142a

Viimane koolipäev enne jõuluvaheaega algas pidulikult – terve lend suundus Kirjanike Majja kultuuri ahmima. Seal kuulasime kolme loengut: Niguliste kirikust, Kirjanike Majast ja Nikolai Kannust. Kuulasid kõik peale Tõnissoni, kes magas, ja Eleeni, kes teda pastakaga torkides ärkvel üritas hoida. Saime teda millised olid kooliõpikud Reaali algusaegadel, kui aine oli veel ollus, molekul ollusekübe ning element algollus.

Pärast loenguid nautisime pooleteisttunnist lõunapausi ja seejärel suundusime Kiek in de Köki torni muuseumisse. Seal saime teada palju uut Tallinna ajaloost ja Mustpeade vennaskonnast ning uudistasime erinevaid relvi ning raudrüüsid. Proovisime ka natuke praktikat – näiteks õppisime, et kiivriga inimesele vastu pead löömine ei ole kuigi tervislik sinu sõrmedele.

Projektipäeva lõpetasime Toomkirikus, kus taas kogunes kogu lend. Kirikuõpetaja pidas kõne, klassikaaslased esinesid ja ka meie enda koorilauljad aitasid jõulumeeleolu luua. Õhkkond oli rahulik ja pidulik – ideaalne viis kooliaasta esimese poole lõpetamiseks. Kirikust lahkudes oli kell ainult kolm, aga õues oli juba kottpime. Kõik kiirustasid koju vaheaega nautima.

Kirjutas Akira

Tegime suuri plaane klassiga esimest pühadeaega tähistada kuskil Tallinnast väljas. Kõigil oli jõudnud juba vaimusilmas tekkida ettekujutus hubasest olemisest Lõuna-Eesti maamajakeses, mida ümbritseb vaid rahu ja vaikus ning lumme mattunud mets. Ootamatult aga purustati meie idüllilised ootused ja lootused. Mis teha, kui klass koosneb lihtsalt nii tegusatest ja tiheda graafikuga inimestest. Lükkasime suured plaanid edasi järgmisesse aastasse ning leppisime seekord ühise õhtusöögiga. Niisiis kogunesimegi 15. detsembri, pühapäeva õhtul Pikal tänaval asuvasse gruusia restorani Tbilisisse, mille broneerimise tänu võlgneme Saskiale, aitäh! Istusime loositud laudades ning saime tundma õppida klassikaaslaseid, kellega ehk varem eriti veel kokku polnud puutunud. Kõigil oli eeltöö tehtud ning valminud olid vahvad luuletused, laulud ning muud põnevat. Maitsvate roogade mugimise vahepeal esitasimegi oma loomingut, et välja lunastada secret santa loosipakid. Omavahel kingid vahetatud, saime ka õp Madiselt raamatu “Meister ja Margarita”. Kohusetundliku klassijuhatajana valmistab ta meid juba ette 12. klassi jaoks, kui see Mihhail Bulgakovi raamat kohustusliku kirjandusena tuleb, õp Anu Kell on kindlasti rõõmus. Toidu ja seltskonna nautimise kõrvalt jooksis aeg halastamatult kiiresti ning juba varsti, pärast meeleolukat õhtut, suundusid kõik kodude poole, et üle elada veel viimane nädal enne kauaoodatud jõuluvaheaega.

Kirjutas Paula

Reedel, 13. detsembril kogunesime Tallinna Prantsuse Lütseumisse, et pidada maha üks vahva jõulupidu. Lütsikad olid meile lahkelt laenutanud õhtuks oma ilusat koolimaja, kuna asenduspinnal on kahjuks suurimaks ruumiks söökla. Kõik gümnaasiumi klassid olid valmistanud loosiga tõmmatud laulu järgi tantsu. Meie lauluks oli Christina Aguilera “Candymani”. Saime oma baasiks ühe klassiruumi ning jätsime klassile esmaspäevaks ka väikese üllatuse:) Kogunesime, ajasime kostüümid selga, joonistasime tüdrukutele (ja Akirale) ilusad punased huuled ning tegime veel viimaseid viimistlusi. 5-minutiline peaproov lendas imeruttu ning kuigi oli soov veel proovi teha tuli lava vabastada järgmisele klassile khm-11-khm-a. Veel enne õhtu ametlikku algust jagasime klassis viimased julgustussõnad ning keerasime tagasi lokki jonnakad sirged juuksesalgud. 

