1422, ja oli lausa 11 põlve ühe perekonna käes. Vanasti müüdi apteegis peamiselt kuivatatud mesilasi ja konnasid, veini, paberit ja tinti, need kõik olid väga kalli hinnaga. Samas majas on praegu apteegimuuseum.

Veel saime teada, et Tallinna Vanalinn on kuulus selle poolest, et 1441 aastal püstitati siin, varem kui üheski teises Euroopa linnas, esimene jõulukuusk.

Istusime ka Kassikaevu peal. Nime on see kaev saanud sellest, et kaevust on leitud kassiskelette.

Kaevu juures on veel üks huvitav maja. Mille poolest on Tallinn veel tuntud. Selles majas olevat kunagi abiellunud Kurat. Tegelikult elas majas üks härra oma teenriga, kuid härral olid suured raskused rahadega. Ühel päeval tuli härra juured üks mees, kes soovis härralt üürida tuba. Tingimusel, et keegi öösel ei luuraks, ega saaks teada, mis seal toas tehakse. Muidu luuraja sureb.
Härral polnud raha teenimise vastu midagi, üüris toa ja pidas kokkuleppest kinni. Härra sai lubatud suured rahasummad.
Paraku härra teener ei olnud kokkuleppest kinni pidanud, ta oli piilunud ja rääkinud loo preestrile, kes teenri jutu kirja pani. Teener muidugi suri. Härra oli juhtunust väga kohkunud ja lahkus majast igaveseks, keeras üüritud toa ukse lukku ja tänaseni pole sinna tuppa keegi astunud. Seda on ka näha pildilt, üks aken on vana ja luitunud.

 

Kolme kooli õpioskuste võistlustel katsusid rinda teadmistes Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium ja Lilleküla Gümnaasium.
Teist klassi õpioskuste võistlustel esindasid Tallinna Reaalkooli meie Andreas Must ja Susanna Liisa Onoper, Mattias Varjun II a klassist. Oma teadmisi sai näidata nuputamises, internetist info otsimises, teatmeteostest infot otsides ning omaloomingus.
Meie klassi Susanna Liisa ja   Andreas ning Mattias II a klassist olid nii tublid, et tõid võistlustel Tallinna Reaalkoolile II klasside arvestuses I koha.
Väga tublid olite!

Reedel oli meil kevadine spordipäev. Panime oma võimed proovile 50-meetri jooksus ja kaugushüppes.
Kõik võtsid innuga osa.

     
    

Meie klassi esikolmikud:

Tüdrukud jooksus:
1. Triin Tärnov
2. Killu Raja
3. Betty Annette Laas

Tüdrukute kaugushüpe:
1. Killu Raja
2. Getter Saar
3.  Karmen Kivimaa ja Betty Annette Laas

Poisid jooksus:
1. Toomas Hanso
2. Rene Ron Vest
3. Oskar Tänna

Poiste kaugushüpe:
1. Toomas Hanso
2. Siim Liinat
3. Rene Aleksander Truuts

Ekskursiooni ETV muuseumisse ootasime suure põnevusega, sest ootused olid suured, mida kõike seal oma silmaga näha saab. Kõik ootused täitusid ja veelgi enam.
Saime teada, et ETV on töötanud 45 aastat, aastast 1955. Nägime missugused masinad olid vanasti ning missugust tehnikat kasutati varem saadete tegemiseks.

   

Nägime ka ühte esimest mobiiltelefoni.

Saime kaamera ees esineda ja kaaslasi filmida.

 

Käisime ka Terevisiooni stuudios ja saime täpselt kõik teada, kuidas saadet tehakse.

                

Nukumuuseumis nägime erinevaid lastesaadete tegelasi, ka varasema põlvkonna vahvaid tegelasi: Leopoldi, Postikana, Ellen Niidu Tõmblukuga kassi, Kopsit ja tema kaaslasi, Tammetõru seiklusi, Lumelinna maskotte, Edgar Valteri Pintselsabasid, Heljo Männi Mõmmi aabitsa tegelasi jne.

             

Ja kõige lõpuks Tom ja Anni stuudios, mis tekistas kõige enam elevust 🙂

       

Kõigile meeldis külastus väga 🙂