141c

Draamateatri mängukavasse on ilmunud etendus “Vend Antigone, ema Oidipus” ja tõesti, etendus kestab tervelt viis tundi koos kahe vaheajaga. Käisime seda klassiga vaatamas 2. novembril.  Etenduse alguses oli kohe märgata, et kohal on Eesti näitlejate “kahurvägi” eesotsas Tiit Suka, Guido Kanguri ja Mirtel Pohlaga. Etendusel oli 3 vaatust ning igas vaatuses kajastati üht Vana-Kreeka lugu. Esimeses vaatuses oli selleks looks “Bakhandid”, teises vaatuses oli “Kuningas Oidipus” ja kolmandas oli “Vennad ja õed”.

Esimene vaatus oli suurem osa klassile võõras, kuna selle vaatuse aineiks oli müüt, mida paljud polnud varem lugenud. Vaatuses soovisid ennustaja Teiresias ja Teeba rajaja Kadmos minna vaatama Dionysose auks korraldatud orgiat, mis on ekstaatilise tantsu ja muusikaga usutalitus. Teel püüdis nad kinni kuningas Pentheus, kes salgas bakhante, kes on naised, kes pidutsevad orgiatel, ja hakkas neile kohe oma vaatepunkti elavalt seletama. Nimetades bakhantide toetajaid korra ja seaduse hävitajateks. Nende vaidluse lõppedes toovad Pentheuse alamad Dionysose aheldatuna tema juurde. Pentheus ei tunne Dionysoses jumalat ära ning laseb ta vangi panna. Dionysos aga ei jää vangi kauaks, vaid põgeneb sealt hävitades ka kogu Pentheuse lossi. 

Dionysos. Autor: Gabriela Urm

Teine vaatus osutus paljud lemmikuks, kuna olime just kirjanduse tunnis lugenud vana kreeka müüte ning seal müüdikogumikus oli ka “Kuningas Oidipus”. Teos mängiti äärmiselt meisterlikult ette ning edasi kandusid kõik emotsioonid, mida sai “Kuningas Oidipust” paberkandjal lugedes. Sisuliselt räägib see vaatus sellest, et Teeba linna on tabanud katk. Oraakel edastab Oidipusele sõnumi, mis ütleb, et ta peab leidma vana kuninga Laiose tapja ning ainult siis saavad nad katkust lahti. Siis hakkabki Oidipus süüdlast otsima ning seejuures avastab järjest asitõendeid, mis räägivad tema vastu. Lõpuks, kui Oidipus on kindel, et tema on süüdlane torkab ta endal silmad välja ning läheb elama lossi pimedatesse nurkadesse.

Kolmas ja viimane vaatus räägib “Kuningas Oidipuse” järelloost ehk sellest, kuidas Oidipuse pojad võitlesid Teeba linna võimu üle. Neil oli algselt olnud kokkulepe, et üks aasta valitseb üks vend ja teine asta teine vend, kuid kui Polyneikes aasta pärast tagasi tuli ei tahtnud Eteokles talle kuningavõimu üle anda. Siis valmistusid vennad sõjaks. Nad võitlesid ainult omavahel ning mõlemad surid lahingu lõpuks ära. Võimule tõusis Kreoon, kes keelas Polyneikese laipa matta, kuid Polynrikose õde Antigone proovis seda siiski ning ta sai selle eest surmanuhtuluse. Sureb Antigone, sureb Kreooi poeg Haimon, ennest tapab Eurydike. Kreoon on suures leinas.

Üldiselt jäi kõigile etendusest hea mulje. Lavakujundus oli tõeliselt märkimisväärne. Nimelt oli see lahendatud nii, et laval oli üks suur sein, mida sai ringi liigutada ning see oligi iga stseeni toimumispaigaks. Lisaks sellele tegid teatrietenduse põnevaks veel näitlejad, kes mängisid äärmiselt professionaalselt. Kasutatud oli väga tänapäevaseid lahendusviise. Oli vaja verd immiteerida, siis võeti pintslitega värvipotist värvi. Etendus tundus alguses natukene pikk, kui koos kahe vaheajaga oli see etendus vägagi meeldiv vaatamine, kuid mõne jaoks osutus kolmas vaatus mingil määral killer’iks.

Autor: Jakob Aus

Polnud vahet, kas sa olid Reaalis vana kala või täiesti uus tegija, septembrikuu kolmandal nädalal leidis aset sündmus, mis jääb meie mällu igaveseks – Rebaste nädal.

Neljapäev enne retsi ametlikku algust hakkas esimene trall pihta, iga 10ndik ehk rebane nummerdati vastavalt oma grupi koodiga. Kohe pärast numbrite saamist oli pea küsimustest paks: kas ma ikka olen oma bestukaga samas grupis, kes võiks küll olla mu maagiline Hunt? Need on kõigest mõned näited rebaste mõttes mõlkunud küsimustest. Päeva ja ka terve retsi esimene ülesanne oli üles leida kõik saatusekaaslased ehk lennukaaslased, kes on sinuga samas grupis.  Söögivahetunnis oli garderoobis õhk ootusärevusest väga tihe, sest tuli leida üles kõik oma grupi liikmed. Rebaste nädal sai oma ametliku avapaugu mihklikuu kolmanda arginädala esimesel päeval. Vaestel rebastel tuli sammud kooli poole seada juba varakult, sest juba varakult tuli hakata harjutama selleks, mis meid reedel ees ootas ehk traditsiooniliseks flashmob´iks, kus esitatakse retsitants. Tavaliselt valitakse tantsule tümakas Pitbulli repertuaarist, ning ka meie ei erinenud selle poolest, me hellad hundid olid meile valinud viisijupi nimega “Don´t stop the party”.

