Ringkäik Tallinna Vanalinnas 25. mai 2009
Käisime Raekojaplatsil ekskursioonil ja saime väga palju uut ning huvitavat teada.
1923. aastal sai Raekoja plats nimeks Raekoja plats, eelnevalt oli see olnud Turuplats. 1923 kolis Turuplats Estonia teatri juurde. Huvitav oli teada saada, et Raekoja platsil ja selle lähistel elavad inimesed kasvatasid ka loomi.
Raekoja hoones olid politseinikud, linnavalitsus, suur uhke köök, kus tähtsatele külalisetele serveeriti toitu suurtel hõbekandikutel. Lisaks oli hoones ka “Pank” kus hoiti raha ja hõbedat. Oli ka kohtutuba, kus toimusid ülekuulamised ja määrati kohut. Rangeim karistus, surm, viidi poomisena läbi praeguse kino Kosmos juures, vanasti oligi seal Võllamägi. Kergemad karistused kanti Raekoja platsi piinapostil. Maha võeti post alles 1816ndal aastal
Vanasti oli Raekoja plats kaetud 10 100 paekiviplaadiga, tänapäeval on see kaetud aga”munakivi” sillutisega, et säilitada vanaaegset hõngu. Platsi keskel nägime ühte suurt kiviplaati, selle all oli vanasti puhta veega kaev. Ka preaguseni on kaev säilinud, seda lihtsalt enam ei kasutata. Hetke seisuga on see kaev Raekoja platsi vanim säilinud objekt.
Veel on meie Vanalinn kuulus selle poolest, et meil on vanim apteek, aastast 1422, ja oli lausa 11 põlve ühe perekonna käes. Vanasti müüdi apteegis peamiselt kuivatatud mesilasi ja konnasid, veini, paberit ja tinti, need kõik olid väga kalli hinnaga. Samas majas on praegu apteegimuuseum.
Veel saime teada, et Tallinna Vanalinn on kuulus selle poolest, et 1441 aastal püstitati siin, varem kui üheski teises Euroopa linnas, esimene jõulukuusk.
Istusime ka Kassikaevu peal. Nime on see kaev saanud sellest, et kaevust on leitud kassiskelette.
Kaevu juures on veel üks huvitav maja. Mille poolest on Tallinn veel tuntud. Selles majas olevat kunagi abiellunud Kurat. Tegelikult elas majas üks härra oma teenriga, kuid härral olid suured raskused rahadega. Ühel päeval tuli härra juured üks mees, kes soovis härralt üürida tuba. Tingimusel, et keegi öösel ei luuraks, ega saaks teada, mis seal toas tehakse. Muidu luuraja sureb.
Härral polnud raha teenimise vastu midagi, üüris toa ja pidas kokkuleppest kinni. Härra sai lubatud suured rahasummad.
Paraku härra teener ei olnud kokkuleppest kinni pidanud, ta oli piilunud ja rääkinud loo preestrile, kes teenri jutu kirja pani. Teener muidugi suri. Härra oli juhtunust väga kohkunud ja lahkus majast igaveseks, keeras üüritud toa ukse lukku ja tänaseni pole sinna tuppa keegi astunud. Seda on ka näha pildilt, üks aken on vana ja luitunud.
© 2026, arh134b