Arhiveeritud - kategooria: ‘12. klass’

ÕppekĂ€ik Eesti Kaubandus-Tööstuskotta

KĂŒlastasime inglise Ă€rikeele valikaine raames Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Meid vĂ”ttis vastu kommunikatsiooni- ja arendusjuht Kaur Orgusaar.

Alustuseks anti meile pĂ”gus ĂŒlevaade 1925. aastal asutatud asutuse ajaloost ja teenustest, mida nad pakkuvad nagu konsultatsioonid, seminarid vĂ”i rahvusvaheline kaubandus. Saime ka teada, et koda on apoliitiline ning vabatahtlikest koosnev organisatsioon. Nendega on liitunud 3565 Eesti ettevĂ”tet, mille annetuste ja toetuste najal nad tegutsevadki. PĂ”nev uus teadmine oli see, et Eestis saab luua ettevĂ”tte 14 minutiga, mille tĂ”ttu on siin neid umbes 150 000.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peamine eesmĂ€rk on kehtestada oma liikmete see tĂ€hendab ettevĂ”tjate huvisid. Selleks suheldakse ministeeriumi ametnike ja poliitikutega, kellele tutvustatakse oma seisukohti ja selgitatakse ettevĂ”tete vajadusi. TeisisĂ”nu tehakse lobi, et seadusandlus ja bĂŒrokraatia ei solgiks ettevĂ”tluskeskkonda. Üks vahenditest selleks on EKI ehk Eesti Konjunktuuriinstituut, mis on sĂ”ltumatu majandustervise hindaja, mis kuulub tĂ€ielikult Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Veel toob Koda kokku koole ja ettevĂ”tteid lĂ€bi erinevate Ă€rialaste Ă”ppekavade. Lisa kursustel on vĂ”imalik omandada kasulikke lisaoskusi ja teadmisi, millega aitavad nad enda sĂ”nul ĂŒhiskonna toimimist ja arengut tervikuna. Hea nĂ€ide on nende korraldatud tööle kaasa pĂ€ev, kus lapsed saavad minna tĂ€iskasvanule pĂ€evaks töövarjuks.

Meile anti kiire ĂŒlevaade Eesti majandusest, selle nĂ€itajatest ja suunitlusest. RĂ”hutati majanduse kitsaskohti, mida vĂ”iks lahendada majandus- ja halduspoliitikakursi korrigeerimisega, mis on ĂŒhtlasi ka organisatsioonil lobina kĂ€sil. Nt kahjustab majandust madalate sisserĂ€nde kvoodiga vÔÔrtööliste sisse toomine, kellel on olemas kompentents, mis Eesti tööjĂ”uturul kas puudub vĂ”i on liiga kallis ja nĂ”utud. Seejuures ei olnud poliitilistest seisukohtadest pea jĂ€lgegi. Pigem paistis vĂ€lja ettevĂ”tja ĂŒlalt alla vaatav suhtumine avalikule sektorile. Tegelikult ei olegi ju vahet, milline partei riiki tĂ€pselt juhib, ettevĂ”tjad saavad ettevĂ”tlusest alati kĂ”ige paremini aru ja peaasi, et nende nĂ”u kuulda vĂ”etaks.

ÕppekĂ€igu muutis lĂ”busamaks, et Orgusaar esitas kuulajate kaasamiseks kĂŒsimusi, nt mitu fĂŒĂŒsika Ă”petajat on Eestis lĂ”petanud viimase kĂŒmne aasta jooksul vĂ”i mis riiki ekspordib Eesti oma kaupa kĂ”ige enam. Joonast ta eriti kiitis, sest tema suutis vastata kĂŒsimusele, millele isegi tööintervjuule tulnud inimesed vastata ei osanud, nimelt, mis on pĂ”hiline erinevus Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ja Eesti Tööandjate Keskliidul. Minule (Joonas) ei olnud sugugi keeruline oletada, et kui tööandjate huvides on madal miinimumpalk, siis paljudel ettevĂ”tjatel pole sellega midagi pistmist, tĂ€hendab, et ainus oluline erinevus kahe esindusorganisatsiooni vahel on, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei jagele ametiĂŒhingutega miinimumpalga kĂŒsimustes. Auhinnana jagas ta Ă”igesti vastanutele salle. Lisaks saime me pea 600 m2 vÀÀrikas Toompea klindil tipnevas majas ringkĂ€igu ning ronisime ka keskaegsesse keldrisse.

