Mai alguses potsatas minu postkasti s\u00f5branna Mari l\u00fchike e-kiri: \u00a0\u201eL\u00e4hme suvel Gruusiasse!\u201c Ideed on elluviimiseks! M\u00f5eldud \u2013 tehtud. Esmalt pidime leidma reisimiseks sobiva aja. Ainukeseks tingimuseks oli, et reis peab toimuma v\u00f5imalikult puhkuse alguses. Muidu ootad kogu puhkuse aja reisi, siis l\u00f5puks on reis k\u00e4es, aga kahjuks saab ka puhkus otsa.\u00a0 Kui aga reisid kohe puhkuse alguses, saab veel peale reisi m\u00f5nuleda. Kuigi reisikirjades ei soovitata k\u00fclastada Gruusiat kuumal juulikuul, sobis meile just\u00a0 juuli keskpaik. J\u00e4rgmisena hakkasime sebima lennupileteid.<\/p>\n
K\u00f5ige m\u00f5istlikum tundus olema Estonian Airi Tallinn \u2013 Tbilisi otselend. Hind oli k\u00fcll ligi 90 eurot kallim, kui Tallinn \u2013 Kiiev \u2013 Tbilisi, kuid m\u00e4\u00e4ravaks sai lennuaeg. Otselend 3 tundi ja l\u00e4bi Kiievi 10 tundi.<\/p>\n
Marsruudi koostamine j\u00e4i minu peale. Otsisin infot Internetist, lugesin l\u00e4bi Gagmar Raudami \u201eMinu Gruusia\u201c ja ostsin reisimiseks nn \u201eturvatunde\u201c ehk Lonely\u00a0 Planeti raamatu \u201eGeorgia, Armenia & Azerbaijan\u201c.\u00a0 Kui hakkasin esimest marsruuti 10 reisip\u00e4eva peale \u00e4ra jagama, selgus, et n\u00e4dal j\u00e4\u00e4b puudu. Teine marsruut oleks n\u00f5udnud vaid kolme reisip\u00e4eva lisaks. K\u00e4rpides ka marsruuti B, sai l\u00f5puks valmis marsruut C, mis sisaldas linnaelu, m\u00e4gesid, puhkust kuurordis ja Kaukasuse \u00fche vanima asustuse, so Uplistsikhe koobaslinna k\u00fclastust.<\/p>\n
Broneerisime portaali booking.com kaudu kaheks Tbilisi \u00f6\u00f6ks hotelli ning ostsime e-rongipiletid (www.railway.ge<\/a>)\u00a0 \u00f6\u00f6rongidele Mtskheta \u2013 Makhindjauri (Batumi) ja Makhindjauri (Batumi)\u00a0 \u2013 Gori.<\/p>\n Gruusias on ka k\u00f5ige odavam ost laristamine. Reisikirjadest\u00a0 sai aimu, et 1 euro v\u00f5iks v\u00f5rduda 2 lariga. Kuna Eestis sai 1 euro eest 1,8686 larit, siis j\u00e4tsime raha Eestis vahetamata. Tbilisis \u00f5nnestuski saada 1 euro eest 2 larit.<\/p>\n K\u00f5ik muu pidi j\u00e4\u00e4ma juhuse hooleks.<\/p>\n Tbilisi (14. ja 15. juuli)<\/strong><\/em><\/p>\n Lennuk maandus Tbilisi lennujaamas hommikul pool viis. Taksojuhid olid varmad k\u00f5ik saabunud k\u00fclalised kuhu iganes viima. Aga meil polnud kuhugi kiiret. Hotelli pidime alles kella kahest saama ja mida sa ikka seljakott seljas hommikul kell viis linnaga tutvud. Peale selle oli mul eelmisest reisist meeles, kuidas Lissaboni taksojuht teel hotelli meile \u00f6ist Lissaboni tutvustas, n\u00e4idates k\u00f5ik olulised vaatamisv\u00e4\u00e4rsused, mida Lissabonis \u00a0kindlasti peab vaatama. Reisi l\u00f5pus selgus, et meie hotellist lennujaama oli 15 minutit, t\u00e4iesti otsetee ja \u00fchtegi vaatamisv\u00e4\u00e4rsust selle tee \u00e4\u00e4rde ei j\u00e4\u00e4nud. Seega otsustasime kasutada s\u00f5iduks linna \u00fchiskondlikku transporti ja tutvuda seni Tbilisi lennujaama elu-oluga. P\u00e4ike t\u00f5usis, kohv maitses ning \u00fcldse