140c

Külastasime inglise ärikeele valikaine raames Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Meid võttis vastu kommunikatsiooni- ja arendusjuht Kaur Orgusaar.

Alustuseks anti meile põgus ülevaade 1925. aastal asutatud asutuse ajaloost ja teenustest, mida nad pakkuvad nagu konsultatsioonid, seminarid või rahvusvaheline kaubandus. Saime ka teada, et koda on apoliitiline ning vabatahtlikest koosnev organisatsioon. Nendega on liitunud 3565 Eesti ettevõtet, mille annetuste ja toetuste najal nad tegutsevadki. Põnev uus teadmine oli see, et Eestis saab luua ettevõtte 14 minutiga, mille tõttu on siin neid umbes 150 000.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peamine eesmärk on kehtestada oma liikmete see tähendab ettevõtjate huvisid. Selleks suheldakse ministeeriumi ametnike ja poliitikutega, kellele tutvustatakse oma seisukohti ja selgitatakse ettevõtete vajadusi. Teisisõnu tehakse lobi, et seadusandlus ja bürokraatia ei solgiks ettevõtluskeskkonda. Üks vahenditest selleks on EKI ehk Eesti Konjunktuuriinstituut, mis on sõltumatu majandustervise hindaja, mis kuulub täielikult Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Veel toob Koda kokku koole ja ettevõtteid läbi erinevate ärialaste õppekavade. Lisa kursustel on võimalik omandada kasulikke lisaoskusi ja teadmisi, millega aitavad nad enda sõnul ühiskonna toimimist ja arengut tervikuna. Hea näide on nende korraldatud tööle kaasa päev, kus lapsed saavad minna täiskasvanule päevaks töövarjuks.

Meile anti kiire ülevaade Eesti majandusest, selle näitajatest ja suunitlusest. Rõhutati majanduse kitsaskohti, mida võiks lahendada majandus- ja halduspoliitikakursi korrigeerimisega, mis on ühtlasi ka organisatsioonil lobina käsil. Nt kahjustab majandust madalate sisserände kvoodiga võõrtööliste sisse toomine, kellel on olemas kompentents, mis Eesti tööjõuturul kas puudub või on liiga kallis ja nõutud. Seejuures ei olnud poliitilistest seisukohtadest pea jälgegi. Pigem paistis välja ettevõtja ülalt alla vaatav suhtumine avalikule sektorile. Tegelikult ei olegi ju vahet, milline partei riiki täpselt juhib, ettevõtjad saavad ettevõtlusest alati kõige paremini aru ja peaasi, et nende nõu kuulda võetaks.

Õppekäigu muutis lõbusamaks, et Orgusaar esitas kuulajate kaasamiseks küsimusi, nt mitu füüsika õpetajat on Eestis lõpetanud viimase kümne aasta jooksul või mis riiki ekspordib Eesti oma kaupa kõige enam. Joonast ta eriti kiitis, sest tema suutis vastata küsimusele, millele isegi tööintervjuule tulnud inimesed vastata ei osanud, nimelt, mis on põhiline erinevus Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ja Eesti Tööandjate Keskliidul. Minule (Joonas) ei olnud sugugi keeruline oletada, et kui tööandjate huvides on madal miinimumpalk, siis paljudel ettevõtjatel pole sellega midagi pistmist, tähendab, et ainus oluline erinevus kahe esindusorganisatsiooni vahel on, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei jagele ametiühingutega miinimumpalga küsimustes. Auhinnana jagas ta õigesti vastanutele salle. Lisaks saime me pea 600 m2 väärikas Toompea klindil tipnevas majas ringkäigu ning ronisime ka keskaegsesse keldrisse.

– Grete Simona ja Joonas Aditya

See oli juba mitmendat päeva nii, jälle jäi keegi hiljaks, jälle astus keegi uksest sisse siis, kui Somelar oma lause keskel oli, jälle pidi ta tunniga otsast alustama ning oma mõtet mitmendat korda alustama, sest mõni noorhärra (või miks ka mitte preili) ei suvatsenud õigeks ajaks koolipinki jõuda/naasta. Ent tänasest muutus hilinemine mitte ainult tülikaks, vaid ka rahaliselt kulukaks. Somelaril oli saanud kõrini. Tuli võtta kasutusele karmimad meetmed.

Tegu oli ühe tavalise teisipäevaga. Ühtegi märki muutuvast korrast polnud, Tristan ja Dominik või oli see seekord Martin Lipp ja Elias või äkki hoopis Robin ja Mikk Kaspar (kes see enam mäletab) suutsid järjekordselt hilineda. Somelar näris neid oma kurjade silmadega ja otsustas oma järeleandmispoliitikast taganeda. Klassiruumist sai sõjatander. Otsused tuli vastu võtta kiiresti ja nii jõudsimegi konsensusele, et alates sellest päevast peavad hilinejad oma lohakuse eest maksma.

Määratud said rahakoguja (Sander), arvepidaja (Katarina) ja trahv, milleks osutus 50 senti minuti eest. Päris karm.