Õpilased Rasmus Nurme, Joonas Aditya Naestema, Oliver Grauen, Grete Simona Otsa ja Allar-Joel Möldre Ă”ppekĂ€igul

– Grete Simona ja Joonas Aditya

08.01.2025

Hilinemismaks

See oli juba mitmendat pĂ€eva nii, jĂ€lle jĂ€i keegi hiljaks, jĂ€lle astus keegi uksest sisse siis, kui Somelar oma lause keskel oli, jĂ€lle pidi ta tunniga otsast alustama ning oma mĂ”tet mitmendat korda alustama, sest mĂ”ni noorhĂ€rra (vĂ”i miks ka mitte preili) ei suvatsenud Ă”igeks ajaks koolipinki jĂ”uda/naasta. Ent tĂ€nasest muutus hilinemine mitte ainult tĂŒlikaks, vaid ka rahaliselt kulukaks. Somelaril oli saanud kĂ”rini. Tuli vĂ”tta kasutusele karmimad meetmed.

Tegu oli ĂŒhe tavalise teisipĂ€evaga. Ühtegi mĂ€rki muutuvast korrast polnud, Tristan ja Dominik vĂ”i oli see seekord Martin Lipp ja Elias vĂ”i Ă€kki hoopis Robin ja Mikk Kaspar (kes see enam mĂ€letab) suutsid jĂ€rjekordselt hilineda. Somelar nĂ€ris neid oma kurjade silmadega ja otsustas oma jĂ€releandmispoliitikast taganeda. Klassiruumist sai sĂ”jatander. Otsused tuli vastu vĂ”tta kiiresti ja nii jĂ”udsimegi konsensusele, et alates sellest pĂ€evast peavad hilinejad oma lohakuse eest maksma.

MÀÀratud said rahakoguja (Sander), arvepidaja (Katarina) ja trahv, milleks osutus 50 senti minuti eest. PÀris karm.

Juba jÀrgmisel pÀeval vÔis mÀrgata tunduvat vÀhenemist hilinejate seas.
Alates sellest pĂ€evast vĂ”ib Sandri laual nĂ€ha kurjakuulutavat 2016 aasta jalka EMi rahakasti ja kuulda hilinejate nukrate pilkude saatel mĂŒntide kolksatust.

Seni kogutud raha (uuendatud 17.detsember): 31.5€

– Kaisa

17.12.2024

142. lennu tÔeliseks reaalikaks koolitamine ehk rebaste nÀdal

140. lennu gĂŒmnaasiumitee oodatuim hetk on lĂ”puks peale raskeid 10. ja 11. klassi katsumusi kĂ€tte jĂ”udnud – 16.–20. september olime rebaste nĂ€dalal huntide rollis. NĂ€dala lĂ€henedes mĂ”tlesime korduvalt tagasi ajale, kui meie olime rebased, ja tuleb tĂ”deda, et hundiks olemine tekitas isegi rohkem elevust. Üldteemaks valisime varemgi tehtud ‘’ametid’’, kuid huntide grupid olid see aasta eriti vĂ€rvikad: ĂŒlalpeetavad, maffia, ökotalu, mereröövlid jne.

Rebaste nĂ€dalale eelneval nĂ€dalal vĂ”is eelkĂ”ige 2. korrusel kohata ringitormavaid kĂŒmnendikke, kes rahvamassist enda numbriga hunti ĂŒritasid leida. Aga miks teha neile elu kergeks, kui saab neid liiga kiiresti hundi leidmise vĂ€ltimiseks veidi eksitada? Nii mĂ”nedki olid sĂ”braga numbrid vahetanud, lasknud end otsida lapsepĂ”lvepildi pĂ”hjal vĂ”i ĂŒleĂŒldse jooksid oma rebase eest Ă€ra :)) Õnneks leidsid kĂ”ik meie tublid rebased oma hundi ja juba neljapĂ€evasel spordipĂ€eval elasid nad meile kĂ€sitsi tehtud plakatitega kaasa.

