142a

Särghaua õppelaager (loe: kivilaager) algas 15. oktoobril kell kaheksa bussi väljasõitmisega kooli eest. Poolteist tundi bussis raisku ei lastud – toimus Madis Somelari ajaloo tund. Kohale jõudes panime asjad tubadesse ning kogunesime saalis, kus oli üldine koha tutvustus ning video vaatamine. Seejärel läksime teise majja kividest rääkima ning kivide ajatelge vaatama. Äsja kivide kohta uuritut saime proovile panna mikroskoobi abil kive uurides ning avastatut töölehtedele kirjutades. Pärast rasket tööd läks kõht tühjaks. Seadsime sammud Kurgjasse, kus sõime ning saime kogeda tõelist taluelu. Ka kaeraküpsiseid tegime täiesti ise ehk valmistasime isegi koorest või. Küpsised ahjus, liikusime edasi tuurile Jakobsoni talus, kus nägime taluloomi, saime proovida rehepeksu ning kuulsime muud põnevat selle aja elu ja olu ning Jakobsoni enda kohta. Tagasi Särghaual saime seekord töötada gruppides ning kivide ja kivististe kohta ise nuputada ning neid liigitada. Peale pikka töökat päeva saabus aeg, mida olime kõik oodanud – õhtumõnu, mille viis läbi Piret Otsa. Oli väga lõbus tantsida Piret Otsa kuulsaid tantse ning saime ka tänu juturingile oma klassiga palju lähedasemaks. Pärast pikka tantsu ja tralli suundusid kõik oma tubadesse veel vaikselt jutustama ning seltskonda nautima. Hommikusöögiks keetis õp Otsa imemaitsvat putru ning söömise ajal sai nautida ka kaunist vaadet jõele. Enne tagasisõitu oli vaja ka kõike kividest õpitut kontrollida väikese testiga. Siis asusime bussi ning nagu juba aimasime – algas ajaloo tund. Esimene peatus tee peal koju oli Carl Robert Jakobsoni perekonna kalmistul. Seejärel käisime läbi Vändrast, kus on ka üles kasvanud meie armastatud matemaatika õpetaja Villu Raja. Vändra kalmistul panime küünlad Anton Õunapuu, Peterson-Särgavate puhkekohtadele. Viimane peatus oli Järvakandi klaasimuuseum – teame nüüd klaasivalmistuse kohta kõike. Lõunat sõime Järvakandi ühes klubis ning siis sõitsime lõpuks koju. Bussis, kes oleks võinud arvata, jätkus ajaloo tund.

Kirjutas Mari-ly

4. oktoober oli õpetajate päev, mis algas kaunite ja maitsvate kandikute viimisega õpetajate ruumi. Tegime soolase charcuterie board stiilis kandiku ja magusa kandiku, kus olid marjad, küpsised ja koogikesed. Terve päeva jooksul kestsid tunnid 10 minutit vähem – 35 minutit. Esimesed kaks tundi olid erandlikud – meie õpetajateks olid abituriendid. Matemaatikas harisid meid esimese tunni ajal Margaret, Paul ja Gert Martin, teise tunni ajal Emma, Grete, Henri ja Andre. Mõlemad tunnid olid väga lõbusad ning saime ka üle vaadatud ruutjuurimise teema. Samuti külastasid meid ‘arstid’ ja ‘direktor’ Dominik. Siis oli meil kaks toredat keemia praktika tundi. Sellele järgnes vene keele tund, kus jälle olid õpetaja asemel jälle abituriendid. Saime harjutada vene stiilis tantsude oskuseid ja neid gruppides esitada ülejäänud klassile. Päeva lõpus oli üks inglise keele tund ning erakordselt lõppes päev peale 6ndat tundi.