oli m\u00f5nus kaugusesse vaadata. T\u00e4pselt kell seitse saabus pisike kollane buss nr 37, mis l\u00e4ks triiki t\u00e4is kohalikke ja noori seljakotiga turiste (ka meie). Poole lari eest saime konduktori k\u00e4est (hiljem selgus, et see oli abistav kohalik ning pilet tuleb ikka ise automaadist k\u00e4tte saada) pileti ning s\u00f5it m\u00f6\u00f6da George W. Bushi maanteed Tbilisi kesklinna oli alanud. Kui oleksime veel poolteist tundi j\u00e4lginud lennujaama elu, siis oleks olnud v\u00f5imalik s\u00f5ita linna ka elektrirongiga.<\/p>\n Meie hotell asus Rustaveli metroojaama juures. Plaanisime viia seljakotid hotelli ja siis linna peal kolada, kuni toa k\u00e4tte saame. L\u00e4ks aga teisiti, st tassike kohvi ja tuba juba ootas meid. Nn hotelli asus mitmekordse maja teise korruse \u00fches tiivas. Omanikuks oli vanem proua, kes oli oma suurest korterist hotellikese teinud. Proua oli olnud matemaatika \u00f5ppej\u00f5ud, k\u00fclastanud kunagi ka Tartu \u00dclikooli, kuid Balti riikidega oli tal sama segadus, mis\u00a0 minul Kesk-Aasia riikidega.\u00a0 Proua suurimaks hobiks oli maalimine. Selle t\u00f5estuseks olid t\u00f5esti k\u00f5ik seinad kaetud maalidega. Proua joonistas meile A4 paberile Tbilisi oluliste vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste kaardi, st Rustaveli t\u00e4nava, Suhoi mosti<\/em> (selles piirkonnas asub vanakraamiturg), Leselidze t\u00e4nava ja v\u00e4\u00e4vlisaunad. Meie oskused tema kaarti lugeda osutusid kehvaks ning seet\u00f5ttu olime sunnitud siiski kasutama meie\u201c turvatunde\u201c kaarte. Vanakraamiturg on t\u00f5esti vaatamist v\u00e4\u00e4rt. Sealt leiab k\u00f5ike: isegi metallkarbikese Tallinna pildiga.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Tbilisis v\u00f5ib l\u00f5putult jalutada. Vanad renoveeritud v\u00f5i\u00a0 renoveerimist vajavad puitehitised vahelduvad uute uhkete ehitistega.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Kolada v\u00f5ib vanalinnas, Narikala kindluse \u00fcmbruses, Avlabari ja Vake linnaosades. Kohvikum\u00f5nusid\u00a0 v\u00f5ib nautida jalak\u00e4ijate t\u00e4navatel v\u00f5i poole odava Meie lemmikkohaks kujunes Leselidze t\u00e4nava s\u00f6\u00f6gikoht nimega Prestige, kuigi viimasel p\u00e4eval unustati osa meie tellimusest \u00e4ra. S\u00f6\u00f6gi tellimisel tasub alati uurida, kui suured portsjonid on. Enamusel kordadel tuli meil kahe peale v\u00f5tta \u00fcks portsjon, sest muidu oleksime s\u00f6\u00f6misega j\u00e4nni j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n Tbilisi esimese p\u00e4eva \u00f5htul s\u00f5itsime k\u00f6israudteega Narikala kindluse ja Kartlis Deda (Gruusia ema) kuju juurde. M\u00e4elt\u00a0 avanes imeline vaade linnale ning tsikaadide laul oli p\u00f5hja keeratud. Imekiirelt kogunesid aga hallid vihmapilved ning nii me \u00fcleval m\u00e4el tormil\u00f5ksu j\u00e4imegi. Hetkega oli pime, meeletu tuul, \u00e4ike ja tihe vihm. Ainuke katusealune oli k\u00f6israudtee juhtimise putkake, mis t\u00e4itus kiiresti ja tihedalt naiste ja v\u00e4ikelastega. M\u00f5ne