Ja pidu võiski alata! Õhtujuhid Holger Rannu ja Krõõt Kudeviita tutvustasid kõigile ajakava ning žüriid, kus olid meie omad õpetajad Mirja Bluum, Toomas Reimann ning meie kallis Madis. Olime järjekorras viiendad, nii et enne oma esitust jäi veel ilusti aega teiste kavade vaatamiseks ja närvi minemiseks. Kui enne meie lavale minekut tuli üllatuseks väike vahepala paarikeste jooga, oli kõigil lava taga kannatus juba peaaegu et katkemas. Tegelikult aitasid poiste joogakatsetused platvormkontsades närve hästi maha rahustada ning meie säravad näod ja lahtised puusad lausa vallutasid lava. Nii rahvalt kui ka žüriilt kõlas vali aplaus. Pärast klasside etteasteid oli jäänud veel õhtu maiuspala – õpetajate tants, mis ergutuste saatel läks ka kordamisele.

Olenemata poodiumikohast ilma jäämisest olime ise esitusega väga rahul. Palju tehtud proove tasusid ennast ära ja tulemuseks oli muhe ja täitsa professionaalne kava. Sel aastal pidime tunnistama rahva lemmikuteks 12.b lauluga “Gangam style”. 2. koha ning lisaks ka žürii auhinna sai 11.a klass ning 3. koha napsas 11.c. Meie aga nina norgu ei lase ning järgmisel aastal teeme veelgi kõrgema lennu kui Mari-Ly peaproovis tooli pealt!

Kirjutasid Saskia ja Paula

10. detsembril toimus Reaali kossusõu. Enne finaale toimus ka terve päev alagruppide mänge, kus meie klassist olid väljakul Aleksei, Daniel, Tõnisson, Armis, Thalheim ja Akira. Tüdrukute lendudevahelistes võistluses esindasid meid Paula ja Ete. Finaali päeval oli pea terve gümnaasium kohal toetamas oma klassivendi, paralleelikaid, jumalaid või sõpru. Värvilised plakatid lehvisid ja hüüdeid oli kuulda igast saali nurgast. pronksmedali eest võitlemas olid väljakul 12.c ja 11.c. Nendest osutus võitjaks 12.c. Mängude vahepeal esinesid ka meie kooli särtsakad cheerleaderid, tõstes melu ja tuues kõigile energiat juurde. Järgnes pinev finaal 10.c ja 11.b vahel. Pinge oli laes. Peale pikka, tasavägist ja närvesöövat mängu saime kossutšempionideks kroonida 11.b, kes võitsid kastide kaupa imemaitsvat Fueli jooki ja meie tublid paralleelikad said endale väärika hõbemedali. Toimus ka väike erivõistlus, kus iga klassi valitud esindaja sai proovida oma kätt vabavisetes. Meie Markus Tõnisson sai kõikidest esimesena palli korvi ja võitis Nike spordikoti. Peale emotsiooniküllast sõud said kõik naasta koju järgmiseks koolipäevaks korralikult õppima.

