149a

Käisime klassiga Loomaaias putukatega tutvumas. Teame, et putukaid on maailmas rohkem, kui muid loomi kokku. Saime teada, et putukatel on 6, ämblikulaadsetel 8 jalga – see on põhiline, kuidas nende vahel vahet teha. Putukaid elab kõikjal: õhus, mullas, vees ja isegi meie patjades. Neid erineva suuruse ja kujuga. Mõni soovib, et teda märgataks ning ära ei söödaks, teised on märkamatud ja sulanduvad välimusega keskkonda.

Pärast jalutasime veel Loomaaias ringi ning sõime ka jäätist.

Käisime TKP koolihoones tehnoloogiaklassis õp Ahtiga kraanat ehitamas. Pidime raskuse ja värvitooni järgi kindlaks tegema erinevate puiduklotside puud, millest nad tehtud on. Kasutasime jõu võimendamiseks ratast!

Käisime klassiga uurimas, kuidas metsas hästi toime tulla ja oma elu põnevamaks teha. Meie matkajuht rääkis metsloomadest, tutvustas nende jälgi ja teisi tegutsemise märke. Püstkojas räägiti, kuidas valmistuda metsa minekuks, mida kaasa võtta ja kuidas lähedasi teavitada. Näidati, millisest materjalist ja kuidas metsas lõket teha. Saime teada, mida ette võtta, kui vette kukud ja et üksi pole üldse hea metsa minna. Uurisime mäkrade linnakut ning arutasime, mida ette võtta, kui peaksime eksima. Loomulikult kinnitasime keha ning jõime peale metsas keedetud teed vaarikate vartest. See oli ilus punane ja väga hea. Vabatahtlikke ööbijaid hetkel ei leidunud, kuid nüüd oleme teoorias üsna kõvad ja teame, kuidas lihtsat varjualust kuuseokstest ehitada.

2. klassi üks suur projekt on õpimapi koostamine. Meie tegime õpimappi Eesti looduses elavatest loomadest. Valida võis loomulikult ka linde ja kalu. Koostasime kokku 28 täiesti erinevat õpimappi.  Selle töö käigus õppisime palju uut. Käisime näiteks Keskraamatukogus otsimas artikleid oma loomade kohta. Loomulikult oli meie elu kergeks tehtud, sest tublid raamatukogu töötajad olid ajalehed-ajakirjad juba välja otsinud ja meie ülesanne oli lihtsalt õiged artiklid välja otsida.

Õpetaja oli täitsa hädas, sest keeruliseks osutus ajalehtede kokku ja lahti voltimine. Selle eest said õpetaja ja meie juhendaja ajalehti kokku panna ja kokku voltida – vaat, mis juhtub, kui ajalehed enam postkasti ei jõua! Ãœles tuli märkida, kus väljaandes artikkel on ning siis võis need ka internetti kasutades üles leida.

MÕK tunnis tutvustati meile erinevaid ristsõnu, sest ka ristsõna tuli õpimappi ise oma looma kohta koostada.

Meie, kui noored leiutajad, käisime Vivita keskuses prototüüpide töötoas õppimas, kuidas leiutajad leiutama hakkavad. Alustasime päeva filmi “Tähtsad ninad” vaatamisega, kus ka õpilased koolis pidid oma leiutisi esitlema ning kaks poissi omale firma tegid, et oma toodet e prillihoidjat müüa.

Meiegi leiutasime prillihoidjaid erinevate prillide jaoks. Tegime koos kõik sammud läbi ja ehk nüüd on kevadel kergem oma uue leiutisega otsast alata. Tore oli see, et meile tutvustati disainiprotsessi, mida oleme koolis juba korra kasutanud.

Igal sügisel osalevad noored õpilased leiutajate konkursil. Meie klassist saatsid peaaegu pooled õpilased oma ideed konkursile, kuid presidendi proua käest autasu sai meie klassi Tuuli. Ülejäänud said diplomid.

R-õppe tund oli meil tehnoloogiaklassis ja meid õpetas õp Ahti Pent. Tema teab kõike sellest, kuidas puiduklotsidest ja tappühendusega erinevaid geomeetrilisi kujundeid kokku panna saab. Ja kuidas neid mõõta. Nüüd saime ka meie seda teada ja omal käel läbi proovide. Need tunnid suurte õpilaste õpetajatega on alati väga põnevad ja vahvad, kuid nõuavad suurt keskendumist.

Murupeetsu jaoks on vaja sokki, mulda, muruseemet, saepuru, silmi ja anumat, kus teda hoida ja kasta.

4-liikmelised rühmad jagasid ära ülesanded ja hakatigi Peetsusid valmistama. Mulla ja saepuruga mängimine on üks paras määrimine, aga saime nad valmis. Nüüd on vaja ainult jälgida, kas ja kuidas ning kui kiiresti neil juuksed kasvama hakkavad. Kastmist ei tohi unustada!

Õppekäigul Pirita -Kosele õpituppa saime teada, kui palju kahju võib teha prügi looduses. Arutlesime selle üle, mida saab prügiga peale hakata, kui me pakendeid või asju enam ei vaja. Harjutasime ka prügi sorteerimist. Lõpuks tegime ise vanast ajalehepaberist uut, käsitööpaberit.

Oma kõige esimesel õpioskuste voorul käisime Keskraamatukogus, see on meie naabermajas. Seal püüdsime leida vastuseid esitatud küsimustele, info otsimiseks kasutasime raamatute sisukordi ja tähestikulist registrit – nüüd oli päriselt kasu sellest, kui tähestik hästi peas on. Kas teadsite, et vastust Linnutee kohta ei leiagi linde tutvustavast raamatust?