aja p\u00e4rast asusid Gruusia naised valjuh\u00e4\u00e4lselt n\u00f5udma p\u00e4\u00e4steoperatsiooni l\u00e4biviimist ning l\u00f5puks ka valitsuse ja presidendi sekkumist. Kuna tunni aja jooksul keegi meid p\u00e4\u00e4stma ei tulnud, siis proovisime jalgsi kuidagi m\u00e4e otsast alla saada. \u00a0J\u00e4rsk laskumine, tihe vihm ja l\u00e4bim\u00e4rjad jalan\u00f5ud tegid laskumise p\u00e4ris keeruliseks. \u00dcks Salvo kelk oleks marjaks \u00e4ra kulunud. \u00dchtki kuiva kohta ei j\u00e4\u00e4nud. Isegi meie \u201eturvatunne\u201c ligunes seljakotis.<\/p>\n Tbilisi teisel p\u00e4eval v\u00f5tsime ette saunask\u00e4igu. R\u00e4\u00e4gitakse, et kuningas Vakhtang Gorgasali oli vaimustatud v\u00e4\u00e4vliallikatest nii v\u00e4ga, et otsustas rajada nende allikate juurde uue linna Tbilisi ning tuua pealinn Mtskhetast \u00a0Tbilisisse. Nendele allikatele ongi ehitatud saunad. Praegu on v\u00f5imalus valida tunni- ja \u00fchissauna vahel. Meie valik langes odavamale ja kohalike hulgas populaarsele \u00fchissaunale. Pilet maksis 2 lari ning lisaks oli v\u00f5imalik valida k\u00fc\u00fcrimis- ja\/v\u00f5i massaa\u017eiteenust hinnaga \u00e1 10 larit. Esmalt kamandati meid nn basseini ligunema. Vesi oli p\u00f5hjamaa inimese jaoks liialt soe ning eriti kaua selles vees olla ei suutnud. Kuna v\u00f5tsime k\u00fc\u00fcrimisteenuse, siis asus peaaegu paljas saunanaine meid karmilt k\u00fc\u00fcrima. Saime puhtaks. Kohalikud sulistasid natuke du\u0161\u0161i all ja olidki pestud. Sauna eesruumis kiskus \u00fcks naine suitsu, teine valis ja proovis m\u00fc\u00fcgis olevat uut pesu, kolmandad ja neljandad andsid pesu proovijale n\u00f5u ja meie lihtsalt vaatasime, mida k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud teevad.<\/p>\n Tbilisi metroo kasutamiseks tuleb osta magnetkaart, kuhu saab ise raha laadida. M\u00f5istlik on osta kamba peale \u00fcks kaart. Kui hoiate ostut\u0161eki alles, siis ostetakse kaart uuesti tagasi ning tagastatakse ka kaardile j\u00e4\u00e4nud raha. Magnetkaardiga saab lunastada s\u00f5idupileti ka liinibussides.<\/p>\n Stepantsminda rahvakeeli endiselt Kazbegi (16. \u2013 17. juuli)<\/strong><\/em><\/p>\n Meie j\u00e4rgmine sihtkoht oli Kazbegi. Raamat \u00fctleb, et bussijaama saab metrooga. Maha tuleb minna Didube peatuses. Mar\u0161utka Kazbegi l\u00e4heb bussijaama teiselt v\u00e4ljakult. T\u00e4pselt nii see ka oli. Ainult et ise ei pidanud me mar\u0161utkat otsima. Ju oli meie n\u00e4kku kirjutatud Kazbegi, sest vaevu saime metroost v\u00e4lja, kui k\u00fcsiti: \u201eKazbegi?\u201c ja olimegi mar\u0161utkas. Pileti eest taheti 10 larit ning lisaks 5 lari seljakoti eest. S\u00f5it pidi kestma 3 kuni 3,5 tundi. S\u00f5idukaaslasteks oli grupp noori poolakaid ja m\u00f5ned kohalikud. Juhiks t\u00f5eline m\u00e4gede poeg, tema juba teiste sabas ei s\u00f5itnud. Ka m\u00e4giteel kihutas ta k\u00f5igist ette. Teed Tbilisist Kazbegi kutsutakse Gruusia s\u00f5jateeks. Ilus m\u00e4gitee viib m\u00f6\u00f6da Ananuri kindlusest,\u00a0 Gudauri m\u00e4esuusakeskusest