Kirjutas Saskia

5. detsembri varahommikul toimus Kalevi spordimängude saalis gümnaasiumi tantsukavade esitamine. Kõik klassid olid juba nädalaid ette valmistanud oma tantse, töötanud tegusalt liigutuste, loo ja kostüümide kallal. Tublid tantsulõvid saabusid juba enne kaheksat Kalevisse, kus hakati riietuma särtsakatesse kostüümidesse ja kiiresti üle kordama keerukamaid tantsuliigutusi. Kui kell lõi kaheksa, kogunes terve gümnaasium platsile ja soojendada päkapikkude Erik Mäe ja Steven Kabaneni juhendatud võimlemisega. Liigesed venitatud, hakkasid klassid esinema. Sel aastal oli teemaks Ladina-Ameerika. Kõigil klassidel olid väga kaasatõmbavad lauluvalikud ja loovad ning energilised kavad. Lõpuks said 3. koha 12.c ja võitjateks osutusid 11.b. Meie klass napsas 2. koha!!! Oleme väga uhked oma tantsulõvide üle ja eriti suur kiitus Mariele, kes jaksas korraldada tantsu ja sai ka kõige kangemaid klassikaaslaseid oma puusi nõksutama.

Kirjutas Saskia

Aasta viimastel kuudel tabas meid kaks järjestikkust kurjakuulutavat teisipäeva. 26. novembril esindasid Eleen, Otto, Kaaren ja Kaspar meie klassi gümnaasiumivahelisel kodanikupäeva viktoriinil. Oli palju huvitavaid küsimusi, näiteks uuriti Läänemerel uppunud põgenikelaeva kohta ja pidime meelde tuletama ,,Ta lendab mesipuu poole” sõnad. Tiimitöö sujus ja lõppkokkuvõtteks ei läinud meil kõige halvemini ning edasi saab vaid paremuse poole. Sellest järgmisel nädalal, 3. detsembril aga oli meie klassi kõige esimese kurikuulsa Anu Kella kultuuripäeviku tähtaeg. Kes olid asja viimasele hetkele jätnud, veetsid veel hiliseid öötunde arutlusi ja retsensioone kirjutades. Ka järgmine teisipäev, 10. detsember ei tõota tulla helgem, sest tulemas on keemia olümpiaadi koolivoor. Edu kõigile!

Kirjutasid Paula ja Kaspar

Teisipäeval, 19.11 käisime Sakala 3 Teatrimajas vaatamas Julia Augi ülimenukat lavastust “Narva – linn, mille me kaotasime.” Lugu jutustatakse Narva linna hävitamiseks 1944. Aastal. Lavastas oli kokku pandud linnalegendidest, mälestustest ja leitud dokumentidest. Kuulsime lugusid, milline väärikas linn oli Narva enne sõda ning ka milline on ta praegu. Lavastus oli väga kaasahaarav ja huvi tekitav ning täitis eesmärki kanda edasi Narva tõelist lugu. Etendusel oli veidi vabam formaat – näitlejate taga jooksid pildid ning lõpus küsiti ka publikult nende teadmisi Narva kohta. Üldiselt tundus, et nauditi seda etendust, sest sealt sai nii palju uut ja päriselt põnevat teada.

Kirjutas Mari-Ly

Särghaua õppelaager (loe: kivilaager) algas 15. oktoobril kell kaheksa bussi väljasõitmisega kooli eest. Poolteist tundi bussis raisku ei lastud – toimus Madis Somelari ajaloo tund. Kohale jõudes panime asjad tubadesse ning kogunesime saalis, kus oli üldine koha tutvustus ning video vaatamine. Seejärel läksime teise majja kividest rääkima ning kivide ajatelge vaatama. Äsja kivide kohta uuritut saime proovile panna mikroskoobi abil kive uurides ning avastatut töölehtedele kirjutades. Pärast rasket tööd läks kõht tühjaks. Seadsime sammud Kurgjasse, kus sõime ning saime kogeda tõelist taluelu. Ka kaeraküpsiseid tegime täiesti ise ehk valmistasime isegi koorest või. Küpsised ahjus, liikusime edasi tuurile Jakobsoni talus, kus nägime taluloomi, saime proovida rehepeksu ning kuulsime muud põnevat selle aja elu ja olu ning Jakobsoni enda kohta. Tagasi Särghaual saime seekord töötada gruppides ning kivide ja kivististe kohta ise nuputada ning neid liigitada. Peale pikka töökat päeva saabus aeg, mida olime kõik oodanud – õhtumõnu, mille viis läbi Piret Otsa. Oli väga lõbus tantsida Piret Otsa kuulsaid tantse ning saime ka tänu juturingile oma klassiga palju lähedasemaks. Pärast pikka tantsu ja tralli suundusid kõik oma tubadesse veel vaikselt jutustama ning seltskonda nautima. Hommikusöögiks keetis õp Otsa imemaitsvat putru ning söömise ajal sai nautida ka kaunist vaadet jõele. Enne tagasisõitu oli vaja ka kõike kividest õpitut kontrollida väikese testiga. Siis asusime bussi ning nagu juba aimasime – algas ajaloo tund. Esimene peatus tee peal koju oli Carl Robert Jakobsoni perekonna kalmistul. Seejärel käisime läbi Vändrast, kus on ka üles kasvanud meie armastatud matemaatika õpetaja Villu Raja. Vändra kalmistul panime küünlad Anton Õunapuu, Peterson-Särgavate puhkekohtadele. Viimane peatus oli Järvakandi klaasimuuseum – teame nüüd klaasivalmistuse kohta kõike. Lõunat sõime Järvakandi ühes klubis ning siis sõitsime lõpuks koju. Bussis, kes oleks võinud arvata, jätkus ajaloo tund.