Kirjutas Saskia

Sel aastal tähistasime kooli 143ndat sünnipäeva 1. oktoobril. Klassijuhataja tunnis käis meil külas vilistlane Rait Roosve. Ta rääkis, kuidas tema peres neli põlvkonda on oma koolitee läbinud Reaalkoolis. Saime aimu, kuidas koolielu nägi välja veel siis, kui meie kool oli mõeldud vaid poistele ning üldiselt saime teada ka palju huvitavaid lugusid aja kohta enne meid. Pärast tundi liikusid kõik Reaali Poisi ette kuulama direktori kõnet. Jagati auhindu rahvusvahelistel aine- ning spordivõistlustel osalemise eest. Seejärel sai iga klass kokku oma laua juures. Need olid sellel aastal esmakordselt tõstetud ehituse tõttu kooli ette, kuid seal sai sama hästi nautida klassi kaasa toodud toite. Meie sõime Björni ema imemaitsvat küpsisetorti ning vestlesime mõnusalt. Kui kõigil oli magusaisu täis, liikusime aulasse, et kuulata rahvusvahelise muusikapäeva puhul VHK keelpilliorkestri kontserti. Dirigendiks oli meie enda kooli vilistlane Rasmus Puur. Aula oli täis keskendunud ning muusikat nautivaid õpilasi – sellist vaikust pole ammu kuulda olnud ning võib järeldada, et kontserdiga jäädi rahule. Kingituseks mängis orkester meie koolile ka sünnipäevalaulu. Kõik õpilased, naeratus näol, liikusid edasi kas tundi või koju.

Kirjutas Mari-Ly

Rebaste nädalale eelneval teisipäeval oli teine korrus siginat-saginat täis. Aula vastasseinale ilmusid pildid gruppidest ning huntide otsimine võis alata. Kõik said endale numbri ning pidid otsima abiturienti, kellel oleks käe peale see sama number kirjutatud. Mõni õnnelikum leidis kohe oma numbriga hundi, mõnele vaatas aga 12ndiku käe pealt vastu hoopis matemaatiline tehe, mille lahendamine võeti lausa füüsikatunnis ette. Nädala lõpuks olid kõik oma hundi üles leidnud ning toimusid grupiga esimesed tutvumised.

Esmaspäev

Rebaste nädal sai alguse varajastel hommikutundidel tantsu õppimisega – proov algas juba kell 7. Edasi liiguti tavapäraselt tundidesse, vaid riietus oli veidi ebaharilik. Selle aasta rebaste nädala teemaks oli ametid – võis näha politseinikke, vaimulikke, tsirkuseloomi ja palju muud. Pärast koolipäeva läksime uhke lipurongkäiguga Snelli pargi staadionile, kus toimus teatevõistlus. Pandi proovile meie oskused alates nafta puurimisest kuni kandiku ja klaasidega jooksmiseni.

Teisipäev

Saime jälle kell 7 mõnusa hommikuse äratuse rebaste tantsu õppimise näol. Päeva ning kogu nädala jooksul saadi huntidelt mitmesuguseid ülesandeid ja osad ka karistusi. Nii mõnedki rebased pidid kahepeale kolme käe või jalaga hakkama saama. Paljud hundid leidsid, et just söögivahetund on parim hetk, millal oma loovusel lennata lasta – sööklas sai näha mitmesuguseid söögiriistu. Pärast tunde toimus aulas viktoriin, kus testiti meie teadmisi Reaali ja 140. lennu kohta. Eleen, Hendrik ja Ralf said näidata ka oma võikude tegemise oskust.

Kolmapäev

Juba harjumuspäraselt algas päev tantsuprooviga. Huntidest juhendajate näod ei olnudki enam nii lootusetud. Kes varem polnud jõudnud, hakkas nüüd usinasti rebaste bingot täitma. Sel nädalal sai Karin nii mõnegi laenutatud raamatu vastu lille või kaks. Pärast kooli algas meeleolukas orienteerumine vanalinnas ja selle ümbruses. Sibulad söödud, munad praetud, suundusid kõik koju, et kella üheksaks ilusti voodisse pugeda.

Neljapäev

Vaatamata saadud täisväärtuslikule ööunele, oldi tegusast nädalast väsinud. Hundid olid lahked ja lasid meid pärast tunde koju puhkama.