ning l\u00f5peb Gruusia \u2013 Venemaa piiril. Kohalikud saavad piiri \u00fcletada vaid siis, kui neil on nii Gruusia kui ka Venemaa kodakondsus. Tee on korras, kuid peale Gudaurit ligi 40 kilomeetrit v\u00e4ga kehvas seisus. Kevadine lumi pidi sellel l\u00f5igul tee minema p\u00fchkima ja nii on tegemist \u201et\u00f5elise s\u00f5jateega\u201c. Kahe tunni p\u00e4rast oli peatus. Saime aru, et v\u00f5ib natuke jalgu sirutada. Kuid kohe astus juurde \u00fcks naine, kes pakkus \u00f6\u00f6maja. Meie k\u00fcll v\u00e4itsime, et s\u00f5idame veel edasi (tervelt tund oli ju veel s\u00f5ita), kuid naise vastus sundis meid siiski uurima, et kus me ikka t\u00e4pselt oleme. Selgus, et olemegi kohal!!! V\u00f5tsime naise \u00f6\u00f6majapakkumise r\u00f5\u00f5muga vastu. Nii kaks kuni kolm minutit keskusest, tuba kahele, meie toa aknast vaade Kazbeki m\u00e4etipule, hind \u00fchele 35 larit koos hommiku- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6giga. Olime Lela ja Rezo Gigauri k\u00fclalisteks.<\/p>\n Esimese p\u00e4eva eesm\u00e4rgiks oli j\u00f5uda Tsminda Sameba kiriku juurde. Kui Kazbegi asub 1750 m, siis kirik 2200 m k\u00f5rgusel. V\u00f5imalik on s\u00f5ita kiriku juurde taksoga, kuid meie tahtsime minna jalgsi. Olime sattunud Kazbegisse armastuse p\u00e4eval\/ p\u00fchal. Meid oli palju, kes me k\u00f5ik tahtsime kirikuni j\u00f5uda. Meie treenimata kehad osutasid t\u00f5sist vastupanu, kuid 1,5 tunniga me \u00fcles ikkagi j\u00f5udsime. Siiski pean ausalt tunnistama, et liikusime vahepeal ka m\u00f6\u00f6da s\u00f5iduteed, mida m\u00f6\u00f6da tee oli k\u00fcll pikem, kuid t\u00f5usud laugemad. Alla tulime aga ainult m\u00f6\u00f6da s\u00f5iduteed.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Vaated imelised, kindlad n\u00f5uded riietusele, rahvalaule laulvad noored neiud ning vaid hetkeks Gruusia rahvatantsu esitanud t\u00f5eline Gruusia mees.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Teise p\u00e4eva hommikul uurisime peremehelt vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste ja transpordi v\u00f5imaluste kohta. 15. minuti p\u00e4rast oli perenaise vend oma d\u017eiibiga ees. Leppisime kokku, et 50 lari eest n\u00e4idatakse meile 3 tundi ilusaid kohti. Natuke arvasime, et ju oleks andnud hinnas kaubelda, kuid kui ei oska, siis tuleb maksta. Tegelikult kujunes meie reis 7-tunniseks. S\u00f5itsime olematutel m\u00e4giteedel, pidasime v\u00e4hemalt neli piknikku, k\u00fclastasime Gruusia \u2013 Venemaa piiril uut kirikut, k\u00e4isime 30-meetrise joa juures ja kiikasime taamal liustikku.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Natuke ka meie pererahvast. Peremees on erialalt loomaarst, kuid kahjuks t\u00f6\u00f6tu. Kogu piirkonna peale on \u00fcks loomaarst, kellele maksab palka kohalik omavalitsus. Erapraksist ei anna Gruusias pidada, sest kuidas sa tuttavalt raha v\u00f5tad. Samas on 85% kohalikest just sinu tuttavad. Perenaine t\u00f6\u00f6tab lasteaias. Peres on kaks poega: vanem \u00f5pib Tbilisi \u00dclikoolis ja noorem (nutikam) sai