141c

Paide ordulinnust on esimest korda mainitud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Linnaõigused sai Paide 1291. aastal. Paide tähtsaim osa oli Paide ordulinnus, kus tegutses Liivi ordu. Linnus ehitati Tallinna ja Viljandi vahelise teele soisel alal asuvale kõrgendikule. Samas asukohas võis asuda ka eestlaste muinaslinnus. Juba 1441. aastal kasutati linnuse torni ja peakivikilde linna lipu motiivina.

1343. aastal toimunud jüriöö ülestõusul on Paidel suur tähtsus. Nimelt peeti 4. mail Paide ordulinnuses rahuläbirääkimisi, kuhu saabusid ka ülestõusnud eestlaste juhid, kes aga hukati.

Paide ordulinnus

Ordu ei saanud tulenevalt linnust Järvamaale rajada, sest Stensby leping keelas neil linnuseid Taani kuninga nõusolekuta Järvamaale rajada (Järvamaa oli Taani kuninga territoorium, Paide asus aga Ordule kuuluvas Alempoisis). Linnus koosnes neljinurksest kastellist koos väravakompleksidega ja kaheksatahulisest peatornist. Linnust laiendati pidevalt, idast hakkas seda kaitsma eelõu koos vesiväravaga, läände jäi peavärav. Peavärava ette rajati 15. ja 16. sajandi käigus veel kaks eeslinnust, kuhu sai majutada palgasõjaväe. 

Varauusajal 16. sajandi lõpus ehitati linnuse kivimüüride ette bastione. 17. sajandi alguses toimunud Poola-Rootsi sõja käigus purustati linnus ja see kaotas oma sõjalise tähtsuse. Kõige kauem püsinud linnuse osa oli peatorn ehk Pikk Hermann, mis renoveeriti 19. sajandi lõpul eraldiseisva romantilise tornlinnusena. 

Ordulinnuse torn ja Ajakeskus Wittenstein 

Ajakeskus Wittenstein asub Paide ordulinnuse peatornis. Nimi Wittenstein on tulnud alamsaksakeelsest nimest, mis tähendab “valge kivi”, nii torn kui ka ülejäänud ordulinnuse ehitised olid valgest paekivist. Pikalt arvati, et torn rajati esialgu 13. sajandil, kuid 1980. aasta arheoloogiliste uuringute kohaselt alles 14.sajandi alguses koos kõikide teiste ehitistega. Linnuse torni nimetati varem ka Pikaks Hermanniks ja tänapäeval ka Paide Vallitorniks. 19. sajandi lõpus taastatud torn lasti paraku aga 1941. aastal teise maailmasõja käigus taganevate punavägede poolt õhku, torni taastamise tööd said valmis 1991. aastal, hiljem on seda veel renoveeritud. 

Tänapäeval asub torni kaheksal korrusel muuseum, igale korrusele (väljaarvatud teisele) on pühendatud üks ajalooperiood. Keskajast räägitakse kolmandal korrusel, muuseumis käsitletakse seda orduajana, mis hõlmab ka osa varauusajast.