Üle suure lombi ja tagasi
Eestisse
Fotod: erakogu
18.–28. mail oli meie koolil rõõm võõrustada külalisi Ameerika Ühendriikidest, täpsemalt Virginiast – meie sõpru Woodgrove’i gümnaasiumist. Reisi eestvedajaks oli õpetaja Matthew Talboo, kellel on Eestiga eriline side – nimelt õpetas ta rohkem kui kümme aastat tagasi Reaalkoolis. Meie klassist avasid oma koduuksed neli vaprat: Amanda, Marii, Hendrik ja Iko. Koos avastati Tallinna vanalinna käänulisi tänavaid ja ajaloolisi hooneid, saadi Linnanmäki lõbustuspargis korralik adrenaliinilaks ning nauditi hingematvaid vaateid Rummu karjäärile. Põgenemistoas pandi närvid proovile “Võimatu missiooni” lahendamisega ja käte ja jalgade kokkulugemisega. Ameeriklased tutvusid meie rahvusköögiga, proovides ära kõik eestimaised delikatessid: kilu- ja sprotivõileivad, kohuke, viineripirukas ja kamavaht panid nii mõnegi kulmu kergitama, kuid jätsid kustumatu mulje. Ühel soojal kevadõhtul segunesid kultuurid ja peale barbecue’d käidi Kakumäe Havenis päikeseloojangut nautimas. Kui lõpuks saabus aeg hüvasti jätta, saatsime ameeriklased koju kohvritäie eesti snäkkide, jalkasärkide ja külmkapimagnetitega ning ootame neid uuesti külla.
– Iko Ingmar Jõks
Ameerikasse
Fotod: erakogu
Märtsi lõpus sõitsime neljakesi (mina ja veel kolm reaalikat) kümneks päevaks USA-sse Virginia osariiki, et tutvustada Eestit ja arutada ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärke. Ürituse ametlik nimi oli 2025 Loudoun International Summit ning seal osales kokku üle 15 erineva riigi. Saime kogeda õiget Ameerika high school’i (meie kooli nimi oli Woodgrove High School) ja suhelda tegelike Ameerika keskkooli õpilastega. Koolis oli liikumise suhtes palju rangem kord kui meil ning mitmed stereotüübid olid päriselt olemas. Õpilased ei tohtinud vabalt koolist väljuda, tundides oli kohal abiõpetaja, koolilõuna valikus olid muidugi olemas burger ja pitsa, koridorides olid pikad kappide rivid, õpilased riietusid nii nagu ise tahtsid ning aeg-ajalt sammusid koridoris vastu turvamehed. Koolis käimise ja planeeritud ajakava kõrvalt jäeti meile ka vaba aega. Mina kasutasin ära oma võõrustaja lahkust ning me sõitsime nädalavahetuseks New Yorki. Väljasõidu tipphetk oli ühe dollari pitsa proovimine, olgugi et see maksis tegelikult 1,50, sest maitse oli ikka suurepärane.
– Hendrik Tammsaar
© 2025, 141a