arh133a

Hendri Andreas Hinno

Laura  Puura 

Minu kodumaa on kaunis Eestimaa,

kus on sündinud mu esivanemad.

Minu kodumaa on mulle varjuks alati,

mis iganes ka juhtuks minuga.

Minu kodumaa on vaimult suur ja tugev,

sealt kaitset leiab alati.

Minu kodumaa on mulle armas

ja väga kallis.

Seda maad, kus on minu kodumaa

ei jäta mina kunagi.

Ma kannan igavesti teda oma südames.

Karl – Joel Hussar                        

Eestimaa on ilus maa.Puud on kaunid, lilled ka.Kodus lapsed sirguvadja ema, isa aitavad. Eestil kõige kaunim lipp,Munamägi kõrgeim tipp.Peipsi järv on teistest suurem.Meres mitmed suured saared. Eestimaa on väike maa,mulle armas ikka ta.Minu koduks olnud ta,

kus mul ikka olla hea!

Cristina Land

Hobused olid väga suured ja mõned olid väiksemad.Seal oli tore.See on ka tore et me kooliga käime igasugustes kohtades.Me saime ka ise hobustega sõita.Me saime ka ponidega sõita!Pärast sõime hernesuppi,vastlakuklit ja kõrvale jõime teed.Kõhud olid kõigil väga tühjad.

 KRISTOFER SOKK

Eestlane olla on hea,

väga mõnus ja rahulik.

Üsna hästi ma tean

olla pühalik.

Mull meeldib Eesti lipp,

see on sini- must- valge.

Pika Hermani torn on pikk,

uhke on ka temalgi.

Eesti riik saab üheksakümneseks

ja mina saan üheksa

See on väga hea tunne,

väärikas ja püha

Hanna – Kristin Ojaveer

Aktus toimus reedel, 22.veebruaril. Tulime kooli pidulikus koolivormis või rahvariietes. Mina laulan laukooris ja meie koori lastel olid peaaegu kõigil rahvariided seljas. Kogunesime aktuseks saali. Aktus algas Eesti  Vabariigi hümniga – oli ilus, kui me kõik koos seda laulsime.

Aktuse kavas olid kõned, koorilaulud, klaveripala ja luuletuse esitamine. Luulekava panid õpetajad kokku meie enda kirjutatud luuletustest. Luulekava tuli väga tore ja pidulik. Peale aktust läksime klassi kringlit sööma ja mahla jooma.

Paula Kägu

Klassiõhtu oli lahe. Me mängisime limbotantsu mängu. Enne seda oli viktoriin. Pärast toimus matemaatikaülesannete lahendamine. Matemaatika ei olnud üldse nii lõbus. Hiljem söödi ja tantsiti. Siis mängisime köievedu. Kõige lõpuks oli disko ja siis me tantsisime. Aga sõime ka tantsimise ajal. Klassiõhtu oli tore ja lõbus.

Helen Voogla

Meie klass käis 10. jaanuaril Eesti Postis. Kõigepealt meile räägiti Eesti Posti ajaloost. Meil olid kõigil ka oma kirjad kaasas ja seal meile anti ümbrikud koos markidega. Me kirjutasime ümbrikele aadressid peale. Kuna kõik ei teadnud, kuidas aadressi peab kirjutama, siis meile näidati tahvlilt, kuidas on kõige õigem. Kui see tehtud, panime kirjad ümbrikesse ja kleepisime ümbrikud kinni. Siis saime kõik kommi. Edasi läksime uurima töökoda, kus masinad sorteerisid indeksi järgi kirju. Seal olid ka templid kirjadele kuupäeva löömiseks. Me tembeldasime oma kirjad ise ära. Pärast näidati meile hiigelsuurt pakkide sorteerimise masinat, mis parasjagu ei töötanud, sest oli puhkepaus. Kui kõik oli nähtud ja me juba õueriided selga olime pannud, saime igaüks väikese kingituse. See kingitus oli Eesti Posti orav, mis oli taskulambi moodi. Õues oli postkast ja me panime oma kirjad postkasti. Lõppkokkuvõtteks oli see väga tore! 

Martin  Lauri

Kogunesime  kõik  3  reaks, ootasime  õpetaja  ära  ja  läksime  jõulukontserdile.  Alguses  kuulasime  ühe  klaveri  pala. Siis  laulsid  koori  lapsed  ja pärast  esitati  3  flöödi  pala.  Tantsiti  üks  tants  ja  siis  tuli  jõuluvana  ja  meie jagasime  omavahel  kingid  ära.  Saime  kingiks  Reaalkooli  tassi.  Oli  ilus  konsert.

Eliise Koitla

Käisime siis loomade hoiupaigas. Seal olid ainult kassid ja koerad. 

Käisime seal sellepärast et, koerapoegadele süüa viia. Kõige -

pealt laadisime toidukoorma maha. Siis läksime väiksele loen -

gule, kus räägiti meile sellest varjupaigast ja üldse koduta 

loomadest. Pärast seda läksime õue koeri vaatama, nägime 

väikseid koerakutsikaid ja veel palju suuri koeri. Kaks koera 

olid alles varjupaiga lähedalt puu külge seotuna leitud, üks 

neist oli väga arg. Olime ka sees ja nägime seal palju suuri 

ja väikseid koeri, pisemad koerad tahtsid hirmsasti sõrmi 

lakkuda. 

Nägime veel palju erinevaid kasse. Kasside juurde sai minna 

ka, neile teha pai, nad olid väga armsad. Kassid olid päris 

erinevad, üks must kass küünistas peaaegu kõiki ja oli veel 

teisigi ilusaid kasse. 

Hakkasime siis jälle kooli poole pöörduma.

Lõpetuseks arvan ma, et varjupaik oli kena ja nendel loo -
madel oli vedanud, et nad olid just sinna varjupaika 
sattunud. Aga mul oli neist kahju ja loodan, et 
nad leiavad uue kodu.