Iga aasta on igal rebaste nädala päeval võistlus ning see aasta alustasime meie seda sportlikult. Peale kooli naasime kõik koos Šnelli staadionile, kust ootasid meid ees mitmed lustakad spordialad: eestlaste traditsioonidele toetudes ei saanud mingil viisil välja jääda legendaarne naisekandmine.                                                                  

Johan imelise meeleoluga spordipäeval. Autor: Karl Joosep Onoper

Teisipäevane elurütm sarnanes esmaspäevasega, suur rõhk oli ikka tantsulka selgeks õppimisel. Pärast tunde oli viktroriin, milles pidime arvama vastuseid paljudele Reaalkooliga ja niisama koolieluga seotud küsimustele. Suurt diskussiooni pakkus näiteks ülikultuurne küsimus: “Kumb on parem, kas orikas või premm?.” Viktoriini auhinnaks oli modernne avangardistlik kunstiteos härra Markus “Mono” Abeli imenunnu näolapiga.

Rebased harjutamas tantsu. Autor: Erik Võrklaev

Nonii…kolmapäevaks olid unetunnid drastiliselt vähenenud ja tantsuoskused ropult suurenenud. Aga see pole kõige tähtsam, sest ikkagi päeva ja üks terve nädala tippsündmus oli kohale jõudnud – orienteerumine. Võistlustulle astusime intrigeerivates võistlusalades nt inimpüramiidi ehitamine koos suvalise inimese abiga, tantsukava moodustamine viie minutiga, kirjaklambri vahetamine võimalikult kalli eseme vastu väikse ajaga. Loomulikult ei puudunud orienteerumisest ka Realica osa vana hea, sest  Lai 49 ekskoolimaja juures sai kõik oma härra Somelariga õpitud teadmised huugama panna. 

Orienteerumine oli isegi paavsti jaoks õõvastav. Autor: Erik Võrklaev

Neljapäeva hommikul oli kavas tõeliselt tähtis tegevus, nimelt meid peksti kella seitsmeks kooli ja avaldati loengus hulgaliselt Reaalkooli telgitaguseid. Pärast pikki koolitunde tol päeval üritusi ei toimunud, sest kõigil oli vaja minna koju unetunde tagasi tegema, sest järgnevaks kulminatsiooniks ehk retsireedeks täiel rinnal valmis olema. 

DAY 5 ehk retsireede ehk viimane päev:(

Koolitunnid lause lendlesid mööda flashmobi ootuses. Olime ju ikkagi terve nädala valmistunud ja unetunde kaotanud selle kauakootud kaunikese nimel. Oma performance´i esitasime pimestavalt ilusa ilmaga historistliku auraga Viru väravate juures. Ristimisel pidime,sallid silme ees, läbi tuigerdama terve koolimaja ja läbima erinevaid töötube, mille seas pidime testime oma pantomiimikaoskuseid.                                                                                                Autor: Erik Võrklaev   

Pärast pikka piinamist aka veega pritsimist ja kõdirallit juhatati meid küünlavalguses aulasse, kus saime lõpuks oma silmanägemise tagasi. Aupaklikke rebaste gruppe hakati ükshaaval kutsuma aulise tarkuseset pulbitseva õpetajate komitee ette. Kõik pidid vanduma tähtajatut truudust Reaalile koos erinevate terms and condition´itega. Saime tunnustatud täisväärtuslikeks Tallinna Reaalkooli õpilasteks.

Autorid: Henri Magnus Linno, Kaarel Johannes Rodima

Septembri esimene päev tõi kaasa palju ootusärevust ja elevust. See oli päev, mil astusime uude etappi meie haridusteel: gümnaasium. Meie klass koondab endas nii insenere kui ka majanduseksperte.   

Esimene september möödus meeleolukalt. Aktusel tutvusime oma uute klassikaaslaste ja klassijuhatajaga. Nagu allolevalt pildilt näha, saime õnnistatud ka meie peanuppudele langenud kuldsakiliste koolimütsidega.


Autor: Sander Kaur

Uus õppeaasta toob kindlasti palju väljakutseid, kuid oleme valmis nendega silmitsi seisma. Oleme valmis üksteist toetama, jagama teadmisi ja kogemusi ning looma uusi sõprussuhted. Reaalkool on koht, kus saame mitte ainult omandada uusi teadmisi ja oskusi, vaid ka avastada oma tugevusi ja huvisid. Oleme põnevil selle uue etapi ees, mis pakub meile võimalusi kasvada ja areneda. Nii et olgu see õppeaasta meile täis avastusi, saavutusi ja ennekõike mälestusi. Oleme valmis astuma vastu kõigele, mis meid ees ootab, ja looma tugeva kogukonna, mis toetab üksteist kogu meie gümnaasiumi ajal.

Autor: Kaarel Johannes Rodima