ĂppekĂ€ik Eesti Kaubandus-Tööstuskotta
KĂŒlastasime inglise Ă€rikeele valikaine raames Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Meid vĂ”ttis vastu kommunikatsiooni- ja arendusjuht Kaur Orgusaar.
Alustuseks anti meile pĂ”gus ĂŒlevaade 1925. aastal asutatud asutuse ajaloost ja teenustest, mida nad pakkuvad nagu konsultatsioonid, seminarid vĂ”i rahvusvaheline kaubandus. Saime ka teada, et koda on apoliitiline ning vabatahtlikest koosnev organisatsioon. Nendega on liitunud 3565 Eesti ettevĂ”tet, mille annetuste ja toetuste najal nad tegutsevadki. PĂ”nev uus teadmine oli see, et Eestis saab luua ettevĂ”tte 14 minutiga, mille tĂ”ttu on siin neid umbes 150 000.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peamine eesmĂ€rk on kehtestada oma liikmete see tĂ€hendab ettevĂ”tjate huvisid. Selleks suheldakse ministeeriumi ametnike ja poliitikutega, kellele tutvustatakse oma seisukohti ja selgitatakse ettevĂ”tete vajadusi. TeisisĂ”nu tehakse lobi, et seadusandlus ja bĂŒrokraatia ei solgiks ettevĂ”tluskeskkonda. Ăks vahenditest selleks on EKI ehk Eesti Konjunktuuriinstituut, mis on sĂ”ltumatu majandustervise hindaja, mis kuulub tĂ€ielikult Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
Veel toob Koda kokku koole ja ettevĂ”tteid lĂ€bi erinevate Ă€rialaste Ă”ppekavade. Lisa kursustel on vĂ”imalik omandada kasulikke lisaoskusi ja teadmisi, millega aitavad nad enda sĂ”nul ĂŒhiskonna toimimist ja arengut tervikuna. Hea nĂ€ide on nende korraldatud tööle kaasa pĂ€ev, kus lapsed saavad minna tĂ€iskasvanule pĂ€evaks töövarjuks.
Meile anti kiire ĂŒlevaade Eesti majandusest, selle nĂ€itajatest ja suunitlusest. RĂ”hutati majanduse kitsaskohti, mida vĂ”iks lahendada majandus- ja halduspoliitikakursi korrigeerimisega, mis on ĂŒhtlasi ka organisatsioonil lobina kĂ€sil. Nt kahjustab majandust madalate sisserĂ€nde kvoodiga vÔÔrtööliste sisse toomine, kellel on olemas kompentents, mis Eesti tööjĂ”uturul kas puudub vĂ”i on liiga kallis ja nĂ”utud. Seejuures ei olnud poliitilistest seisukohtadest pea jĂ€lgegi. Pigem paistis vĂ€lja ettevĂ”tja ĂŒlalt alla vaatav suhtumine avalikule sektorile. Tegelikult ei olegi ju vahet, milline partei riiki tĂ€pselt juhib, ettevĂ”tjad saavad ettevĂ”tlusest alati kĂ”ige paremini aru ja peaasi, et nende nĂ”u kuulda vĂ”etaks.
ĂppekĂ€igu muutis lĂ”busamaks, et Orgusaar esitas kuulajate kaasamiseks kĂŒsimusi, nt mitu fĂŒĂŒsika Ă”petajat on Eestis lĂ”petanud viimase kĂŒmne aasta jooksul vĂ”i mis riiki ekspordib Eesti oma kaupa kĂ”ige enam. Joonast ta eriti kiitis, sest tema suutis vastata kĂŒsimusele, millele isegi tööintervjuule tulnud inimesed vastata ei osanud, nimelt, mis on pĂ”hiline erinevus Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ja Eesti Tööandjate Keskliidul. Minule (Joonas) ei olnud sugugi keeruline oletada, et kui tööandjate huvides on madal miinimumpalk, siis paljudel ettevĂ”tjatel pole sellega midagi pistmist, tĂ€hendab, et ainus oluline erinevus kahe esindusorganisatsiooni vahel on, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei jagele ametiĂŒhingutega miinimumpalga kĂŒsimustes. Auhinnana jagas ta Ă”igesti vastanutele salle. Lisaks saime me pea 600 m2 vÀÀrikas Toompea klindil tipnevas majas ringkĂ€igu ning ronisime ka keskaegsesse keldrisse.
– Grete Simona ja Joonas Aditya
08.01.2025