Reede

Tegime esimese tantsuproovi vabas õhus. Loeti peale sõnad end pärastlõunaks kokku võtta. Koolipäev lendas kiiresti ning oligi aeg veel viimast korda tantsusammud üle korrata. Kella neljaks suundusime Harju tänavale tulevase asenduspinna ette üheks vingeks flashmobiks. Kaasa olid elama tulnud kooliõed ja -vennad, õpetajad ning muud sõbrad-tuttavad. Nädalale pandi punkt pühaliku ristimistseremooniaga koolimajas.

Kirjutas Paula

Sel aastal oli väga sündmusterikas spordipäev. Ãœritus toimus neljapäeval, 12. septembril. Kuna juba paljud meie lennust olid eelneva kahe päeva jooksul oma hundid üles leidnud, saime näidata ette kauneid plakateid, mille nii mõnigi tubli rebane oli valmistanud. Päev algas pauguga – juba varahommikul said meie väledad noored joosta Pirita Spordikeskuses teatejooksu. Sellele järgnes orienteerumine, kus pidi läbima alla tunni ajaga 16 punkti, et eKooli 5 kirja saada. Sellega said kõik väga hästi hakkama ning õnneks pakuti pärast ka väga maitsvat pirukat, et natuke näljaste laste kõhtusid täita. Siis algasid spordivõistlused – poistel jalgpall ja tüdrukutel võrkpall. Need, kes seekord meeskondades ei olnud, julgustasid valjult kõrvalt kas klassiõdesid-vendi või hunte. Tüdrukute meeskonnas mängisid Saskia, Ete, Danna, Marta, Iris ja Liisbet ning peale mitut väga rasket ja tasavägist mängu saavutasid gümnaasiumi klassidest 4. koha. Poiste meeskonnas mängisid Markused, Frederik, Aleksei, Ralf, Lennart, Daniel ja Otto, kes lahkelt loovutasid 3. koha 10.c klassile mitme spordivigastuse tõttu (õnneks Danieli käsi nüüdseks jälle töökorras) ja leppisid samuti 4. kohaga. Saatsime Miikaeli ja Danieli turvaliselt kiirabiauto peale ja sellega lõppes tegus ja sportlik päev. 

Kirjutas Saskia

Meie gümnaasiumitee algas Reaali Poisi ees kaheteistkümne kuldsakiga koolimütsi saamisega. Sel aastal teisel, mitte esimesel septembril. Teiste pilgud ja klassijuhataja soe käepigistus märkisid kooliaasta alanuks. Järgmisena toimus auditooriumis esimene tund – klassijuhataja tund. Jutud räägitud, lilled õpetajale antud, suundusime aulasse gümnaasiumi aktusele, kus peale direktor Ene Saare kõne kuulamist saime ka laulda uut Reaali hümni. Martin Saar ja Kersti Veskimets viisid võimlas läbi esitlused keemiast ja bioloogiast. Enne koju minekut tegime Reaali Poisi ees esimese klassipildi.

Kirjutas Mari-Ly

Juba augustikuu algul kutsus klassijuhataja Madis Somelar meid enda juurde, Pärnusse, külla (loe: tööd tegema). Saime tuttavaks ning varasemad reaalikad said uutele tulijatele jutustada õppimisest, õpetajatest ja paljust muust. Esimesed mõtted vahetatud, käärisime käised üles ning asusime töö kallale. Vahepeal kostitas õp Somelari abikaasa Betty meid ka arbuusiga ning valitud õnnelikud said isegi lasta head maitsta Vihuri võikudel. Seejärel, pärast väikest pausi, käis töö täies hoos edasi ning juba paari tunniga oligi meie klassijuhataja endale talveks küttepuud riita saanud. Sõime lõunat ja julgemad käisid ka meres ujumas. Pärastlõunal jalutasime Pärnu linnas ringi, kus õp Somelar tutvustas meile linna põhilisi vaatamisväärsusi. Sellega saime kirja ka oma esimese ajalootunni. Päeva lõpetasime grillimise ning maitsva õhtusöögiga ja jäime, kes kui kauaks, veel üles jutustama ning lähemalt tutvuma.

Kirjutas Paula