142c

Laupäeval, 25. jaanuaril oli meil võimalus käia vaatamas Salme kultuurikeskuses etendust “451 kraadi Fahrenheiti”, mis on tehtud samanimelise raamatu järgi. Kogu tegevus toimus tulevikus ning seega tegi vaatamise omamoodi huvitavaks. Etendus pani mõtlema raamatute olulisuse üle. Kõigile kohalolijatele meeldis see etendus väga. Ootame pikisilmi järgmist etendust.

Mõtteid jagas Iris

Pärast suurejoonelist lammutustööd mida meie klassi kossuässad turniiri alagrupimänudes korda saatsid, oligi 10. detsembril aeg koguneda Tallinna Ülikooli spordisaali finaalimängu vaatama. Esimesena mängisid 11.c ja 12.c, et selgitada välja auväärne kolmas koht, mille pälvis 12.c klass. Pärast lühikest pausi algas peaatraktsioon – finaalimäng 10.c ja 11.b vahel.

Mängu alguses rebis 11.b ennast juhtima, kuid see ei kestnud kaua ja punktiseis oli kähku võrdsustatud. Esimese poolaja lõpuks oli siiski 11.b 3 punktiga ees. Teises poolajas oli näha, et mõlemad tiimid võtavad asja tõsiselt, sest kiiresti tõusid mõlema poole punktid. Mida vähem aega mängukell näitas, seda pingelisem oli olukord. Viimase minuti jooksul suutsid meie klassi sportlased võrdsustada seisu. Kahjuks sai 11.b klass viimastel sekunditel vabaviske, mille nad sisse said. Seis jäi 32:33 11.b kasuks, niiet lõpuks jäime gümnaasiumi peale teisele kohale. Emotsioon oli terve aeg laes ja me elasime kõik täiega kaasa. Järgmine aasta paneme kindlasti võistluse kinni!

Mõtteid jagas Sten.

5. detsembril kogunesime terve gümnaasiumiga Kalevi spordihalli, et demonstreerida oma klasside nädalate pikkust vaeva liikumiskava kujul. Enne esinemisi oli kõigil aega kava harjutada ja viimaseid viimistlusi sisse viia. Meie kava kostüümirohkuse tõttu kulus enamus meie ajast kuljuste ja päkapikumütside jagamisele. Sellegipoolest saime kava üle korratud ja kõik olid esinemiseks valmis.

Meie esitus oli järjekorra lõpuotsas, nii et ootusärevus näris terve aeg. Kui tuli lõpuks meie kord, siis andsime laval endast maksimumi ja esitus tuli suurepäraselt välja. Sellegipoolest esikolmikusse me ei kahjuks ei jõudnud, aga kindlasti võtame selle aasta õppetunnid järgmise aasta liikumiskavas arvesse.

Mõtteid jagas Sten

22. novembril tähistasime suurte pidustuste saatel meie armsa Piret Karu 61. sünnipäeva. Salaja geograafia klassi hiilimise katse läks küll nurja, aga sellegipoolest saime Piretit üllatada tordiküünalde valgel sünnipäevalauluga. Minna tehtud tort viis keele alla ja Piret kosutas meid suus sulavate muffinitega.

Palju õnne Piret!

19. novembri topeltmatemaatikat liigendas poistearmee üllatuseks tüdrukute korraldatud meestepäeva tähistus. Vahetunni alguses käsiti poistel klassis püsida. Samal ajal panid tüdrukud oma ettevalmistused käiku – klassi toodi Kaisa tehtud küpsisetort ja tahvlile pandi mängima poistele pühendatud video. Vahetunni ajal tegid kõik endal suu magusaks ja olid matemaatikaga jätkamiseks valmis. Eks näis kuidas naistepäeva tähistamine sellega võrreldes välja kukub.

Mõtteid jagas Sten

Kaheksandal novembril käisime umbes 15-pealise (kambaga) Salme kultuurikeskuses vaatamas linnateatri etendust “Lear”. “Kuningas Lear” on Shakespeare’i üks tippteostest, küll aga muutis lavastaja Andres Noormets ära ühe suure detaili – puudus värsskõne. See muutis etenduse kohati arusaadavamaks ja 3h etendus möödus imekähku. Tagasiside klassilt oli hea ning oodati juba uut teatrissekäiku.

