See pole mitte midagi muud kui….ARVESTUSTENÄDAL (11-15.12.2017)

Järjekordne arvestustenädal üle elatud.
ESMASPÄEV:
Arvestustenädala pidulik avamine(ilma peo ja pidulikkuseta),päev iseenesest tavaline ning üüratult huvitav ühele tavalisele Reaalkooli õpilasele.
Rõõmu ja silmasära peegeldus siiski keemikute nägudelt, sest käes oli kauaoodatud Keemiaolümpiaadi koolivoor. Kuigi olümpiaadile mindi enesekindluse ning uhkusega, siis tagasi tulles oli näha ka meie klassi helgemate keemikute näost pettumust ning tõsist põlastust olümpiaadikoostajate suhtes. Aga olgem mureta, sest hetkel kui häda suurim tõttab appi prints valgel hobusel(Martin Saar), kes väga avameelselt, toetudes faktidele ning enda üüratutele teadmistele teeb olümpiakoostajatele 1:0. (

). Ühesõnaga tore ja vaimselt küllastav päev. Aga edasi läheb ainult paremaks, sest peale esmaspäeva tuleb..
TEISIPÄEV:
Kui kooli tulles ei reetnud ära seda lai naeratus Reimanni näol siis jah, käes oli füüsikaarvestus. Kuigi töö oli imelihtne ja une pealt ka tehtav..siis neile, kes polnud veel keemialainelt pääsenud, olid kindlasti abiks Reimanni tahvlile kirjutatud tarkuseterad: ”Kool on ainus koht, kus teise aitamine on kahjulik” ning ”Töö ja silmade vahele peab jääma 30cm”. Aitäh Reimann, et meist hoolid :).
KOLMAPÄEV:
Järjekordne keemikutele meeli kosutav päev, teistele hommikukohvi kõrvale natukene keemia II kursuse arvestuslikku kokkuvõtet.
NELJAPÄEV:

Käes on ei midagi muud kui.. matemaatikaarvestus. Need kolm ainetunnitäit matemaatilisi probleeme tõid südamesoojust ja hea tuju kõigile, isegi neile, kes ei poolda matemaatikas numbrite vahetumist tähtedega. Päeva lõpuks oldi väsinud, kuid ees ootas veel viimane katsumus… vastu tuli astuda Karu elektrooniliselt verdtarretavale  geograafiaarvestusele

REEDE:

Viimane võitlus, viimane katsumus.. varajastest hommikutundidest kimputas meid Karu ja tema ustav parem käsi Moodle, 10.A klassi, progeklassi õpilaste peast käis läbi igasugu mõtteid(ühed paremad kui teised), kui mõelda Moodlele…, kuid geograafiaarvestus sai tehtud ning edukalt ja isegi rekordeid purustades. Karu sõnul tegi Mihkel Paal oma arvestuse ära märkimisväärse kiirusega, mis on vägagi tubli ja isegi võimatu saavutus (saada Karult kiita). Kuid peale arvestust ei olnud vaja kuravastada, sest ees ootas kauaoodatud Eurovisioon! Ning oli meie(kui eestlaste) kohus esindada Aserbaidžaani.

Eelnevalt eurovisioonile olime valmistanud ka, peaosas ingel Simoniga, tutvustusvideo. Selle eest, et video on nii veatu ning läbimõeldud scriptiga ning on monteeritud meisterlikult tuleb tänada meie IT valla andunud kunstnikku Alfredit. (laul) (video)

Kui kätte jõudis aeg esindada seda uhket riiki Aserbaidžaani, siis olime pannud välja meie klassi raskekahurväe: Carmen, Märten, Sander, Simon, Villem, Mihkel ja Andres, kes ei valmistanud mitte grammi, mooli ega kuupdetsimeetritki pettumust.Muidugi ei saa mainimata jätta ka teisi tublisid osalenuid: Tuuli, Sten, Kristina, Rasmus, Hanna. Minu kui andunud Aserbaidžaani fänni südant täitis rõõm ja ainult rõõm. Süda tahtis rinnust välja hüpata. Kuigi võitu me koju ei toonud siis olime kindlalt 10ndate klasside parimad. Ilusatest inimestest ilusad pildid:

Ja nii see hullumeelne nädal mööduski.

Sander

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.