just oma viimase riigieksami tehtud ning s\u00fcgisest saab temastki \u00fcli\u00f5pilane. K\u00f5rghariduse omandamine on Gruusias tasuline. \u00dche poja \u00f5ppemaks aastas on 2500 larit. Sellele lisandub korteri \u00fc\u00fcrimine (200 lari kuus) ning igap\u00e4evased kulud. Seega on t\u00e4iesti m\u00f5istetav, et terve suvi tuleb oma kodus turiste vastu v\u00f5tta ja ise vanaema juures \u00f6\u00f6bida. Kogu \u00e4ri juhib perenaine, kui \u00fched turistid lahkuvad, siis toob perenaine kohe uued \u00a0j\u00e4rgmise Tbilisi mar\u0161utka pealt. Pererahvas kasvatab ise kartulit (kolm erinevat maat\u00fckki) ning peab kahte lehma. Suvel kolavad lehmad vabalt m\u00e4gedes. \u00d5htuti jalutavad nad korra kodust ka l\u00e4bi, s\u00f6\u00f6vad m\u00f5ned arbuusikoored ning m\u00e4gedesse tagasi. Talv tuleb neil aga v\u00e4ikeses laudas \u00fcle elada.<\/p>\n Mtskheta (18. juuli)<\/em><\/strong><\/p>\n J\u00e4rgmiseks sihtkohaks oli meil planeeritud iidse Gruusia pealinna Mtskheta k\u00fclastamine. Linn asub 26 kilomeetrit Tbilisist Kazbegi suunas. L\u00e4ksime kella k\u00fcmnese Tbilisi mar\u0161utka peale. M\u00f5istlik on olla bussipeatuses natuke varem, sest lisaks turistidele tahavad ka kohalikud aegajalt pealinna k\u00fclastada. Nii juhtuski, et k\u00f5ik soovijad selle mar\u0161utka peale ei mahtunud. \u00dcks onuke t\u00f5i kodust v\u00e4ikese puupingikese, mis mahtus t\u00e4pselt vahek\u00e4iku ning nii ta pingikesel peaaegu kaks tundi s\u00f5itiski.<\/p>\n Meie palusime ennast maha lasta Mtskheta l\u00e4histel. J\u00e4llegi pidime t\u00f5dema, et transport on Gruusias ideaalselt korraldatud. J\u00f5udsime vaevalt ringi vaadata, kui juba juhatati meid trepist \u00fcles ning seal oligi mar\u0161utka, mis viis linna. Otsustasime s\u00f5ita raudteejaama, sest \u00f5htuks olid meil v\u00f5etud rongipiletid Batumisse ning me lootsime j\u00e4tta oma seljakotid pagasiruumi. Raudteejaama hoone oli renoveerimiseks suletud. \u00d5nneks on Gruusias palju politseinikke (v\u00f5i on nad lihtsalt turvamehed?) – \u00a0raudteejaamas oli neid kolm, st \u00fclemus ja kaks alluvat. \u00dclemus andis meile p\u00f5hjaliku \u00fclevaate hetkeolukorrast ning lubas, et \u00f5htul saab meil k\u00f5ik h\u00e4sti olema. Alluvad hoolitsevad selle eest, et me oleksime \u00f5igel perroonil ja saaksime \u00fche minutiga \u00f5igesse vagunisse.<\/p>\n Ilm Mtskhetas oli ikka kohe v\u00e4ga kuum. Elluj\u00e4\u00e4miseks tuli meil lihtsalt restoranis istuda. Restoran oli v\u00e4ga suur, teenindajaid mitu ja k\u00fclastajaid olematu arv. Soovisime proovida khinkalisid, kuid selgus, et kogu linnas on valgus \u00e4ra ning khinkalide tegemiseks on kokal valgust vaja. Muide, valgus saabus linna \u00f5htul t\u00e4pselt kell 9, siis kui v\u00e4ljas hakkas pimenema. P\u00e4rastl\u00f5unasel ajal julgesime l\u00f5puks nina ka v\u00e4lja pista. Leidsime v\u00e4ikese ja armsa, kuid kuidagi liiga korras linnakese. T\u00e4iesti lummav on Svetitskhoveli katedraal. Taamal m\u00e4e otsas oleva\u00a0 Jvari kirikuni me aga ei j\u00f5udnudki.