{"id":7,"date":"2008-02-21T18:23:58","date_gmt":"2008-02-21T16:23:58","guid":{"rendered":"http:\/\/rp.real.edu.ee\/?p=7"},"modified":"2008-02-21T18:23:58","modified_gmt":"2008-02-21T16:23:58","slug":"neobakaism","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/2008\/02\/21\/neobakaism\/","title":{"rendered":"Neobakaism"},"content":{"rendered":"<p class=\"MsoNormal\"><strong><span lang=\"EN-US\">Autor: Uku Talmar<br \/>\n<em>Number 3 (71)<\/em><\/span><\/strong><br \/>\n<strong><span lang=\"EN-US\"><em> Detsember 2007<\/em><\/span><\/strong><\/p>\n<p>Kujutage hetkeks ette, et k\u00f5ik, mida teile koolis siiani \u00f5petatud on, on vale.  Et iga kord, kui \u00f5petaja teie ette astub, hakkab ta vestma \u00fcht suurt laia muinasjuttu ning ainuke t\u00f5ik, mis eristab seda muinasjuttu igast teisest, on  asjaolu, et mingil veidral p\u00f5hjusel me k\u00f5ik usume seda..<\/p>\n<p>Just t\u00e4pselt selliseid m\u00f5tteid tekitas elamus, mille osaks saime mina ning minu kaks klassi\u00f5de olles viinud l\u00e4ib \u00fche \u00fcpriski p\u00f5neva kunstiajaloo tunni. Oma esitluse teemaks olime valinud performance&#8217;i ja happening&#8217;i ning me leidsime, et <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/files\/2008\/02\/monalisawithlasers.jpg\" alt=\"monalisawithlasers.jpg\" align=\"right\" height=\"213\" width=\"148\" \/>sellisest teemast  lihtsalt ei tohi r\u00e4\u00e4kida kuivalt powerpointi slaide vahetades ja valitud teoseid ning noppeid ajaloost presenteerides, vaid et tuleb midagi veidi ebatavalist v\u00e4lja m\u00f5elda. Ei l\u00e4inud kaua, kuni oligi valminud plaan. Plaan, mille tagaj\u00e4rgi meist keegi algul aimata ei osanud.<\/p>\n<p>K\u00f5ik kulges veatult. Kohustuslikud slaidid said \u00f5igeks ajaks valmis ning k\u00f5ik eeldused p\u00f5neva esit(l)use jaoks olid olemas . Me alustasime tundi neobakaismi teemaga, mille k\u00e4igus oli minu \u00fclesanne otsida \u00fcks fakt ning tulihingeliselt selle paikapidavusele vastu vaielda, minnes isegi niiv\u00f5rd kaugele, et lahkuda klassiruumist ning naasta, v\u00e4ites et olin wikipediast leidnud andmeid, mis senise esitluse t\u00f5elisuse kahtluse alla seavad. K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tas: videod ja slaidid vahetusid t\u00e4pselt, esitus oli viimase peal ja klass elas kaasa. Tunni l\u00f5pus t\u00e4nas \u00f5petaja meid ilusa happening&#8217;i eest. 5+<br \/>\nAga milles seisnes siis selle asja konks?<\/p>\n<p>Nimelt pole neobakaismi \u00fcldsegi olemas. Mist\u00f5ttu m\u00f5jusidki erinevate \u00f5pilaste k\u00fcsimused stiilis \u201cKas neobakaism t\u00f6\u00f6sse ka tuleb?\u201d v\u00f5i \u201cMis k\u00fcsimused neobakaismi kohta t\u00f6\u00f6sse tulla v\u00f5ivad?\u201d ning fakt, et paljudel \u00f5pilastel on siiamaani ette n\u00e4idata igati korralik konspekt pealkirjaga \u201cneobakaism\u201d eriti h\u00e4mmastavaina. Mida see aga k\u00f5ik t\u00e4hendama peaks?