Mihkel Polli klaverivõlud
17. aprillil oli meil võimalus minna Mihkel Polli klaveriõhtule EMTA Suures saalis. Kavas olid Chopini, Raveli ja Bartoki klaverimuusika. Elea ema pakkus veebruaris välja kontserdi, mida lennust vabatahtlikud muusikahuvilised kuulama võiks minna. Kontsert oli kavapoolest väga võimas, kõrgetasemeline muusika kõrgetasemeliselt pianistilt. Klaveriõhtu on pianisti jaoks kõige keerulisim ülesanne, laval on ainult solist, saali kajav muusika peab sündima kõigest ühest isikust. Mihkel Poll ise ütles, et klaveriõhtuks valmistumist võiks tinglikult võrrelda romaani kirjutamisega – see nõuab pikka süvenemist, sisulist ja tehnilist tööd, loomingulisi otsinguid, kahtlusi. Mihkel valis sellise kava, millest kõiki teoseid oli varem publikule toonud, esitanud, see toob pianistile lavale astudes kindlasti mõnel määral kerguse.
Autor: Kaupo Kikkas
Esimene pool kontserdist oli pühendatud Fryderyk Chopinile. Chopini (1810–1849) jaoks oli klaver justkui lauluhääl, tema inspiratsiooniallikateks olid tolle aja ooperilauljad ja heliloojad. Tema loominugst esitas Mihkel poll nokturnid op. 9, skertso E-duur ja ballaadi f-moll, mida võib näha kui “Mona Lisa” muusikas. Teisel poolel kõlasid kaks programmilist tsüklit. Esimene neist oli Maurice Raveli “Öine Gaspard”. Selle teose esitamine on pianistile tõeline virtuoosne väljakutse, mis viib mängija võimete piirideni. Selle viimast osa “Scarbo” kirjutades olevat Ravel soovinud ületada tehniliselt raskuselt Vene helilooja Mili Balakirevi maailma kõige keerulisemat pala “Islamei”. Teiseks programmiliseks tsükliks tuli esitamisele Bartóki teos “Vabas õhus”, mis koosneb viiest palast. Selles teoses kasutab Bartók Ungari rahvaviise ja kujutab klaveril šamaanitrummide ja erinevate rahvapillide kõla. Muljed kontserdist olid suurepärased ja meeldejäävad, kindlasti leiame tulevikus veel taolisi suurejoonelisi üritusi, mida kollektiivselt külastada.
Autor: Peeter Kivistu
© 2025, 141c