Rebaste nĂ€dala esmaspĂ€eval saime lĂ”puks tehtud töö vilju nautida – kool tĂ€itus vĂ€rvikirevate kostĂŒĂŒmidega tegelastega ja iga paari minuti tagant vĂ”is kuulda mĂ”nda rebast prÀÀksuga kĂŒkke tegemas. Koolimaja oli tĂ€itunud elevuse ja rÔÔmuga ning muidugi ei puudunud vahetundidest tantsuproovid: viis pĂ€eva jĂ€rjest kĂ”las aulast Pitbulli ,,Fireball’’. Peale koolipĂ€eva suundusid rebased ja hundid lĂ”busa rongkĂ€iguga Snelli staadionile, et selgitada vĂ€lja spordimĂ€ngude vĂ”itjad. VĂ”istlus oli karm ja tasavĂ€gine, mistĂ”ttu leiti loomingulisi viise sohi tegemiseks, aga eks see kĂ€ibki traditsiooniliselt asja juurde.

TeisipĂ€eval said rebased bingo, mis viis neid nĂ€iteks ehitajatega pildistama, salajast (tolleks hetkeks enam mitte eksisteerivat) kooli sauna otsima, UT-ga vaevlevate ĂŒheteistkĂŒmnendikega jutustama, keset sööklat laulma ning palju muud pĂ”nevat tegema. KĂ”ige entusiastlikum paar sai kĂ”ik 24 ĂŒlesannet koolipĂ€eva lĂ”puks juba tehtud. Tagatipuks pidid rebased veidi ajusid ragistama, et edukalt sooritada Reaalkooli traditsioonide ja huntide teemaline viktoriin, kust otseloomulikult ei puudunud ka fĂŒĂŒsikaalane kĂŒsimus.

KolmapĂ€evaks hakkasid rebased igapĂ€evaselt hommikuti kell 07.00 tantsuproovide tegemisest veidi vĂ€sima, kuid siiski tantsisid vahetundides toimuvates dance battle’ites tĂ€ie energiaga. Õhtul panime rebaste fĂŒĂŒsilise vormi proovile vanalinnas orienteerumisega, ent oma rebastega sai kaasa joosta igast grupist ka mĂ”ni Ă”nnelikum hunt. Vaatamata ootamatult jahedale ilmale tehti vapralt inimpĂŒramiidi, mĂŒĂŒdi lilli, otsiti moodust muna valmistamiseks jm. KolmapĂ€evaks oli tĂ”eliselt tunda grupiĂŒhtsust.

NeljapĂ€eva vĂ”tsime puhkamiseks, rebased aga kuulasid alates kella 07.00-st vĂ€ga informatiivset loengut ning unemĂŒtside Ă€ratamiseks kasutasime salarelvana pasunat. Kogusime energiavarusid rebaste nĂ€dala kulminatsiooni ĂŒleelamiseks.

Kauaoodatud reedel oli graafik tihe, kuid ĂŒlilahe oli nĂ€ha lĂ”puks selgeks Ă”pitud rebaste tantsu tĂ€ies hiilguses nii aulas kui ka Harju tĂ€naval flashmobil. Naljatasime omaette, et Harju tĂ€naval tantsimisega Ă”nnistame sisse uue koolimaja. Õhtul kogunesime taas koolimajas ning oli aeg nĂ€dal kokku vĂ”tta. Kuulutasime vĂ€lja mitmesugused vĂ”itjad ning valisime erinevatel teemadel rahva lemmikud. Peale seda oli aga aeg rebastelt vĂ”tta nĂ€gemismeel ja niimoodi liikusid nad ĂŒhest töötoast teise. LĂ”puks jĂ”udsid kĂ”ik kokku aulasse ristimistseremooniale ning erinevalt meie aastast sÀÀstsime rebaste pĂ”lvi. Tunda oli Reaali vaimu kohalolu. NĂ€dalale pani kena punkti Ă”htune pidu, kuhu olid lavale sattunud nĂ€iteks sĂ€m, kewin, boipepperoni ja ka mĂ”ned vilistlased.

NĂ€dala lĂ”petuseks kogunesime laupĂ€eva lĂ”unal Kadrious, et maailmakoristuspĂ€eva raames head teha. Vaatamata vĂ€simusele oli kohal rekordarv rebaseid ja hunte. KokkuvĂ”ttes vĂ”ib öelda, et saime ĂŒhiselt vĂ€ga-vĂ€ga laheda nĂ€dalaga hakkama ning kĂ€es on paarislennu kuldaeg.

– Grete

20.09.2024

1. september ja uue Ôppeaasta algus

01.09.2024