Mihkel Polli klaverivÔlud
17. aprillil oli meil vĂ”imalus minna Mihkel Polli klaveriĂ”htule EMTA Suures saalis. Kavas olid Chopini, Raveli ja Bartoki klaverimuusika. Elea ema pakkus veebruaris vĂ€lja kontserdi, mida lennust vabatahtlikud muusikahuvilised kuulama vĂ”iks minna. Kontsert oli kavapoolest vĂ€ga vĂ”imas, kĂ”rgetasemeline muusika kĂ”rgetasemeliselt pianistilt. KlaveriĂ”htu on pianisti jaoks kĂ”ige keerulisim ĂŒlesanne, laval on ainult solist, saali kajav muusika peab sĂŒndima kĂ”igest ĂŒhest isikust. Mihkel Poll ise ĂŒtles, et klaveriĂ”htuks valmistumist vĂ”iks tinglikult vĂ”rrelda romaani kirjutamisega â see nĂ”uab pikka sĂŒvenemist, sisulist ja tehnilist tööd, loomingulisi otsinguid, kahtlusi. Mihkel valis sellise kava, millest kĂ”iki teoseid oli varem publikule toonud, esitanud, see toob pianistile lavale astudes kindlasti mĂ”nel mÀÀral kerguse.Â
Autor: Kaupo Kikkas
Esimene pool kontserdist oli pĂŒhendatud Fryderyk Chopinile. Chopini (1810â1849) jaoks oli klaver justkui lauluhÀÀl, tema inspiratsiooniallikateks olid tolle aja ooperilauljad ja heliloojad. Tema loominugst esitas Mihkel poll nokturnid op. 9, skertso E-duur ja ballaadi f-moll, mida vĂ”ib nĂ€ha kui âMona Lisaâ muusikas. Teisel poolel kĂ”lasid kaks programmilist tsĂŒklit. Esimene neist oli Maurice Raveli âĂine Gaspardâ. Selle teose esitamine on pianistile tĂ”eline virtuoosne vĂ€ljakutse, mis viib mĂ€ngija vĂ”imete piirideni. Selle viimast osa âScarboâ kirjutades olevat Ravel soovinud ĂŒletada tehniliselt raskuselt Vene helilooja Mili Balakirevi maailma kĂ”ige keerulisemat pala âIslameiâ. Teiseks programmiliseks tsĂŒkliks tuli esitamisele BartĂłki teos âVabas Ă”husâ, mis koosneb viiest palast. Selles teoses kasutab BartĂłk Ungari rahvaviise ja kujutab klaveril ĆĄamaanitrummide ja erinevate rahvapillide kĂ”la. Muljed kontserdist olid suurepĂ€rased ja meeldejÀÀvad, kindlasti leiame tulevikus veel taolisi suurejoonelisi ĂŒritusi, mida kollektiivselt kĂŒlastada.
Autor: Peeter Kivistu
Lisas: lend141c
19.04.2024 21:56