Juba järgmisel päeval võis märgata tunduvat vähenemist hilinejate seas.
Alates sellest päevast võib Sandri laual näha kurjakuulutavat 2016 aasta jalka EMi rahakasti ja kuulda hilinejate nukrate pilkude saatel müntide kolksatust.

Seni kogutud raha (uuendatud 17.detsember): 31.5€

– Kaisa

140. lennu gümnaasiumitee oodatuim hetk on lõpuks peale raskeid 10. ja 11. klassi katsumusi kätte jõudnud – 16.–20. september olime rebaste nädalal huntide rollis. Nädala lähenedes mõtlesime korduvalt tagasi ajale, kui meie olime rebased, ja tuleb tõdeda, et hundiks olemine tekitas isegi rohkem elevust. Üldteemaks valisime varemgi tehtud ‘’ametid’’, kuid huntide grupid olid see aasta eriti värvikad: ülalpeetavad, maffia, ökotalu, mereröövlid jne.

Rebaste nädalale eelneval nädalal võis eelkõige 2. korrusel kohata ringitormavaid kümnendikke, kes rahvamassist enda numbriga hunti üritasid leida. Aga miks teha neile elu kergeks, kui saab neid liiga kiiresti hundi leidmise vältimiseks veidi eksitada? Nii mõnedki olid sõbraga numbrid vahetanud, lasknud end otsida lapsepõlvepildi põhjal või üleüldse jooksid oma rebase eest ära :)) Õnneks leidsid kõik meie tublid rebased oma hundi ja juba neljapäevasel spordipäeval elasid nad meile käsitsi tehtud plakatitega kaasa.

Rebaste nädala esmaspäeval saime lõpuks tehtud töö vilju nautida – kool täitus värvikirevate kostüümidega tegelastega ja iga paari minuti tagant võis kuulda mõnda rebast prääksuga kükke tegemas. Koolimaja oli täitunud elevuse ja rõõmuga ning muidugi ei puudunud vahetundidest tantsuproovid: viis päeva järjest kõlas aulast Pitbulli ,,Fireball’’. Peale koolipäeva suundusid rebased ja hundid lõbusa rongkäiguga Snelli staadionile, et selgitada välja spordimängude võitjad. Võistlus oli karm ja tasavägine, mistõttu leiti loomingulisi viise sohi tegemiseks, aga eks see käibki traditsiooniliselt asja juurde.

Teisipäeval said rebased bingo, mis viis neid näiteks ehitajatega pildistama, salajast (tolleks hetkeks enam mitte eksisteerivat) kooli sauna otsima, UT-ga vaevlevate üheteistkümnendikega jutustama, keset sööklat laulma ning palju muud põnevat tegema. Kõige entusiastlikum paar sai kõik 24 ülesannet koolipäeva lõpuks juba tehtud. Tagatipuks pidid rebased veidi ajusid ragistama, et edukalt sooritada Reaalkooli traditsioonide ja huntide teemaline viktoriin, kust otseloomulikult ei puudunud ka füüsikaalane küsimus.

Kolmapäevaks hakkasid rebased igapäevaselt hommikuti kell 07.00 tantsuproovide tegemisest veidi väsima, kuid siiski tantsisid vahetundides toimuvates dance battle’ites täie energiaga. Õhtul panime rebaste füüsilise vormi proovile vanalinnas orienteerumisega, ent oma rebastega sai kaasa joosta igast grupist ka mõni õnnelikum hunt. Vaatamata ootamatult jahedale ilmale tehti vapralt inimpüramiidi, müüdi lilli, otsiti moodust muna valmistamiseks jm. Kolmapäevaks oli tõeliselt tunda grupiühtsust.

Neljapäeva võtsime puhkamiseks, rebased aga kuulasid alates kella 07.00-st väga informatiivset loengut ning unemütside äratamiseks kasutasime salarelvana pasunat. Kogusime energiavarusid rebaste nädala kulminatsiooni üleelamiseks.

Kauaoodatud reedel oli graafik tihe, kuid ülilahe oli näha lõpuks selgeks õpitud rebaste tantsu täies hiilguses nii aulas kui ka Harju tänaval flashmobil. Naljatasime omaette, et Harju tänaval tantsimisega õnnistame sisse uue koolimaja. Õhtul kogunesime taas koolimajas ning oli aeg nädal kokku võtta. Kuulutasime välja mitmesugused võitjad ning valisime erinevatel teemadel rahva lemmikud. Peale seda oli aga aeg rebastelt võtta nägemismeel ja niimoodi liikusid nad ühest töötoast teise. Lõpuks jõudsid kõik kokku aulasse ristimistseremooniale ning erinevalt meie aastast säästsime rebaste põlvi. Tunda oli Reaali vaimu kohalolu. Nädalale pani kena punkti õhtune pidu, kuhu olid lavale sattunud näiteks säm, kewin, boipepperoni ja ka mõned vilistlased.

Nädala lõpetuseks kogunesime laupäeva lõunal Kadrious, et maailmakoristuspäeva raames head teha. Vaatamata väsimusele oli kohal rekordarv rebaseid ja hunte. Kokkuvõttes võib öelda, et saime ühiselt väga-väga laheda nädalaga hakkama ning käes on paarislennu kuldaeg.

– Grete