Õppekäik Eesti Kaubandus-Tööstuskotta
Külastasime inglise ärikeele valikaine raames Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Meid võttis vastu kommunikatsiooni- ja arendusjuht Kaur Orgusaar.
Alustuseks anti meile põgus ülevaade 1925. aastal asutatud asutuse ajaloost ja teenustest, mida nad pakkuvad nagu konsultatsioonid, seminarid või rahvusvaheline kaubandus. Saime ka teada, et koda on apoliitiline ning vabatahtlikest koosnev organisatsioon. Nendega on liitunud 3565 Eesti ettevõtet, mille annetuste ja toetuste najal nad tegutsevadki. Põnev uus teadmine oli see, et Eestis saab luua ettevõtte 14 minutiga, mille tõttu on siin neid umbes 150 000.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peamine eesmärk on kehtestada oma liikmete see tähendab ettevõtjate huvisid. Selleks suheldakse ministeeriumi ametnike ja poliitikutega, kellele tutvustatakse oma seisukohti ja selgitatakse ettevõtete vajadusi. Teisisõnu tehakse lobi, et seadusandlus ja bürokraatia ei solgiks ettevõtluskeskkonda. Üks vahenditest selleks on EKI ehk Eesti Konjunktuuriinstituut, mis on sõltumatu majandustervise hindaja, mis kuulub täielikult Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
Veel toob Koda kokku koole ja ettevõtteid läbi erinevate ärialaste õppekavade. Lisa kursustel on võimalik omandada kasulikke lisaoskusi ja teadmisi, millega aitavad nad enda sõnul ühiskonna toimimist ja arengut tervikuna. Hea näide on nende korraldatud tööle kaasa päev, kus lapsed saavad minna täiskasvanule päevaks töövarjuks.
Meile anti kiire ülevaade Eesti majandusest, selle näitajatest ja suunitlusest. Rõhutati majanduse kitsaskohti, mida võiks lahendada majandus- ja halduspoliitikakursi korrigeerimisega, mis on ühtlasi ka organisatsioonil lobina käsil. Nt kahjustab majandust madalate sisserände kvoodiga võõrtööliste sisse toomine, kellel on olemas kompentents, mis Eesti tööjõuturul kas puudub või on liiga kallis ja nõutud. Seejuures ei olnud poliitilistest seisukohtadest pea jälgegi. Pigem paistis välja ettevõtja ülalt alla vaatav suhtumine avalikule sektorile. Tegelikult ei olegi ju vahet, milline partei riiki täpselt juhib, ettevõtjad saavad ettevõtlusest alati kõige paremini aru ja peaasi, et nende nõu kuulda võetaks.
Õppekäigu muutis lõbusamaks, et Orgusaar esitas kuulajate kaasamiseks küsimusi, nt mitu füüsika õpetajat on Eestis lõpetanud viimase kümne aasta jooksul või mis riiki ekspordib Eesti oma kaupa kõige enam. Joonast ta eriti kiitis, sest tema suutis vastata küsimusele, millele isegi tööintervjuule tulnud inimesed vastata ei osanud, nimelt, mis on põhiline erinevus Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ja Eesti Tööandjate Keskliidul. Minule (Joonas) ei olnud sugugi keeruline oletada, et kui tööandjate huvides on madal miinimumpalk, siis paljudel ettevõtjatel pole sellega midagi pistmist, tähendab, et ainus oluline erinevus kahe esindusorganisatsiooni vahel on, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei jagele ametiühingutega miinimumpalga küsimustes. Auhinnana jagas ta õigesti vastanutele salle. Lisaks saime me pea 600 m2 väärikas Toompea klindil tipnevas majas ringkäigu ning ronisime ka keskaegsesse keldrisse.
– Grete Simona ja Joonas Aditya
© 2025, 140c