Kirjutas Mari-ly

4. oktoober oli õpetajate päev, mis algas kaunite ja maitsvate kandikute viimisega õpetajate ruumi. Tegime soolase charcuterie board stiilis kandiku ja magusa kandiku, kus olid marjad, küpsised ja koogikesed. Terve päeva jooksul kestsid tunnid 10 minutit vähem – 35 minutit. Esimesed kaks tundi olid erandlikud – meie õpetajateks olid abituriendid. Matemaatikas harisid meid esimese tunni ajal Margaret, Paul ja Gert Martin, teise tunni ajal Emma, Grete, Henri ja Andre. Mõlemad tunnid olid väga lõbusad ning saime ka üle vaadatud ruutjuurimise teema. Samuti külastasid meid ‘arstid’ ja ‘direktor’ Dominik. Siis oli meil kaks toredat keemia praktika tundi. Sellele järgnes vene keele tund, kus jälle olid õpetaja asemel jälle abituriendid. Saime harjutada vene stiilis tantsude oskuseid ja neid gruppides esitada ülejäänud klassile. Päeva lõpus oli üks inglise keele tund ning erakordselt lõppes päev peale 6ndat tundi.

Kirjutas Saskia

Sel aastal tähistasime kooli 143ndat sünnipäeva 1. oktoobril. Klassijuhataja tunnis käis meil külas vilistlane Rait Roosve. Ta rääkis, kuidas tema peres neli põlvkonda on oma koolitee läbinud Reaalkoolis. Saime aimu, kuidas koolielu nägi välja veel siis, kui meie kool oli mõeldud vaid poistele ning üldiselt saime teada ka palju huvitavaid lugusid aja kohta enne meid. Pärast tundi liikusid kõik Reaali Poisi ette kuulama direktori kõnet. Jagati auhindu rahvusvahelistel aine- ning spordivõistlustel osalemise eest. Seejärel sai iga klass kokku oma laua juures. Need olid sellel aastal esmakordselt tõstetud ehituse tõttu kooli ette, kuid seal sai sama hästi nautida klassi kaasa toodud toite. Meie sõime Björni ema imemaitsvat küpsisetorti ning vestlesime mõnusalt. Kui kõigil oli magusaisu täis, liikusime aulasse, et kuulata rahvusvahelise muusikapäeva puhul VHK keelpilliorkestri kontserti. Dirigendiks oli meie enda kooli vilistlane Rasmus Puur. Aula oli täis keskendunud ning muusikat nautivaid õpilasi – sellist vaikust pole ammu kuulda olnud ning võib järeldada, et kontserdiga jäädi rahule. Kingituseks mängis orkester meie koolile ka sünnipäevalaulu. Kõik õpilased, naeratus näol, liikusid edasi kas tundi või koju.

Kirjutas Mari-Ly