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n \u00d5htu veetsime taas samas restoranis ja ainsateks k\u00fclastajateks me j\u00e4imegi. Ainsad reisijad olime ka raudteejaamas. \u00d5nneks olid lubatud turvamehed t\u00f6\u00f6l. K\u00fcmme minutit enne rongi saabumist juhatati meid taskulambi valguses l\u00e4bi tunneli \u00f5igele perroonile ja just number kuuenda vaguni peatuse juurde. Rong pidi peatuma vaid minuti ja ainult meie vaguni uks pidi avatama. K\u00f5ik nii toimuski. Olin ostnud k\u00f5ige kallimad piletid (so 20 eurot). Selle eest saime kahese kupee koos Andriano Celentano filmidega. Nii umbes 30 aastat tagasi k\u00e4isime neid filme huviga kinos vaatamas!??<\/p>\n Batumi (19. \u2013 22. juuli)<\/strong><\/em><\/p>\n Hommikul kell 7.00 j\u00f5udis rong Makhindjauri. Siit edasi rong ei l\u00e4inud. Reisikirjades olid soovitused, et s\u00f5itke taksoga. Samas oli ees Sarpi (umbes 17 km kaugusel linnake T\u00fcrgi piiril) buss ning selle transpordi me valisimegi. Hiljem selgus, et raudteejaamast Batumisse ja\u00a0 tagasi saab veel\u00a0 nr 31 mar\u0161utkaga\u00a0 ja nr 10 bussiga. Sarpi bussis saime jutule Valgevene mehega, kes oli perega suvitamas. Ta oli just t\u00fctrega teinud \u00fchep\u00e4evase reisi Tbilisisse. Minskist tuleb otselend nii Tbilisisse ning Batumisse. Reisimine Gruusiasse on viisavaba ning ilma mereta valgevenelased armastavad suvitada Batumis. \u00dchtlasi andis ta \u00fclevaate hotelli hindadest ning t\u00f5lkis meile Gruusia naise s\u00f5nelust bussijuhiga. Naine pahandas, et buss oli graafikust maas (tegelikult vist ei olnud), bussijuht solvus ning peatas bussi, siis sekkusid teised reisijad ning me j\u00f5udsime \u00f5nnelikult Batumi kesklinna l\u00e4histele, kus bussijuht soovitas meil v\u00e4ljuda. Bussiga saab s\u00f5ita 0,5 lari eest (see on 25 senti!!!). Proovisime tunde j\u00e4rgi liikuda mere poole. Olime omavahel\u00a0 kokku leppinud, et v\u00f5ime v\u00f5tta kuni 70 eurot maksva hotellitoa. \u00dchel ristmikul aga ootas meid Georgi, kellel oli meile \u00fcks korter v\u00e4lja pakkuda. L\u00e4ksime siis asja uurima. Oli kaks v\u00e4ikest tuba, du\u0161\u0161 ja k\u00fclmkapp, hind \u00f6\u00f6p\u00e4eva eest 50 larit ning mereni umbes 150 meetrit. L\u00e4ks kaubaks.<\/p>\n Meie Batumi-p\u00e4evad kujunesid v\u00e4lja kindla r\u00fctmiga: 2 \u2013 2,5 tundi t\u00f5sist t\u00f6\u00f6d mererannas, s\u00f6\u00f6gielamused, poodlemine m\u00f5nes v\u00e4ikeses \u00e4ris, pikad jalutusk\u00e4igud rannapromenaadil\u00a0 ja atraktsioonid: delfinaariumi, akvaariumi ja botaanikaaia k\u00fclastamine. Tundub, et delfinaarium on suhteliselt uus ehitis. Etteaste armas, s\u00fcdamlik ning kindlasti tipp-topp tasemel. N\u00f5ukogudeaegne akvaarium vajab aga uuenduskuuri.\u00a0 Botaanikaaed asub 9 km Batumist v\u00e4ljas. Sinna saab nr 31 mar\u0161utkaga. Botaanikaaed asub suurel territooriumil ning m\u00f5istlik oleks kasutada elektribussi teenust.