Mõtteid jagas Ralf

07.11 käisime inseneeria valikkursuse raames terve klassiga arhitektuurimuuseumis vaatamas näitust  “Ressursid tulevikuks”.  Ent enne kui jõuti midagi tutvustada, leidsid klassi insenerid peenagregaadi mahutis (liivakastis) endale olulist tööd. Programmis tutvustati meile erinevaid moodsaid arhitektuuri ideid: nagu maja, mis on ehitatud täielikult krundi pealt- või selle lähedal loodusest leitavatest ressurssidest. Kasutuses oli pressitud ning isegi 3D prinditud toorsavi. Tutvustati kuidas taaskasutada vanade ehitiste lammutamise käigust saadud ehitusmaterjale. Näitusel oli ka näha ebakonventsionaalsemaid arhidektuurilisi ideid, nagu maja, küll Austraalia kliima jaoks, millel pole seinu, või maja kasvuhoone sees. Viimase tegevusena saime vabastada oma (laps)arhitekti hinge ja ise disainida ühe paberist elamuhoone ja neid klassikaaslastele tutvustada.

Mõtteid jagas Marten

Käisime 17. oktoobril, arvestuste nädala neljapäeval klassiga VAT teatris vaatamas lavastust “Kolmekas ilma Simoneta” ehk “lugu noorte meeste võitlusvaimust ja haprusest, testosteroonist ja pisaratest”. Etendus kestis poolteist tundi. Lavastus räägib kolmest abituriendist, kelle klassiõe Simonega on midagi koledat juhtunud ning väidetavalt on kõik kolm nendest juhtumiga seotud. Etendus oli eriline oma modernse sisu ja lavakujunduse poolest ning sobis suurepäraselt meile, uudishimulikele noortele, vaatamiseks. Etenduse järel muljeid kogudes avastasin, et jagasin suure osa klassiga üht ja sama arvamust: meeldis!

Mõtteid jagas Jürgen

15.-16. oktoobril käis meie klass arvestuste nädala keerises Särghaual (kivi)laagrit nautimas. Laager leidis aset Taltechi geoloogia õppekeskuses, kus me laagri jooksul paiknesime. Kohalik pererahvas tegi meile põneva sissejuhatuse ning nägime kivimite ning puursüdamike näitust. Seejärel liikusime külalislahke Kurgja pererahva juurde, kus toiduteemalise töötoa raames valmistasime kaeraküpsiseid ning nautisime ärkamisaegse talu õhkkonda. Olles Kurgjalt võtnud kaasa täis kõhu ning hulga teadmisi C. R. Jakobsoni pärandist, naasesime Särghauale, kus õppisime erinevate kivimite ja mineraalide kohta. Meil oli võimalus neid Taltechi laboris teleskoobi all uurida ning identifitseerida. Peale seda uurisime pisut kivistisi ning evolutsioonitõendeid. Siis oli aeg õhtueineks Kurgja pererahva juures. Õhtu kõrghetkeks oli kahtlemata õhtumõnu, kus õppisime ära Piret Otsa tantsud ning nautisime klassi seltskonda. Järgmisel hommikul külastasime C. R. Jakobsoni ning Anton Õunapuu haudasid ning suundusime klaasimuuseumisse, kus näidati klaasi valmistamise ajalugu ning telgitaguseid. Sõime kohalikus ööklubis seljankat ning seadsime sammud (või rattad) otse kodu poole. Kivilaager oli kahtlemata esimese arvestuste nädala mõnus hingetõmbehetk, mis turgutas meid kõiki tegema enne sügisvaheaega esimesed pingutused.

Mõtteid jagas Karl Erik

Neljapäeval, 3. oktoobril käisime inseneeria valikkursuse raames Pääskula veepuhastusjaamas. Õppekäik algas lühikese jalutuskäiguga läbi põlise Kopli maastiku. Kui olime kohale jõudnud käidi väga üksikasjalikult üle jaamas käitumise reeglid: settetankidest ei tohi juua ja muud taolised asjad. Veepuhastusjaamas räägiti meile vee puhastamise etappidest. Algul eemaldatakse kanalisatsiooni kaudu tulnud veest kõik tahke solk. Seejärel juhitakse vesi settetankidesse, kus veest eralduvad mineraalsed setted ja vee peale tõuseb rasv, mida söövad linnud (maitsev!). Nende suurte basseinide nägemise järel vaatasime biofiltreid ja suuri metaantanke ning meile räägiti ka natuke reovee puhastamise tulevikust. Kokkuvõttes saime selgeks, kuidas saab vesi selgeks (ja piisavalt puhtaks, et merre voolata)

Mõtteid jagas Daniel