<\/p>\n<p>Kui kaks klassi ees k\u00f5nelevat noort neiut v\u00f5ivad v\u00e4hemalt 20 inimest (kui mitte peaaegu terve klassit\u00e4ie inimesi) uskuma panna, et eksisteerib kitsastes ringkondades laialdaselt tuntud kunstivool, mille kuulsamate t\u00f6\u00f6de hulku kuulub muuseas n\u00e4iteks \u201cMona Lisa with lasers\u201d ning mille \u00fcks kuulsamaid esindajaid on George Lucase vend Fred Lucas, kes suri oma kunsti nimel suunates endale silma v\u00f5imsa laseri, siis mida k\u00f5ike v\u00f5ib meid panna uskuma veel \u00fcks \u00f5petaja? R\u00e4\u00e4kimata veel \u00f5pikutest, internetist v\u00f5i meediast.<\/p>\n<p>Ja kuigi eelpool kirjeldatud kunstivool ei olnud k\u00fcll esitatud niiv\u00f5rd absurdsel kujul, kui siin artiklis, vaid tegelikult oli \u00fcpriski oskuslikult kirjeldatud antud voolu tagamaid ja tekkimislugu(fiktiivset muidugi) ning teda isegi erinevate lasereid sisaldavate videote abil illustreeritud, tekitas juhtunu siiski v\u00e4ga tugevat h\u00e4mmingut ning isegi kerget hirmu. Muidugi ei tasu uskuda k\u00f5ike, mida t\u00e4nap\u00e4eval linna peal v\u00f5i meedias r\u00e4\u00e4gitakse, see on enamike inimeste jaoks loogiline, kuid mida \u00fcldse v\u00f5ib uskuda? Kas ei v\u00f5i mitte paljud muudki voolud olla samasugused naljad? Kas ajalugu v\u00f5ib olla pelgalt muinasjutt? Mida kuradit me \u00fcldse tegelikult teame? Ja miks me k\u00f5ike seda usume?<\/p>\n<p>Esimene p\u00f5hjus oleks muidugi sinisilmne eeldus, et kogu info, mis meile antakse, ongi t\u00f5elisuse peegeldus. See on \u00fcks inimloomuse lugematutest lihtsustustest, mis teevad elamise kergemaks ja lihtsamaks, sest nii peab ju v\u00e4hem m\u00f5tlema.<\/p>\n<p>Inimene on tegelikult palju kergeusklikum ja naiivsem olend, kui ta seda endale tunnistada julgeb. V\u00f5tame n\u00e4iteks situatsiooni, milles mingil p\u00f5hjusel on inimteadvus sattunud silmitsi olukorraga, mida ta endale loogiliselt seletada ei suuda. Mis juhtub? Tavaliselt ei seata mitte enda senist arusaama reaalsusest kahtluse alla, vaid painutatakse t\u00f5elisust(tihti \u00fcpris tugevasti tegelikult juhtunut moonutades) nii, et ta sobiks inimese peas oleva \u201creaalsusega\u201d. J\u00e4rjekordne lihtsustus, sest kergem on endale natuke valetada (kuigi tihti teadmatult v\u00f5i alateadlikult), kui hakata t\u00fckikest oma maailmast \u00fcmber kujundama. Samamoodi antud juhul, mil inimesed ei vaevunud esitama k\u00fcsimust, et kas k\u00f5ik, mida meile klassiruumis r\u00e4\u00e4gitakse, on t\u00f5si ning seet\u00f5ttu neile ettes\u00f6\u00f6detud  teooriat kahtluse alla seadma, vaid laiendasid selle abil enda arusaama kunstiajaloost veel \u00fche vooluga, mille nimeks siis neobakaism.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autor: Uku Talmar Number 3 (71) Detsember 2007 Kujutage hetkeks ette, et k\u00f5ik, mida teile koolis siiani \u00f5petatud on, on vale. Et iga kord, kui \u00f5petaja teie ette astub, hakkab ta vestma \u00fcht suurt laia muinasjuttu ning ainuke t\u00f5ik, mis eristab seda muinasjuttu igast teisest, on asjaolu, et mingil veidral p\u00f5hjusel me k\u00f5ik usume seda.. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-7","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-maaratlemata"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/rp\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}