<\/p>\n Batumis ehitatakse ja ehitatakse palju. Ranna\u00e4\u00e4rsed ehitised on uhked ja \u00fckski maja ei sarnane teisega. V\u00e4lja on ehitatud suurep\u00e4rased rattateed ning v\u00f5imalik on igal nurgal laenutada rohelisi jalgrattaid. Silma j\u00e4\u00e4b suur v\u00e4ikeste laste osakaal.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Gori \u2013 Uplistsikhe koobaslinn\u00a0 – Tbilisi (23. juuli)<\/em><\/strong><\/p>\n Hommikul kell 4.30 peatus meie rong Gori linnas. \u00d6\u00f6 olime veetnud Gruusia popmuusikat tutvustava meelelahutussaadete seltsis. Seadsime ennast raudteejaama pinkidele sisse.\u00a0 Mina p\u00f5\u00f5nasin ning Mari t\u00f5rjus meeleheitlikult\u00a0 Belkat ja Strelkat (2 v\u00e4ikest koera) meie magamistoast v\u00e4lja. 9.30 s\u00f5ime Batumist kaasaostetud hommikus\u00f6\u00f6ki ning ees ootas meie reisi viimane sihtkoht, so Uplistsikhe koobaslinn. Valisime takso, mille juht j\u00f5udis k\u00f5ige kiiremini taksost v\u00e4lja. S\u00f5it koobaslinna maksis 30 larit. Kuigi \u201eturvatundes\u201c oli kirjas, et sissep\u00e4\u00e4s Uplistsikhesse avatakse kell 9.00, selgus kohapeal, et v\u00e4rav avatakse kell 11.00. Olukorra p\u00e4\u00e4stis taksojuht. Selgus, et muuseumi direktori poeg on tema hea s\u00f5ber. Nii helistaski taksojuht s\u00f5brale, tema omakorda isale, kes lubas poole tunni p\u00e4rast t\u00f6\u00f6le j\u00f5uda ja meid sisse lasta. Taksojuht ise oli armeenia p\u00e4ritoluga. Oli just matnud ema ning seet\u00f5ttu oli ka habe ajamata (40 p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast surma habet ei aeta). Tunnistas nukralt, et raske on ilma emata. Ta oli 22 aastat t\u00f6\u00f6tanud Venemaal. N\u00fc\u00fcd saadetakse grusiinid Venemaalt v\u00e4lja, kuid Gruusias pidi olema k\u00f5rge t\u00f6\u00f6tus. Eriti keeruline pidi olema maarahva elu. Kui enne k\u00e4idi Venemaal p\u00f5llusaadusi m\u00fc\u00fcmas, siis n\u00fc\u00fcd turg puudub.<\/p>\n Poole tunni p\u00e4rast oligi direktor kohal, m\u00fc\u00fcs meile 3-larise pileti ning koobaslinn oli meie jaoks avatud. Ja oli, mida vaadata. \u00a0Vilgas elutegevus oli siin 6. saj e.m.a \u2013 1. sajandini. Tippaegadel elas siin kuni 20\u00a0000 inimest. H\u00e4vitati 13. sajandil mongolite poolt.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n K\u00f5ik meie reisi sihtm\u00e4rgid olid v\u00f5etud, j\u00e4i veel oletus, et kuskil ikka v\u00f5iks kohata m\u00f5nda reaalikat. Nii jalutaski muuseumiv\u00e4ravas vastu Vil!126 Erkki Tuul. Tema reis oli alles hoogu \u00fcles saamas ning Kazbegi alles ees. Meie aga lasime taksojuhil meid Gori kesklinna kohvikusse s\u00f5idutada. Gori on tuntud kui Stalini s\u00fcnnilinn. Me ei plaaninud Stalini muuseumi k\u00fclastust, kuid m\u00f5tlesime, et kui juba kohal oleme, siis l\u00e4heme ja vaatama. L\u00f5\u00f5mav p\u00e4ike, muuseumi imposantne hoone ning \u00a0\u00fcliaktiivselt noortegrupile Stalini elulugu tutvustav giid v\u00f5tsid viimasegi isu \u00e4ra selle muuseumiga tutvuda. Nii me muuseumi \u00f5uelt \u00fcmber p\u00f6\u00f6rasime ja bussijaama poole teele asusime.