145c

Ãœle pika suve on jälle meie klass maandunud Reaalkooli, täpsemalt 1. septembril esiteks Harju majja klassijuhataja tundi ja sealt rongkäiguga Roosikrantsi õuele. Nimelt on läbi saanud meie klassi esimene suvevaheaeg Reaalkoolis ning algamas on uus väljakutseid täis kooliaasta. Õnneks seekord aktusel eriti vihma ei sadanud, saime kuivalt ning enam-vähem veel õhukestes ja pidulikes riietes aktuse veeta. Alustasime klassijuhataja tunniga, kus meile rääkis klassijuhataja natuke loovtöödest, tunniplaanist ja üldiselt tulevasest aastast. Lisaks saime tuttavaks saada ,,uue” klassivenna Oliveriga, kes oli esimese aasta välismaal õppinud, aga selleks aastaks õnneks tagasi jõudnud. Peale lühikest klassijuhataja tundi saadeti meid õue ootama, kus hakkasime klasside kaupa rongkäigus Roosikrantsi poole sammuma, et 2.-12. klasside aktusele jõuda. Roosikrantsis pikka pidu ei olnud, direktor Ene Saare kõne ja head soovid kooliaastaks, Vabariigi hümn, erinevate inimeste tänamine ja teadvustamine ning lõpuks pudireas aktuselt lahkumine. Kokkuvõttes oli lühike ja tore aktus, mis pani meid valmis uueks aastaks ja selle väljakutseteks.

Autor: Raul

09.06.25 sai meie klassi esimene kooliaasta Reaalkoolis ametlikult läbi. Algne plaan oli teha klassijuhataja tund Harju majas ja peale seda minna Roosikrantsi õue aktusele, aga kuna vihma sadas, pidid kõik klassid Harju majas enda ruumides kuulama direktori kõne videokõnes. Tunnistused käes, kõik klassikaaslased edasi viidud 8. klassi, välja toodud ja õnnitletud kiituskirja saajad ja olümpiaadide parimad, saime kõik minna vaatamata vihmasele ilmale rahulikult ja õnnelikult puhkama ja suve nautima, sest igaüks meie klassis on kõvasti pidanud pingutama, ümber harjuma ning kannatust varuma, kuid see kõik on siiamaani ennast ära tasunud. Ãœks huvitav mõttetera klassijuhatalt suveks: ,,Loodan, et teil vahel hakkab ka suvel igav ja vähem lõbusam, sest kui te suudate sellises olukorras hakkama saada ning sellisest olukorrast välja tulla, siis see näitab kõige rohkem kui tugevad inimesed te olete.”

Autor: Raul