<\/p>\n Pooleteise tunniga j\u00f5udsime Tbilisisse. \u00d5ues valitses p\u00f5rgulik kuumus ning ainuke, mida me suutsime, oli istuda oma lemmikkohvikus.<\/p>\n Hiljem lennujaamas oma lendu oodates arutlesime, kus on parem elada \u2013 kas l\u00f5unamaal, kus v\u00f5ib olla v\u00e4ga kuum, v\u00f5i p\u00f5hjamaal, kus v\u00f5ib olla v\u00e4ga k\u00fclm. Meie valisime p\u00f5hjamaa \u2013 k\u00fclma vastu aitavad \u00f5iged riided, aga kuuma vastu???<\/p>\n Gruusia on k\u00fclastamist v\u00e4\u00e4rt. Vabalt v\u00f5in teile ka l\u00e4biligunenud Lonely Planeti raamatut laenata. K\u00fcsige julgelt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aeg: 13. \u2013 24. juuli 2012 Marsruut: Tallinn \u2013 Tbilisi \u2013 Kazbegi \u2013 Mtskheta \u2013 Batumi \u2013 Gori \u2013 Tbilisi \u2013 Tallinn Reisijad: Mari ja Jaana Transport: lennuk, metroo, mar\u0161utka, \u00f6\u00f6rong, takso Ettevalmistused Mai alguses potsatas minu postkasti s\u00f5branna Mari l\u00fchike e-kiri: \u00a0\u201eL\u00e4hme suvel Gruusiasse!\u201c Ideed on elluviimiseks! M\u00f5eldud \u2013 tehtud. Esmalt pidime leidma reisimiseks […]<\/p>\n","protected":false},"author":46,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6,1],"tags":[],"class_list":["post-32","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-jaana-r","category-reisikirjad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/46"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32"}],"version-history":[{"count":34,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":58,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32\/revisions\/58"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/1-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/2-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/3-300x225.jpg\")
<\/a> ![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/4_1-300x224.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/5_1-300x153.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/6-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/8-300x225.jpg\")
<\/a>ma hinnaga natuke eemal.<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/9-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/10-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/11-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/12-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/13-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/14-225x300.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/15-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/16-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/17-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/18-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/19-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/20-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/21-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/22-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/23-300x225.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"http:\/\/www.real.edu.ee\/ajaveeb\/reisikirjad\/files\/2012\/08\/24-300x225.jpg\")
<\/a><\/p>\n